QR qarjy minstrirligi statistika komiytetining 2017 jyly 1-shi jeltoqsandaghy aqparatyna sýiensek, elimizde 1 156 436 shaghyn jәne orta kәsipkerlik subiektisi bolsa, shaghyn kәsipkerliktegi zandy túlghalar sany 207 929. Al orta kәsiptegi túlghalar sany 2609 eken. Jeke kәsipker retinde 756 743 azamat tirkelgen. Sonymen birge 189 155 sharua nemese fermer qojalyghy resmy týrde júmys istep túr.

Kәsipkerlik - damyghan batys elderinde últtyq ekonomikanyng negizgi kýretamyry sanalady. Sonymen birge sol elding kýsh-quatyn jәne әleumettik jaghdayy men elding bolashaghyn aighaqtaytyn basty ólshemderding birine ainaldy. Napolen Bonapart kodeksinen bastau alghan jeke menshikting qasiyeti men qúzyreti jyldan jylgha, ghasyrdan ghasyrgha kýsheyip, kemeldenip feodal aqsýiekterding mirasqoryq monopoliyasy ydyrady. Burjuaziya tarih sahnasyna shyqty. Kәsipkerlik termiynin eng alghash 18 ghasyrdaghy aghylshyn ekonomiysi Richard Kontilion ainalysqa engizgen. Onyng anyqtamasy boyynsha «Kәsipkerlik degenimiz naryq jaghdayynda әreket jasaytyn adam». Adam Smit 1776 jyly «kәsipkerlik kәsiporynnyng menshik iyesi», - dese, 1934 jyly IY.Shumpeter «Kәsipker - ol innovasiyalardyng kózi jәne damudyng qozghaushy kýshi, novatorlar», - degen.

Birikkken Últtar Úiymynyng damu baghdarlamasynyng mәlimetinshe, әlemdik ekonomikada shaghyn kәsiporyndardyng sany barlyq kәsiporyndardyng 95%-yn ústasa, al jalpy ishki ónimde ústaytyn ýlesi 50%-gha jetedi. Japoniyada shaghyn jәne orta kәsipkerlikting ýlesi kompaniyalar jalpy sanynyng 99,6%-yn qúrap, jalpy últtyq ishki ónimining 55%-yn ústasa, AQSh-ta 58%, Úlybritaniyada 52%, Italiyada 55%-yn qúraydy. Elimizde búl kórsetkish әreng 16 payyzgha jetip otyr.

Kәsipkerlik elimizge sekseninshi jyldardyng ayaghynda kire bastady. 1987 jyly qabyldanghan KSRO azamattary jeke enbek qyzmeti turaly zany jәne 1988 jylghy kooperativ turaly zandarda kәsipkerlik turaly tarmaqtar kórinis tapty. Tәuelsizdikten keyin 1991 jyly kәsipkerlik damuy men sharuashylyq qyzmetting erkindigi, 1992 jyly jeke kәsipkerlikti qoldau jәne qorghau turaly zandar dýniyege keldi.  Sonymen otanymyzda kәsipkerlikting qúqyqtyq jәne zandyq bazalary qalyptasty.

Jetpis jyl boyy jeke menshikti týp-tamyrymen joygha úmtylghan qoghamda birden kәsipkerlik danghyl jolmen damyp ketpedi. Sanagha biraz ózgeris kerek boldy. Memleketti qúrap otyrghan jetekshi últ biraz mezgil daghdaryp qaldy, degenmen qoghamdyq formasiya zorlyqpen   ózgerse de, úzaq jyl boyy ghylym men bilimge basymdyq bergen jaqsy dәstýr óz nәtiyjesin berdi. Adamdar zamannyng ózgergenin, óndiristik qarym-qatynastyng jana formalary payda bolghanyn tez sezindi.  Memleketti qúru men naryqqa ótu qatar jýrdi.  Biylik tizgini qolymyzgha ótken son, ishki-syrtqy sayasatta derbes, tәuelsiz baghyt ústanugha kóshtik. Onyng aiqyn kórinisi kóshi-qon sayasatynda anyq kórindi.

1992 jyly qyrkýiek aiynda әlem qazaqtarynyng túnghysh qúryltayy sol kezdegi astanamyz Almatyda saltanatpen dýrkirep ótti. Sol qúryltayda Qazaqstan dostyq qoghamynyng ornyna shyt jana «Dýniyejýzi Qazaqtar Qauymdastyghy» qúryldy. Sonymen әlemning qyryqtan astam elinde taryday shashyrap jýrgen qandastarymyz enbek kýsh retinde úiymdasqan týrde jәne oqu, tuysshylau negizinde atamekenge orala bastady.

Júmys oryndar qysqaryp, zavod-fabrikalar toqtay bastaghan ótpeli kezenning ólara kezinde qandastar kóshi de bastalyp ketti. Atamekenge degen alghashqy saghynyshtarynyng mauqy basylghan son, tirshilikting tyrbyny bastaldy. «Sovet ýkimetining qúlaghanyn kózimmen kórdim,  endi ashtan ólsem de armanym joq». 1996 jyly últtyq ghylym akademiyasynyng Zerde sanatoriynde preziydent apparatynyng sol kezdegi basshysy Saghynbek Túrsynovtyng qazaq ziyalylarymen kezdesuinde kózi tiri klassik jazushymyz Múhtar Maghauin osylay tolghanghan edi. Klassik aghamyz qazir shetelde. Esesine millionnan astam qandastarymyz atajúrtta tamyr tartyp,japyraq jayyp ketti. Eki qolgha bir júmys qaydan bolsa da tabylady.

TMD elderinen kelgen qandastarymyz til-jazudan, zan-zakonnan qinalmay, býkil elimiz aumaghynda biznesting kórigin qyzdyrsa, Mongholiyadan kelgen qandastarymyz kezinde Sovet odaghynda jәne Shyghys Evropa elderinde bilim alghandyqtan , kóp elge vizasyz barugha mýmkindik beretin Mongholiya pasportyna sýiene otyryp әlemdi shyr ainaldy. Alghash Shyghys Evropada sosialistik rejim qúlaghanda naryqtyng oshaghyna bir týsip, jinaghan tәjiriybeleri atamekenge kelgende es qatty.

Qytaydan kelgen qandastarymyz arzan ónimge túnyp túrghan qytaydy artqy shep ete otyryp, naryqtaghy óz esebin týgendedi.

Iran jәne Aughanstannan kelgen qandastar dәstýrli qol ónerge arqa sýiey otyryp teri men jýn naryghyndaghy eksporttyq salany negizgi nysana etti. Osylay kәsipkerlik ómirimizding bir kórinisine ainaldy. Qazir resmy statistikada eki million túrghyny bar dep sanalatyn, is jýzinde bes milliongha tayap qalatyn Orta Aziya elderi boyynsha eng ýlken qala Almatyda 218 mynnan astam qandastarymyz túraqty tirkeude túrady.

Altynorda, Jetiqúrdas әmbebap bazarlarynda Ózbekstannan kelgen qandastarymyz kóbirek kәsipkerlikpen ainalyssa, Baraholka ataytyn әmbebap bazarlarda Qytay, Qyrghyzstannan, Ózbekstannan kelgen qandastarymyz qyzmet kórsetip, salyq tólep, otbasyn asyrap, ainalasyna júmys tauyp berip otyr.

Almaty qalasynyng batys ontýstigine ornalasqan Aqkent audanynda 22 mynnan astam qandastarymyz tirkeude túrady.  Ol jerde qandastarymyz menedjerlik etip otyrghan otyzdan astam restoran-kafe, jiyrmadan astam súlulyq salondary, taghy sol shamalas últtyq ónimder men susyndar satatyn butikter men shaghyn marketter, emdeu punktteri halyqqa qyzmet kórsetude.

Búl ýderis endi ary qaray jalghasyp, «Aport» mikrorayonyn qamtuda. Asar yqsham audanynda Mongholiyadan kelgen qandastarymyz negizin qalaghan mebeli jasau sehtary boy kóterude. Jýregi men ónerine sengen qandastarymyz qazba baylyqtan eshtene dәmetpey, elimizdegi shaghyn-orta kәsip pen óndiristing damuyna osylay ýles qosuda.

Qazaqstan sifrlyq damu jaghynan kóp elden algha ozyp ketti. Osyghan oray internat saudasyn qyzdyryp otyrghan qandastardyng jana úrpaqtary da óz belesterin baghyndyruda. Osy ret «Respublika» partiyasynyng qúryltayshylarynyng ishinde tegi Mongholiyadan, Qytaydan kelgen jas jigitter jarqyrap kórindi. Olar kәsipkerlikting әleumettik jәne azamattyq jauapkershiligin jaqsy sezinude. Barlyq qoghamdyq jәne partiyalyq sharalardyng qoldaushysy әri demeushisi bola bildi. Sonymen Respublikalyq palamentke jәne qalalyq, oblystyq, audandyq mәslihatqa partiyalyq tizimmen jәne ózin-ózi úsynu arqyly biraz qandastarymyz jeniske jetti.

Almaty qalasynda Sabyrjan Múqametqanúly degen kәsipker qúrylys firmasyn ashyp, 500-dey adamgha júmys berip otyr. Qalanyng industriyalyq aumaghyndaghy gazoblok zavody otandyq óndiristing kem-ketigin toltyruda. Sol industriyalyq aumaqta boy kótergen Dәuren Qalmetúlynyng skoch zavody biyl otandyq óndirushilerge arnalghan respublikalyq «Sapa» syilyghyn jenip aldy. Talghat Mamyrúly qúrghan «Qazaq-qytay til kolledji» myngha tayau studentterdi tәrbiyelep, jýzge tayau adamgha júmys tauyp berip otyr.  Áyeli Farida Mirhamiytqyzy ekeui birigip qúrghan «Erke-Núr» dәstýrli kiyimder fabrikasynyng ónimderi biraz jyldyng aldynda otandyq óndiristing brendine ainaldy. Merey Slamúly qytaylyq investorlarmen birlesip qúrghan «Kylun kaz farm» zavody býkil TMD elderine tanymal óndiris oshaghyna ainaldy.

Qandastar әldekimder aityp jýrgendey qoghamnyng әlsiz buyny emes, ashtyqtan jәne soghystan keyin jan saughalap kelgen bosqyn emes. Tәuelsizdikten keyin últ kóshbasshysy әlemge jariyalaghan ýndeuine ýn qosyp, jyly ornyn suytyp, jayly túrmysyn tastap, Alashtyng bir keregine jarasam dep kelgen jýregi taza, armany asqaq azamattar nemese úrpaghynyng qamyn jegen bir-bir otbasynyng úitqylary. Olar el basyna kýn tughanda qashqan joq, basym bóligi әlemge qoja bolghysy kelgen imperiyalar Qazaq elin bóliske salghanda, óz kindik kesip, kir jughan jerinde otyryp, amalsyzdan «qyzyl syzyqtyn» syrtynda qalyp qoyghan tili, dili, dini bir qarakózderimiz.

Ólara kezinde últtyq biregeylenu ýderisi bastalghanda, sol ýderisting basy-qasynda bolayyn dep kelgen shetinen patirot kisiler. Olar ózine sendi, elining bolashaghyna sendi. Mine, eshkimning armany aldamapty. Tәuelsizdikting tórtinshi on jyldyghyna qaray 20 million halyqtyng jetekshi jetpis payyzy retinde nyq senimmen attap barady. Qazaqta «qoy aqsaq-toqsaghymen bir qora», - degen ataly sóz bar. Kóshting altyn dәuiri bastalghanda, sol ómir sýrgen elinde jýrip, paramen ústalghandar jәne tau men tasqa simay jýrgen suayttar, basbúzarlar kóshke ere keldi. Olar elge sinip alghan song kisilik qúqyq jәne erkindik, demokratiyanyng joqtaushysy bolghan bop, el arasynda iritki salyp, ósek-ayang taratty. Áleumettik jelide top úiymdastyryp, partiya qúram dep jylu jinap, qarapayym, anqau halyqtyng qaltasyna týsti. Aqyry «sýtke tiygen kýshiktey» bolyp, masqarasy shyghyp, aldy shetelge qashty, arty sanattan shyghyp, sayaqtyng kýiin keship jýr. Áriyne, olar azdyng azy. Olargha bola tonymyzdy otqa jaqpayyq. Uaqyt degen kemenger tóreshi bәrin óz ornyna qoyady eken.

Kósh jalghasa bersin. Kәsipkerlik elitasy elimizding ertenine enbek ete bersin!

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz