Keshe Astanada QR Auyl sharuashylyq ministri Asyljan Mamytbekov ózining әleumettik jelidegi, dәlirek aitsaq facebook.com jelisindegi  dostarymen kezdesti. Osy kezdesuding basty sebepkeri әri úiymdastyrushysy bolghan belgili zanger, bloger, qogham belsendisi Maqsat Iliyasúlynan kezdesu turaly súraghan edik.

-  Maqsat Iliyasúly, ministrmen kezdesu qalay ótti, qansha adam qatysty, qanday mәseler kóterildi, súraqtardyng baghyt-baghdary qanday boldy?

-   Tikeley ministrmen kezdesuge 20-gha juyq adam qatysty. Olardyng arasynda belgili sayasatkerler de, biznesmen-fermerler de, blogerler de, jurnalister de, zangerler de boldy. Áriyne, Asyljan Sarybayúly auyl sharuashylyq ministri bolghanan keyin súraqtyng negizgi bóligi auyl sharuashylyghy mәselelerine, auyl sharuashylyq ónimderin óndiru túrghysynda órbidi. «Jelidegi jazylghandardyng bәrin óziniz jazasyz ba? Eshkim kómektespey me?» degen siyaqty súraqtar da boldy... Jalpy qaljyng da, syn da, ashy, ótkir súraqtar da qoyyldy. Kezdesu ministrlik saytynda onlayn rejimde ótkendikten jýzge tarta adam  súraq qoydy, 47 pikir aityldy. Jalpy әngime 3 saghatqa juyq uaqytqa órbidi.

-  Ózinizdi mazalaghan, siz qoyghan negizgi súraq qanday edi jәne oghan túshymdy jauap ala aldynyz ba?

Keshe Astanada QR Auyl sharuashylyq ministri Asyljan Mamytbekov ózining әleumettik jelidegi, dәlirek aitsaq facebook.com jelisindegi  dostarymen kezdesti. Osy kezdesuding basty sebepkeri әri úiymdastyrushysy bolghan belgili zanger, bloger, qogham belsendisi Maqsat Iliyasúlynan kezdesu turaly súraghan edik.

-  Maqsat Iliyasúly, ministrmen kezdesu qalay ótti, qansha adam qatysty, qanday mәseler kóterildi, súraqtardyng baghyt-baghdary qanday boldy?

-   Tikeley ministrmen kezdesuge 20-gha juyq adam qatysty. Olardyng arasynda belgili sayasatkerler de, biznesmen-fermerler de, blogerler de, jurnalister de, zangerler de boldy. Áriyne, Asyljan Sarybayúly auyl sharuashylyq ministri bolghanan keyin súraqtyng negizgi bóligi auyl sharuashylyghy mәselelerine, auyl sharuashylyq ónimderin óndiru túrghysynda órbidi. «Jelidegi jazylghandardyng bәrin óziniz jazasyz ba? Eshkim kómektespey me?» degen siyaqty súraqtar da boldy... Jalpy qaljyng da, syn da, ashy, ótkir súraqtar da qoyyldy. Kezdesu ministrlik saytynda onlayn rejimde ótkendikten jýzge tarta adam  súraq qoydy, 47 pikir aityldy. Jalpy әngime 3 saghatqa juyq uaqytqa órbidi.

-  Ózinizdi mazalaghan, siz qoyghan negizgi súraq qanday edi jәne oghan túshymdy jauap ala aldynyz ba?

-       Men bir birimen tikeley baylanysy bar ýsh súraq qoydym. Onyng biri Kedendik Odaqqa, Euraziyalyq Odaqqa mýshe bolu otandyq auyl sharuashylyq ónim óndirushilerge qalay әser etude? Qazirgi kezde Kedendik Odaqqa mýshe elderden ýlken kólemde auyl sharuashylyq ónimderin satyp alamyz. Búl otandyq shaghyn jәne orta biznesting damuyna zalalyn tiygizip jatyr. Osy mәseleni sheshude, yaghny otandyq ónim óndirushilerdi qorghauda  ministrlik naqty qanday sharalar qoldanuda?

Ekinshi  súraq: Kedendik odaqqa kiretini bar, kirmeytini bar kóptegen elden auyl sharuashylyq ónimderin importtaymyz. Et, sýt, maydy aitpaghannyng ózinde Reseyden sәbiz de kelip jatyr. Naqty súraq, qansha memleketten qanday auyl sharuashylyq ónimderin importtaymyz, olardyng kólemi qanday? Dәl sol tauarlar Qazaqstanda qanday kólemde óndiriledi, olardyng bәsekelestik qabileti qanday?

Ýshinshi súraq: Dýniyejýzilik sauda úiymyna mýshe bolugha talpynyp jatyrmyz. Eger Qazaqstan úiymgha mýshe bolsa auyl sharuashylyq ónimder óndiretin otandyq shaghyn jәne orta biznesting jaghdayy qalay bolady? Bizde auyl sharuashylyq ónimderining eksport kólemi qansha jәne ol naqty qanday ónimder? Jalpy Qazaqstanda auyl sharuashylyq ónimderin tútynuda import kólemi kóp pe, eksport kólemi artyq pa?

-   Saualdarynyz jaqsy eken, jauapqa qanaghattandynyz ba?

-  Joq, qanaghattandym dep aita almaymyn. Sebebi búl súraqtardyng auqymy óte keng әri manyzdy mәseleler. Áriyne, ministr búl saualdargha qysqasha jauap berdi. Bir ghana mysal aitayyn, ministrding aituy boyynsha Kedendik odaqqa mýshe Resey men Belorus elinen bizge kiretin auyl sharuashylyq tauarlardyng jalpy alghandaghy qúny 1.5 milrd dollar bolsa, Qazaqstannan sol eki elge shyghatyn tauarlardyng jalpy qúny 300 mln dollardy qúraghan. Búl quanarlyq jaghday emes.

Jalpy búl súraqtar biznesmenning de, fermerding de, tipti qorasynda 20 qoyy, 10 siyry bar otbasylardy da oilandyryp, alandatyp otyr. Qazir auylda malyn, etin sata almay jýrgender, astyghyn, kartop, sәbizin sata almay zar iylegender az emes. Sebebi jogharyda aitqanymday, Astananyng dýken sórelerinde Reseyding sәbizderi, basqa da jemis-jiydek, sýt, etteri samsap túr. Tipti sol elden keletin etting qúny Qazaqstangha jetkizu qúnyn qosa eseptegende otandyq etting qúnynan tómen. Búl әri qauipti, әri qolaysyz jaghday.

-Búl mәseleni ministr nemen týsindirdi?

- Qazaqstangha shet elden, әsirese myna kedendik baqylau joyylghan song Keden odaghyna mýshe elderden kontrabandalyq tauarlar óte kóp kólemde kelude. Sonday jolmen kelip jatqan tauarlardyng sapasy da, tútynu merzimi de talapqa say emes. Sondyqtan da sapasyz, tútynu merzimi ótip ketken tauarlardy arzan baghamen, qújattaryn, etiyketkalaryn ózgertip bizding elge jiberip jatyr. Búl turaly ministr de ashyq aitty jәne ony biz de bilip otyrmyz. Alayda múnday tauar tasqyny, kontrabanda tolastayyn dep otyrghan joq. Kontrabandamen kýres Auyl sharuashylyghynyng qúzyryna kirmeydi, solay bolsa da basqa ministrliktermen, vedomstvalarmen birlese júmys istep jatqanyn aitty.

Eng negizgisi jogharyda qoyylghan saualdargha aldaghy uaqytta ministr jan-jaqty, saraptama týrinde óz materialyn beredi dep oilaymyn. Men sonday ótinish jasadym.

-  Basqa qanday ózekti mәseleler aityldy?

-  Auyl sharuashylyghynda ózekti emes mәsele joq. Onyng ishinde  auyl sharuashylyq ónim óndirushilerge subsidiya beru, nesie mәselesi, qarjy alu ýshin kepil zattyng jetispeui, veterinariyany damytu, sýt, et, qús óndirushiler qauymdastyghyn memlekettik qoldau, aita berseng tolyp jatyr. Astyq óndiru men ony saqtau, eksporttau mәselesi de, tipti auyl sharuashylyq tehnikalaryn Qazaqstanda qúrau da nazardan tys qalghan joq.

-  Jalpy búl kezdesudi qarapayym halyq qalay qabyldady? Ony jәy ministrding kezekti piary retinde qabyldady ma, әlde dúrys dedi me?

-  Shynyny aitu kerek songhy kezderi Abai.kz siyaqty qazaq sayttyry men әleumettik jelilerding qoghamymyzdaghy orny, manyzy jyldam artyp keledi. Osyghan baylanysty әleumettik jelide otyratyndar qatary da jyldam artuda. Sol jelige ministrlerdin, әkimderding shyghyp, halyqtyng kókeyindegi saualdaryna birden jauap berui, vedomstvanyng tynys-tirshiligimen tanystyryp otyrghany óte dúrys. Búl mәselede Asyljan Mamytbekov pen Áset IYsekeshevting jelini dúrys paydalanyp otyrghany quantady. Bolashaqta barlyq ministrler, әkimder, tipti Premier-ministr osynday kezdesuler ótkizip, elmen baylanys ornatqany jón jәne ol iste biz birge júmys isteuge, bastamashy bolugha әrdayym әzirmiz. Osy kezdesudi biz belgili jurnalist, osynday sharalardy úiymdastyruda tәjriybesi mol Serik Mәmbetov ekeuimiz úiymdastyrdyq. Búl isti birge odan әri jalghastyrmaq niyetimiz bar.

-  Kelesi kezdesu kimmen bolady?

-  Osy júma kýni Áset Órentayúly dәl sonday kezedesu úiymdastyruda. Al biz halyqqa tikeley manyzy bar enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, bilim jәne ghylym, densaulyq saqtau salasy basshylary osynday kezdesuler ótkizip, eldin, halyqtyng mún-múqtajyna, saualdaryna jauap berip, óz isterimen tanystyrghandary jón dep esepteymiz. Qazirgidey halyq pen biylik arasyndaghy baylanys alshaqtap, halyqtyng biylikke degen senimi azayyp, renishi kóbeyip túrghan uaqytta múnday sharalar óte kerek.  Sondyqtan biz eki arany jaqyndastyryp, biylik pen halyq arasyndaghy altyn kópir bolugha әrdayym dayynbyz.  

Ol eng aldymen biylikting ózine, ministrler men әkimderge kerek, әriyne halyq ta óz mәselesining sheshilgenin, ýnderinin, janayqaylarynyng basshylargha jetkenin qalaydy.

Abai.kz