Biz údayy kórgenmen mәn beruden jalyqqan Úlyq Allanyng jer betindegi keremeti sansyz kóp. Sonyng biri – dәnek ishinde «úiyqtap jatqan» úryqtyng keremeti. Biz songhy ghasyrdaghy adamzat aqylynyng jetken jetistigine qarap tanghalamyz. Bir ghana mysal, qolymyzdaghy aqparat tasyghysh ishine qansha zat siyady, kóshirip alyp, aina- qatesiz, basqa kompiuterden shygharyp ala beremiz. Al, endi, jemisting dәnegining sonsha aqparatty saqtay alatynyna nege tanghalmasqa?..

Biz údayy kórgenmen mәn beruden jalyqqan Úlyq Allanyng jer betindegi keremeti sansyz kóp. Sonyng biri – dәnek ishinde «úiyqtap jatqan» úryqtyng keremeti. Biz songhy ghasyrdaghy adamzat aqylynyng jetken jetistigine qarap tanghalamyz. Bir ghana mysal, qolymyzdaghy aqparat tasyghysh ishine qansha zat siyady, kóshirip alyp, aina- qatesiz, basqa kompiuterden shygharyp ala beremiz. Al, endi, jemisting dәnegining sonsha aqparatty saqtay alatynyna nege tanghalmasqa?..
Biz әdette kez-kelgen jemisti jep bolghan song ishindegi sýiek-dәnegin oilanbastan tastay salamyz. Al, sol jemis sýiegi – óz aldyna bir әlem. Sondyqtan da ony biolog ghalymdar «tirshilik fabrikasy» dep ataydy. Kishkentay dәnekting ishinde alyp bir aghashtyng býkil formasy, týr-túlghasy, gýlining týsi men bolashaq jemisining dәmine sheyin jazylyp qoyghan qúndy aqparat saqtauly. Úlyq Alla qúdiretimen bolashaq tirshilikti barlyq nyshanymen tittey ghana dәnekting ishine jasyrghan. Ádette, sary órikting sýiegin shaghyp, dәnegin alyp jeyin desen, sauytyn syndyru óte qiyn. Taspen, ne bolmasa, balghamen siltep soqpasanyz, júqa sýiek onayshylyqpen syna qoymaydy. Endi sol, ishtegi dәnekke qarap, bylay oilanugha bolady. «Búl júmsaq dәnek múnsha qatty sauytyn qalaysha jaryp shyqpaq? Biz balghamen úrghanda qauyzyn әreng jaramyz, tar qapasta qysylyp jatqan әlsiz dәnek óz denesin buyp túrghan sýiekti jaryp jiberetin kýsh-quatty qaydan alady?». Búl súraqqa dýnie ghylymy jauap bere almaydy. Al, din ilimi búl qúpiyany bylaysha taratady. Tәtti dәnek ishinde órikting (jalpy jemis ataulynyn) ólmes ruhy bar. Ósimdik ruhy adamnyng kózine kórinbeydi. Tirshilik etuge ynghayly merzim bolghanda ishtegi ruh tastay qatty sauytyn qaqyratyp ekige aiyryp, topyraqqa tamyr jiberedi. Búl órikting órshil ruhy ýshin qiyn sharua emes. Oghan dymqyl topyraq pen azdap tóbeden qyzdyratyn kýn núry bolsa jetip jatyr. Al, ósip-ónip, jerge jalghanyp, jaryq әlemge joldama alghansha jey túratyn as-auqat sol tittey ghana «sandyqtyn» ishinde artyghymen saqtauly túrady. Biolog ghalymdar kez-kelgen jemis sýiegi qolaysyz aua-rayy men jút jaylaghan barlyq mausymda da býlinbesten býtin shyghugha aldyn-ala eseptelip jasalghan keremet «mashina» dep tanday qaghady. Olaryng basty eki maqsaty – tiri qalu, úrpaqty kóbeytip taratu.
Endi múqiyat zer salayyq. Dәnek – kóp jasushaly tirshilik iyesi. Sondyqtan da onyng ishinde úryq jәne úryqqa kerekti «as-auqat» qory bar. Dәnek jerden nәr alyp, kýsheygenshe óz tamaghyn ózi tabady. Tal basynan susyldap týse beretin úsaq úryqtarda múnday artyqshylyq joq. Olar bir jasushaly jәne әlsiz jaratylghan. Nәzik úryqtar týsken jerinde qolayly jaghday bolmasa qurap, ne bolmasa myjylyp, taban astynda ólip ketedi. Qatty sauytta «qarulanyp» jatqan dәnekte sәtti mezgildi myng jyldap kýtetin kýsh bar. Tal basynda gýldep, týinegen sәtten-aq jemistegi qatty sýiek ishinde qor jinau júmysy bastalady. Jemis әbden pisip, jerge «top» etip týskenshe, bolashaq tirshilikke qajetti organdar týgel qalyptasyp bitui tiyis.
Bizding kózimizge shaghylghan dәnek birtútas bolyp kórinui mýmkin. Shyndyghynda da ol birneshe mýsheden qúralghan. Eng birinshi, tirshilikten «tyrs» etken belgi bolsa, jaryqqa jaryp shyghugha dayyn túratyn dәnekting ýshkir túmsyghy jasalady. Ýshkir túmsyqtyng ózi – óz aldyna bólek bir organ. Kýsh-quattyng kóbisi sonyng boyynda. Temir sauytty jaryp, topyraqqa eng birinshi bolyp taban tireu – sonyng mindeti. Artynsha jip-jinishke aq tamyr syrtqa moynyn sozady. Ol topyraqtan azdaghan nәr alsa boldy, isinip, ýlkeyip qatty qauyzyn laqtyryp tastaydy. Sosyn jaryqqa qyltiyp, tóbesi kóringen zamatta fotosintez prosesin iske qosady. Búl kezde dәnekting әli de negizgi bólshegi ajyramay tóbede jabysyp túrady. Ol qara jerden qaryn toydyratyn mol ónim kelgenshe ózindegi qordy barynsha saqtyqpen júmsaydy. Al, dәnekting eng týbinde krahmal men aquyzdyng «qoymasy» saqtauly. Aq tamyrlar jayylyp, kýn núryna qanghansha jәne as-auqat ýzilissiz keletin «toqshylyq zaman» tughangha sheyin qoymadaghy krahmal men aquyz ýnemmen júmsalyp túrady. Dәl osynday tәsilmen qoynyndaghy «qoymasyna» qor saqtap, qystan aman shyghu barlyq kókóniske tәn. Kartop, sәbiz, piyaz sekildi Qúday «mashinalary» da kelesi jyldyng kóktemine osynday basy artyq qormen jalghanady. Kartop, sәbiz, piyazdar qatty suyq pen aptap ystyq bolsa, ýsip nemese keuip joyylady. Biraq olarmen salystyrghanda shabdaly, sary órik, qara órik, shie sekildi jemis aghashtarynyng dәnegi әldeqayda damyp ketken. Al, qauyzdaghy dәn-dәnekter ýsip ólu, qatalap ólu degen qauipterdi bilmeydi. Olar qordaghy «azyq-týligin» myndaghan jyldar boyy jemesten «oraza» ústap jata beredi. Úlyq Alla búlargha erekshe tózim men sabyr bergen.
Arheologtar Japoniyada qazba júmystaryn jýrgizu barysynda qor saqtaytyn ejelgi qoymagha tap bolady. Qoymanyng quysynda myng jyldan beri jatqan lotos aghashynyng dәnegin tauyp alady. Tekseru ýshin ony qaytadan egip, ósirip kóredi. Sóitse, odan әp-әdemi aghash ósip shyghady.
Sýiektegi dәnekting eng ýlken qúpiyasy da, qúdireti de, keremeti de ishte jatyp, ózin-ózi qúrghatatyn sýrleuinde deydi ghalymdar. Mәselen, sary órikting jemisi týinep, sarghayyp, júmsaryp, tәttilenip pisip jatqanda onyng sýiegining ishindegi dәnekting denesinde óz aldyna bólek júmys jasalyp jatady. Ol júmys – qoymadaghy «azyq-týlikti» óte úzaq merzimge býlinbey jetetindey etip sýrlep, keptirip alu. Sýiektegi sýrleu júmysy birneshe satydan túratyn kýrdeli prosess. Dәnekting ózegi tiyisti kólemine jetip tolysqanda, onyng ishinde úzaq sapargha dayyndalghanday tynyshtyq kezeni bastalady. Ol ýshin Qúday qúdiretimen abssiozdy qyshqyl garmondary arnayy óndirilip shyghady. Búl qyshqyl ósimdik ózegining ósuin toqtatady da dәnek qabyghynyng astyndaghy krahmal men aquyzdyng sintezin jyldamdatyp, DNK jipterin óte múqiyat týrde orap shyghady. Sonymen qatar, qoymagha keletin su da bayaulap azayady. Búl halge jetken jәne ózimen-ózi oranyp alghan dәnekke múz da, su da, túz da zalal keltire almaydy. Qúramdaghy su kólemi kóbeyip ketetin bolsa, qatty suyqta ol múzgha ainalyp, tas bop qatqan ýshkir krisstaldar ósimdik kletkalaryn óltirip tastaydy. Dәnning qúramyndaghy abssiozdy qyshqyldar kýlli organizmning temperaturasyn qatang qadaghalap, úryqtyng úzaq ghúmyryn kepilge alady. Keybir dәnekte osy «kýzet» júmysynyng kýshtiligi sonsha, sýiek egilse de topyraqta jarylmay jatyp alady. Sondyqtan keybir sýiekterdi adamdar qoldan syndyryp, abssioz qyshqylyn sumen shayyp tastau ýshin birneshe kýn sugha salyp qoyady. Biz kórip jýrgen qauyn, qarbyz úryghy da dәl osylay qalyng qabat oranyp, jartylay ólip jatady. Qauyn, qarbyz úryghy dymqyl topyraqqa tastalmas búryn birneshe kýn su ishinde bógip jatuy tiyis. Úryqty qatyryp tastaghan qyshqyldar juylyp-shayylghan song dәnek jarylyp, tirshilik nyshany qylang beredi. Diqandar osy kezde egudi bastaydy.
Ósimdik atauly qozghalmastan bir jerde túryp ósetin bolghandyqtan, úrpaghyn barynsha alysqa «attandyru» olar ýshin birinshi mindet. Ósken jerding qúnary tausylyp, suy tartylyp, ainalada ziyandy jәndikter kóbeyse de, olar taghdyryn bir Allagha tapsyryp, tapjylmay túra beredi. Esesine Úlyq Alla olargha kóship-qonudyn, úrpaq taratudyng neshe týrli aila-tәsilin ýiretken. Kóptegen jabayy jemis-jiydekterdin, ósimdikterding úryqtary sugha jýzuge, әuede qalqyp úshyp jýruge, bireuge jabysyp sapar sheguge, jelmen domalaugha ynghayly bolyp jasalady. Alysqa barmay-aq baq-baq gýlin alyp qaranyz. Al, shonayna bolsa, maldyng jýni men adamnyng balaghyna jabysyp qalugha әmanda dayyn túrady. Úryqtyng eng irisi palima aghashynyng enshisinde. Olar salmaghy 25 kg deyin tartady.
Múnday auyr salmaqty jelding úshyruy neghaybyl, әriyne. Esesine olar – tenizde jýzuding qas sheberi. Jazdyng kýni jelde domalap bara jatqan qanbaqqa qarap, tang ghalatyn kisi kemde-kem. Aqyl kózimen qaramasa, quraghan qanbaqty jel óz betinshe әketip bara jatqan sekildi kórinedi. Aqiqatynda, qanbaq ruhy búl sapargha bir jyl boyyna dayyndalghan. Shabdaly jemisi tәtti bolghanymen dәnegi ashy u. Ony jegen jas bala ulanyp ólu qaupi zor. Shabdaly ruhy óz dәnegining adam úrpaghy ýshin ziyandy ekenin mindetti týrde biledi. Sondyqtan da onyng dәnegi shaghylmaytyn óte qatty etip jasalghan. Shabdalynyng búdyr-búdyr úsqynsyz sýiegine qarap, osyny shaghyp dәnegin jeyinshi degen oy kelmeydi de.
Osynyng bәri bir qaraghan kisige kezdeysoq bolyp jatqan sekildi. Shyndyghynda, bәri de eseppen jasalyp, maqsatpen jýr. Osy keremetting bәrin aqyl nazaryna salyp, tereng oilansa, úlyq Allanyng sansyz múghjizalaryna tandana qaraysyz. Eger sanaly tirshilik ortalyghynan túqym, dәnek, úryqtardyng bәrin bireu oqytyp, ýiretip otyrmasa osynshama keremet óz betinshe payda bolar ma edi? Barmaqtyng basynday ghana dәnekting túla boyyna alyp bir bәiterekting býkil sipaty men qasiyeti qalaysha syyady? Alma men almúrt, qara órik pen sary órik dәnekteri bir-birine óte úqsas. Biraq olar shatasyp, basqa aghashqa ainalyp ketpeydi ghoy. Endeshe múnyng bәri ósimdik ruhynyng kýsh-qúdiretimen iske asady. Adamnyng bas kózine kórinbey tamyrdan bastap bútaqqa sheyin әmir berip, basqaryp túrghan qúdiret – ósimdikting ruhy. Ruhtar Allagha tyghyz baylanysty.
«Sender Men jaratqan qúdiretterge aqyl nazarymen qarap, tereng oilanyndar. Aqiqatynda úlyq Alla dәn-dәnekter men qatty sýiekterdi ortasynan qaq aiyrady. Ol óliden tirini, tiriden ólini ósirip shygharady. Mine, senderge jalghyz Allanyng qúdireti. Biz aqyl iyelerine osylaysha ghibrat beremiz», – dep Úlyq Alla Taghala Qúran Kәrimde oilanugha әmir qylady!
Mine, osynshama dýniyeni әrtýrli etip jaratqan – Sheber Alla. Endi osy Jaratushy IYemizge nege maqtau, pәkteu aitpasqa.

Sanjar Kerimbay, Dintanushy

«Ýsh qiyan» gazeti 8 mamyr 2009 jyl 
http://ushkiyan.kz/