Júma, 22 Qarasha 2024
Qúiylsyn kóshing 4193 1 pikir 30 Tamyz, 2023 saghat 14:04

Taghy da viza turaly: QR SIM-ining «qúlaghyna altyn syrgha!»

Pandemiya ayaqtalyp, Qytaymen shekara ashylghaly viza mәselesi qaytadan júrt nazaryn audara bastady. Ásirese, jaz mausymy bastalyp, kelip-ketetin kisiler kóbeygen tústa búl mәsele ushyyghyp ketti. 

QR SIM Ýrimjidegi pasporttyq-vizalyq qyzmet kórsetu mekemesinen viza kezegin ala almay qinalghan qandastardyng ýni elimizge jetip, qoghamdyq úiymdar men jurnaisterdin, blogerlerding nazaryn audara bastady. Búl mәsele biylikting әr buynyn shyrmap alghan korrupsiya men burokratiyagha jәne alyp-beruge dәndep alghan mentaliytetimizge baylanysty juyr manda sheshilmeytin kýrdeli týiinge ainalyp túr. Degenmen, sheshuding naqty jәne týbegeyli jolyn tappasaq ta, óz úsynymyzdy ortagha salyp kóreyik.

Birinshi, Qytaydyng Pekin qalasynda QR-nyng elshiligi, Shanhay, Siani qalalarynda konsuldyq jәne Ýrimji qalasynda pasporttyq-vizalyq qyzmet mekemesi júmys isteydi. Osy mekemelerding barlyghy aumaq bólinisine qaramastan aldyna barghan qandastargha qyzmet kórsetse, ózderine týsken salmaq jenildep, qandastarymyz da mýmkindik alar edi.

Ekinshi, qazir Qytaydaghy kóptegen qandastarymyz әsirese auyldyq jerdegiler mal-mýlkin satyp, túraqty tirkeuin óshirip, Qazaqstangha birjolata kóship keluge dayyndalyp otyr. Osy kisiler men otbasylargha kezekke túrmay, tóte baryp viza rәsimdeytin mehanizm qarastyrylsa qúp bolar edi.

Ýshinshi, elimiz qazir elektrondy ýkimetke ótti. Sondyqtan viza beru jәne kezek alu qyzmetinde ashyqtyq pen móldirlikti talap etip kýn sayyn, apta sayyn, ay sayyn qansha adamnyn, kimderding kezek jәne viza alghanyn QR SIM-ning saytynda jariyalap túrsa jәne ol sayt barlyq qarapayym halyqqa qol jetimdi bolsa jón bolar edi.

Tórtinshi, qandastar tyghyz ornalasqan barlyq alys-jaqyn shetelderdegi elimizding elshilikteri men konsuldyqtarynda arnauly bir qyzmetker qandastar júmysymen ainalysady. Olar qazirge deyin qandas kuәligin berip kelgen. Endi QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi dayyndaghan «Qútty meken» jobasyn iske asyrylady. Qazir kelip jatqan qandastardan súrap-bilgenimizde, kóbi osy aqparattardan habarsyz. Osy aqparattardy nasihattaudyng onay әri tiyimdi joldaryn qarastyrsaq, biylik te, halyq ta útylmas edi.

Omarәli Ádilbekúly

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1434
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3200
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5142