Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Ádebiyet 3022 2 pikir 31 Tamyz, 2023 saghat 12:57

Izbasar

Úlyn balabaqshagha jeteley jónelgen Jibek «Mama, men saghan bildene aitayyn ba?» – degen bala súraqqa basynda mәn bermegenimen, eki-ýsh mәrte qaytalay bergesin kónil audarghanday boldy.

– Mama, men saghan bildene aitayyn ba? – dey salyp, kishkentay ghana alaqanymen auzyn basa qoyghan Ansarynyng qylyghy eriksiz elitken.

– Al, iyә, aita ghoy...

–  Aytsam, sen zylaysyng ghoy, bilaq...

Úly taghy da kip-kishkentay alaqanymen auzyn basqanday boldy.

– Ansariyk, ne aityp kelesin? Nege jylaydy ekenmin, men, a?

– Zylamaysyng ba?

– Nege jylaymyn, jylamaymyn!..

–  Syn zylamaysyng ghoy?..

Jibek bala qylyghyna kýlkisi kelgenmen, kóniline esh sekem almaghan.

– Papam men Sapaghat tәtem ekeui...

Biraz uaqyttay ýnsiz qalghan Ansary ýlken adamday oily kózderining ýstimen anasyna qighashtay qarap:

– Kýnde tanelteng sen júmysqa ketkende qúsaqtasyp, býlkenip alady da... – dep, sózin sabaqtay almay kýmiljidi.

– Ne?! Ne deysin?!

Jibek dir ete týsti. Múnday súmdyqty úlynyng auzynan estiymin degen ýsh úiyqtasa týsine de kirmegen. Sener-senbesin bilmey dal bolsyn. Biraq jylamady. «Mýmkin emes» dep qoyady. «Mýmkin emes! Jezde men baldyzdyng oiyny ma?.. Bala birdeneni qate týsingen bolar?» Kókeyine «Taghy ne istedi?»  degen súraq kóldeneng túra qalsa da, tyqaqtay beruge balasynan ynghaysyzdanghan qalpy súrlana kýlimsirep:

– Kórding ghoy, jylaghan joqpyn, – dedi dausy dirildey.

Qansha syr bermeymin dese de, anasynyng qatty qapalanghanyn týrinen-aq anyq bayqaghan Ansaryn baqshasyna qaldyryp, kýndegi әdetimen júmysyna jýgire jónelgeli túrdy da, janaghy úlynyng «Shapaghat tәtem ekeui...» degeni shapalaqpen tartyp jibergendey esin dereu jinatyp, endi ýiine jetkenshe asyqsyn. «Mýmkin emes, mýmkin emesin» ishtey kýbirlese de, «Qoryqqangha qos kórinedi» degendey, kóniline kýdik úyalatqan keybir mezetterdi kóz aldyna elestetip te kórgen.

Ay jarymday búryn ghana auyldaghy mektebin altyn medaligha tәmamdaghan kishi sinlisi Shapaghatty oqugha týsiremin dep, jezdesi Bolat ózi baryp alyp kelgen-di. Sodan beri jalghyz bólmeli jataqhanada birge túryp jatsa da, aralarynan sonshalyqty bir jaqyndyqty, tipti jezde men baldyz bolyp qattyraq oinaghandarynyng ózin angharmapty. Ras, songhy kezderi júmysyna asyqpaudy әdetke ainaldyrghan Bolat keshtetip qaytatyndy da shygharghan. Sinlisining barlyq emtihan-synaqtarynda, qújat ótkizgende de búl bir bas auyrtpapty. Barlyq uaqytta qasynda jezdesi jýrdi.

Aytpaqshy, Shapaghat ekeui keshe de sharshap-shaldyghyp keshteu kelip edi-au?.. Múny nege oilamaghan? Qoyshy, qúrysyn! Mal qúlaghy sanyrau! Tughan sinlisi men kýieui, mýmkin emes! Shapaghat әli bala emes pe?!

Óz oiymen ishtey arpalysqan kýii bólmesining esigin sýze toqtaghan.

Endi bir sәt ensesin týzep, entigin de baspastan toqpaqtay jóneluge kótere bergen qolyn dereu keri tartyp ala qoydy da, qúlaghyn tosyp, esikke etpettey jabysa qalsyn. Jiyiley týsken jýrek soghysy da jóndi eshtene estirter emes. Dýk-dýk, dýk-dýk! Jәne onyng jýrisin jedeldetkeninen ghana emesin de úqty...

Ne istep túrghanyn endi bayqaghanday óz qylyghynan úyala sómkesinen kiltin shygharyp, meylinshe syqyrlatpay asha sala jalma-jan ishke ótken.

– ?!

Ansary aldamapty... Óz kózine ózi sene alar emes!..

Sasyp qalghan sinlisi aq jaymamen betin býrkemeleymin degende, airanday tógilgen abyroylargha qarap túrugha Jibekting ary shydamady. Biraq dauys kóterip, shu da shygharghan joq. Tipti qystyghyp jylay da alar emes. Kýni keshe ghana janynday jaqsy kóretin eki adamyna degen kónili kóz jasymen birge shemen bop qalghan ba?..

Alasúrghan kónilin nemen aldandyraryn bilmegen ol quyqtay ghana asýide damylsyz dyzaqtay bere, tereze aldynda jatqan kýieuining temekisining birin dereu tútatyp, kók týtindi búrq-búrq etkizip edi, qaqalyp-jótelgende әlgi týtin kózinen shyqqanday bolghan. Osy eki aralyqta shalbarlanyp ýlgergen kýieui jýgirip kelip su әpermekke tyrysyp edi, qolyn qaghyp jibergen búl:

– Dereu, qazir, kózderindi qúrtyndar! – degen.

Ájethanany ishinen jauyp alghan Shapaghat «keshirshi, keshirshiley» jylamsyrap, birdenelerdi shatyp-bútuda... Jibek bolsa múnyng birde-birin estimedi. Estigisi de kelmegen. Endi bir sәt tesikke keptelerdey bolyp qatar jylystay bergen ekeuding artynan jiyirkene qaraghan Jibek esik syrt etip jabylghan sәtte ghana aghyl-tegil kóz jasyna erik berdi.

«Jan – týsiniksiz nәrse. Qayda ornalasqanyn eshkim bilmeydi, biraq qalay auyratynyn bәri biledi» demekshi, dәl qay jeri ekenin bilmese de, tap osy sәtte janynyng auyrghanyn anyq sezingen ol tonazytqyshta túrghan araqty alyp, qalay iship jibergenin de bayqamay qalghan. Tek ishine tyz etip shoq týskendey bolghan sәtte jiyirkene tyjyrynghany bolmasa, ashyrqanbady da.

Ánsheyinde kýieuine: «Qit etse boldy, bótelkeden basu izdeysin. Álsizsin!» – dep renjy ketetini esine týsip, aldyndaghy araqty ary ysyryp tastaghan.

Tereze aldyndaghy temekining taghy birin tútatyp, ashy týtindi ishine sora almasa da, qúshyrlana iyiskep, qúmarta jútqan ózin әjualaghanday janaghy ysyryp tastaghan bótelkeden taghy bir kesesin sylq etkizdi. Sodan song ghana buyn-buyny bosap balbyray týskenimen, sýiekterine deyin týgel syrqyraghany qoyar emes. Kerisinshe, órship bara jatqanday. Kónilining kók eti de sógilip ketkendey keude túsy ýzdiksiz syzdaydy. Endi ne istemek? Elge ne betin aitady?! Áke-sheshege she?..

Oydan jýirik ne bar desenshi myna jalghanda... Kerek, kerek emesi bar – san týrli oy sanasyn sarsytyp... Ánsheyin kýnde búlardyng mahabbatyn maypazdap maqtay jóneletin jalghan dostardyng tabasynan qoryndy. Alystaghy jaudyng dýbirinen emes, sol ittikterin erten-aq jasaytyn qasyndaghy dossymaqtardyng kýbirinen qorqa jylady. Ótken joly bir sadaqada: «Jesir qalghan jalghyz sen emes, talay qatyn baysyz qalyp jatyr, sen baqytty jesirsin», – degen aghayyna antaryla qaraghany da esinde. Sol sәt soraqylau estilgen júbatudyng jónin búl endi úqqanday.

IYә, jesiri bar, ýsh-tórt balasymen de tastap ketip jatqandar qanshama, әr-beriden son, ony da týsinuge bolady eken ghoy. Qúday-au, búl qaytpek?!

Elge endi qay betimen qaramaq? «Jesir qalsam da, tiridey tastap ketseng de, tap búlay qorlanbas edim ghoy» dep enirey jylady. Qorlana jylaghan.

– Esinde bolsyn, erkek «ózinsiz ómir sýre almaymyn» degen әielderdi emes, onsyz ózi ómir sýre almaytyn әieldi tandaydy, – degen tәtti sózderdi tamyljytyp jatqan Bolattyng birde:

– Meni ózge bir әielmen ústap alsang keshire alar ma edin? – degenine:

– Sol boyda óz-ózimdi óltire salar edim, – dep jauap bergenin esine aldy.

Tap qazir ol oiynan tartyna qoymas edi, tek úly she? Kózin jәudiretip kimge tastamaq?! Osy kezde baryp Ansaryn baqshadan alu kerektigi esine týsip, ornynan jedel kóterilgen boyy ýiin jinaugha kiristi. Álgi ekeuining astaryna tósegen aq jaymalardy sol boyy qoqys jәshikke tastay salmaq niyette kórpe-kópshigimen qosa, shiyrshyqtaghan kýii bosaghagha qaray jiyirkene ysyrghan.

Ýiin jiystyryp bolyp, ózin qalay sipalasa da, kýnúzaqqa jylaudan isinip ketken kózderin qaytip jasyraryn bilmey dal. «Auzymnan araq, temekining iyisi shyghyp túrghan joq pa?» dep tisin tazalap, basyn juyp әlek.

Syrtqa shyqqanda qara kózildirik kie salar-au, al Ansaryn qalay aldamaq?

Bes jasar bala dep aita almaysyn. Alghyr әri óte sezimtal. Tipti osy oqighanyng ózin balasy aitpaghanda, qansha uaqytqa deyin sozylaryn kim bilgen? Mýmkin, bilmey de qalar ma edi?..

Kýni keshe ózi úyasyn búzyp, Bolatty ertip ketkende búrynghy jarynyng qanday kýide qalghanyn endi ghana jәn-tәnimen sezingendey. Kimdi kinәlasyn?!

* * *

Kýn demalys. Búl bolsa bozala tannan oyanyp alghan. Týnimen týrtpektegen týmen oy janyn jegidey jegen týsimen úshtasyp, bir tyiylmay qoyghan kóz jasynan shylqyghan jastyghyn audardy. Ony tipti úiyqtap jatyp ta saghynatynday... Jýregining ornyna bir syzdauyq payda bolghan ba?

Arada az uaqyt ótpese de, әli kýnge syzdauyn bir qoyar emes. «Uaqyt – emshi» deymiz-au, tek sol uaqyt emshinning emdeui ýshin de uaqyt keregin úmytamyz, ә?!» degen janyltpashtay oiymen ornynan túryp ketuge oqtalghan kýii «sonsha asyghyp qayda baramyn» dep, balasy jaqqa bir qarap qoyyp erine kerildi.

Son-ou bir baqytty kýnderinde ertengisin osylay erkeley kerilse Bolaty: «Kelinshekting kerilgeni – kel degeni», – dep sheshine sap, qúshaghyna qúlay ketetin kezderin esine alyp, dybysyn shygharmastan kórpesin tistelep eniresin.

Qaughasy joq qúdyqtay sarqylmaghan óz suyn ózi tata almay shólirkegen shynyraudyng әdirәm qalghan jiyegindey kónildi de qúm basa bastapty. Erkek ataulydan eljirey qaraytyny – osy Ansary ghana. Ol bolsa qazir onaylyqpen oyana qoymaydy. Jalghyz ózi shoqiyp otyryp as iship te jarytpas. Odan da jata túrghany dúrys. Ne istese de, osy bir auyr oidyng azabynan qútyla almasyna kóndikken de synayly.

«Oraza, namaz – toqtyqta» demekshi, múnday kýnderi әnsheyinde toghyzgha deyin tyrp etpey úiyqtaytyn Jibekten úiqy qashqaly qay zaman. Kesh jatady, erte túrady. Jylap jatyp, jylap oyanady. Adam aqylynyng kez kelgen nәrsege tez beyimdelgenimen, saghynyshqa tózgisiz ekenin de ishtey moyyndap qoyghan. Bolatpen endi eshqashan birge bola almaytyny esine týsken sayyn, kýn sanap artyp kele jatqan saghynyshy janyn pispegen syzdauyqsha dyzyldatady. Búndayda bar aldanyshy balasy ghana. Ansary bolmaghanda ne ister edi, qazir? Endigi ómirin tek soghan arnaymyn dep, ózin bekemdey týskendey.

Aytpaqshy, osy Ansarynyng atyn da eshkimmen aqyldaspay, Bolat ekeui qoya salghan-dy. Ákesi syr bermegenimen, anasy: «Jap-jas bolyp, bir zaryghyp bala kýtkendey, Ansar dep at qoyghany nesi eken-di» estirtip eki-ýsh ret aitqanymen qoymay: «Ansar, Arman, Saghynysh sekildi esimderdi nemeresin kórudi asyqqan ýlkender qoysa da onsha oghash kórinbes edi», – degeni endi esine týskendey, «shynymen mening ansaghanym osy bolghany ma» dep ah úratynday.

* * *

Jibek songhy kezderi ózining ishimdikke tym әuestenip bara jatqanyn bayqap, «boldy, jeter, toqtatu kerek» dep sheshkenimen, temekini endi qoya almaytyn siyaqty. Jany auyryp, ishi kýiip bara jatqan son, asýide kók týtinge kómilip biraz otyrdy da, songhy kezderi syrlasyna ainalghan ýstingi qabatta túratyn Aymangha bettedi. «Aylas qatyn – múndas» degendey, qazirgi múnyng jayyn týsinip, basu aita biletin – osy Ayman ghana.

Sherli jandardyng taghdyrlasymen tabysuynyng ózi jarty baqyttay kórinetini de sodan bolar?.. «Tyq degen tauyqqa tiyedi» demekshi, basqalardyng bәri múny ósektep otyrghanday, ózge ortada otyrudan bezingeli qashan. Osydan biraz búryn eki balasymen birge kýieui tastap ketken kelinshek ózinen kóp ýlken bola qoymasa da, aqyl aityp, aldausyrata biledi. Aymanmen azghantay uaqyt syrlasyp qaytsa biraz azaby jenildegendey bolyp qalatyny da sondyqtan.

Ol da jazghy demalysta balalaryn auylgha jiberip, jalghyz ózi jabyrqanqyrap jýrgen. Múnyng kelgenine ol, әriyne, quanyp qaldy.

– Tanghy asqa tәbetim tartpasa da, Tәnirding nesibesin tәrk etkendey bolmayyn dep, shәiimdi endi demdep jatyr edim. Qosh keldin! Otyra qal.

Ekeui әr nәrsening basyn bir shalyp otyrghan son, Ayman endi bastalghan shishany tonazytqyshtan ala bergende bolmashy qarsylyq kórsetkendey bolghan Jibek alghashqy rómkiden keyin-aq jibektey tarqatylyp jýre bergen. Ekeui bir jylap, bir kýlip otyryp ekinshi shishanyng da tyghyny ashyldy. Biraz uaqyttan beri Aymannyng artynan qalmay jýrgen jigitti bayqap jýretin Jibek:

– Jaman jigit emes siyaqty ghoy, kirgizip almaysyng ba? – dep әngimesin bastaghanda-aq kim turaly ekenin týsingen Ayman tósegining bas jaghynda túrghan Shynghys Aytmatovtyng «Ghasyrdan da úzaq kýn» atty kitabyn múnyng qolyna әkelip ústatqan. «Men múny qaytemin?» degen súrauly jýzben tanyrqay qaraghan búghan «ishin ashsanshy» degendi ymmen týsindirgen Ayman alysqa ýrlemegen temekisining týtinine jasyrynghanday búrq-búrq etkizdi.

Kitap ashylghanda arasynan syrghyp týsken býkteuli qos paraqty jerden alyp, «oqy» degendi de qoy týtin artynan isharamen tanytqan. Hat Aymannyng búrynghy kýieuine arnap jazylghan eken. «Serik!» dep bastalghan hatty kózi búldyrap otyryp oqy bastaghanymen, ayaghyna jetpey ókirip qoya bergen Jibek Aymandy qúshaqtap, qos múnlyq qosyla jylap, azan-qazan boldy.

Serik!

Ótken kýn – kóshken qúm tәrizdi. Belgisi, bederi joq. Typ-tipyl, jym-jylas... degenning bәri beker eken. Seni esh úmyta alar emespin. O basta «ómirlik serigim – ózinsin» dep noqtamdy qolyna ústatqaly múryndyq kiygen botaday jetegine erip jelpildey berippin. Endi neden bastaymyn, әri qaray sensiz qalay ghúmyr keshemin? Baghytynan janylghan qayyqtay qayda bararymdy bilmey qayrandap qaldym-au...

Sonshalyqty sengendigim de sol – seni tastap ketedi degen oy oilaudyng ózi kýnәday kórinetin... Menen jeriseng de, eki birdey úlynan jeriydi dep kim oilaghan?! «Sen shynymen mening Serigimsing be?!» dep tanghalamyn keyde.

«Mahabbattyng bir saghatynda býkil ómir jatyr» degeni ótirik emes eken, ózinmen ótkizgen saghat túrmaq, әrbir minutym býkil ghúmyrym siyaqty...

Men seni bәribir úmyta alar emespin. Ásirese ýlken úldyng barlyq qylyghynan ózindi kórgen sayyn, sezimim órshy týsedi.

Sen alghash endi menimen túra almaytynyndy aityp, basqa bir jandy shyn sýiip qalghanyndy qylghyna dәleldegeninde esengirep qalghanymmen, eki-ýsh kýn ótken son, ensemdi tiktep, «Jylgha tatityn kýn, Kýnge arzymaytyn jyl bolady», jylaumen ótken jyldarymnan kýlip jýrgen kýnim artyq. Bayaghyday bir kýn meni armansyz qydyrtshy. Eshtene oilamashy. Telefonyna da jautandama... Jany shyghyp ketpes eshkimnin...

Bir-aq kýn! Armansyz... Shyn sýietin jandar qúsap jýreyikshi. Boldy... Sosyn, esh renjimeymin. Jýre ber. Seni bәribir baylap ústay almaymyn ghoy. Jýregindi auyrtyp qaytemin... degenim de esimde. Ony eshqanday qúm basa almaydy. Ol oy men ólgenshe tiri!

Arada eki jylday uaqyt óte shyghypty... Songhy kezderi týsime de jii enetindi shyghardyn. Ýnemi qamyghyp jýresin. Bir jering auyryp jýrgen joq pa? Janylmaytyn jaq, sýrinbeytin túyaq joq, qaytyp oralamyn deseng qarsy emespin. Ol jaqta jolyna kedergi bolar balang da joq. Men seni jek kóre túra sýiemin! Týsinesing be? Sýiemin! Sýigenim ýshin bәrin keshire alamyn. Oralshy, ótinemin!

Telefonnan múnyng bәrin tap búlay tәptishtep aityp otyra almasymdy bilgen son, osylay hat jazugha mәjbýr boldym. Keshir...

Odan ary qaray Jibek ne oqyp otyrghanyn ózi de bilmeydi. Tek solqyldap jylay berdi... «Bayyng bolyp, ol ólip qalyp, ony joqtaudyng ózi baqyt eken ghoy» degen kәri qyzdyng kertartpasynday:

– Búnyng ózi de baqyt eken-au, endi men saghynyshtan jarylyp ólsem de, tughan sinlimnen keyin ony qalay qabyldaymyn?! Ol – men ýshin ólgen jan! – degenimen, úngha tyghyp, úmyt qaldyrghan qazyday qap týbinde әbden sarghayghan sýr saghynysh janyn syzdatyp-aq jiberdi...

* * *

– Úrsayshy bir, janyn shygharyp!

– Úrmaghannan qu jalghyz bәribir ekeu bolmaydy!

– Úrmaghanynnan úrpaghy kóbeye qoymas, osynyn!..

Ábden ashynghan anasy osy sózdi әkesine qaratyp talay aitqan. Bolat – bir shanyraqta alty qyzdyng artynan ergen jalghyz úl. Alty qyzdan son, arman-ýmit ýzile bastaghan tústa әulet shejiresindegi qansha jyl bos túrghan oryngha әkesinen tómen bir tal syzyq tarttyrghan Bolat degen batyryng – osy.  Jәne kenje.

Bolat degendi Jaratqany bolady, toqtat dep týsindi me, kim bilsin?..

Bir ýili jan týgel asty-ýstine týsip betine qarap otyrghan son, ómiri peyil men meyirge shóldep kórmegen bala búlghaqtap ósti. Ne ishem, ne jeymin demedi.

Toghyzynshy synypty bitirgen jyly әkesi su jana «Jiguli» alyp bergen. Auyl arasynda toy-tomalaqtargha qansha jaqyn bolsa da, jayau barmay, úlynyng qasyna aldynghy oryngha shalqaya jayghasatyn әkesi «meni kórdinder me» degendey bir kóterilip qalatyny da jasyryn emes. Bolaty dýniyege kelgenshe jiyn-toylardy onsha jaqtyrmaytyn ol әngimesi týzelip, qazir tórdi bermeytin bolghan. Alty qyzdyng bireuine kesirlenip kórmese de, ózinen keyin óshetin pәmiyleni oilaghanda tereng kýrsinetin. Endi eshkim syrtynan sausaghyn shoshaytyp: «Qubas!» demesine kәmil senetindey.

Kele-kele mashinany basybayly iyelengen erkesi beymezgil uaqyttarda keshiginkirep jatsa, ahylap-uhilep dalagha san mәrte kirip shyghyp, jalghyz úl ýige kirmeyinshe, basy jastyqqa tiymeytin shalynyng sharasyz týrine qarata aitqan anasy bayghús, shaly: «Ói, әkennin!» – dep qolyn kótergendey bolsa, ózi-aq shyr etip ortagha túra qalaryn da Bolat jaqsy biledi. Ondayda tipti alty qyzdyng qaysysy bolsa da, arashagha әzir. Sodan da bolar, ol tym erkin.

Onjyldyqty oidaghyday tәmamdaghanymen, on oilanyp, jýz tolghanyp, qasynda túrghan qalanyng ózine oqugha jiberuge kózinen tasa qylghysy kelmegendikten, jyl ótpey jatyp ýilendirdi de, voenkomgha jýgirip jýrip әskery biylet alyp bergen song ghana kónili jaylanghanday. Birinen song birin, eki birdey úldy syilay salghan kelinning de qúshaghy qútty boldy. «Qu jalghyzdyng úrpaghy kóbeye bastady».

Áu basta әulette әkesi de, ózi de jalghyz Ábu aqsaqal qyryq besinde kórgen úlynyng endi jalghyz emestigine kózi jetkendey bolghasyn Bolatynyng bolashaghyn oilaghanday, taghy da tamyr-tanysty jaghalap jýrip Almatynyng joghary oqu oryndarynyng birine syrttay bólimge týsirip, ýshinshi kursynda sovhoz kensesine bildey bir qyzmetke de ornalastyryp ýlgerdi.

* * *

Búl audannyng negizgi sharuashylyqtarynyng biri – temeki.

Syrttay oquynyng tórtinshi kursyn tәmamdaghan Bolat búl sharuashylyqqa da әbden tóselip alghan. Kishigirim bastyq. Auyldyq komsomol úiymynyng jetekshisi bolghandyqtan, ishki-syrtqy jiyn-toylar men osynday úiymdastyru júmystary múnyng qúzyretinde.

Býgin Almatydan «selhozkagha» studentter kelui kerek. Soghan bola azannan qarbalas. Olardyng jatyn oryndary men ashanalaryn әzirlep, neshe kýnnen beri bir tynym tappay jýr. Ózi syrttay oqyghanymen, sessiyagha baryp jýrgende studentter jataqhanasynda joldas balalarymen aralasa jýrip studenttik ómirdi ishki jaghynan kóre bilse de, osymen ekinshi jyl qatarynan auylgha «selhozkagha» temeki teruge keletindermen әbden aralasyp, ózderining bir mýshelerindey bolyp ketken.

Olar da múnyng student ekenin bilgen son, kishigirim bastyq ekenine qaramastan, erkin aralasady. Byltyrghy studentterding birazymen әli habaryn ýzgen emes.

Auyl shetindegi qyrmangha jaqyn ornalasqan ashananyng songhy dayyndyghyn tekserip shygha bergen búghan:

– Aghay, sizdi derektir shaqyryp jatyr, – degen dauysqa jalt qarasa, partkomnyng shopyry eken.

– Keldi. Studentter, eki-ýsh avtobuspen, – dep mәz.

– Kensening aldynda, tez jetsin dep jatyr.

Jylda osy uaqytta auyldyng boydaq jigitteri bir jasap qalady.

Mahabbattary sәtti bolyp, sol studentterding birdi-ekilisi búl auylgha kelin bolsa, kerisinshe, ilesip ketken auyldyng da qyzdary joq emes.

* * *

Búl kensening aldyna kelgende әr-әr jerge shoghyrlanyp alghan shaghyn toptar biri gitaralaryn dynghyrlatyp, biri dombyralaryn bayau shertip, jayghasyp ta alypty. Jandarynda túrghan avtobustarynan әli minip-týsip jatqandar da joq emes. Kepkilerin kózderine týsirip alghan keybir kerbezderi kósile súlamasa da, «kóz shyrymyn alayyq» degendey kólenkede búilyghyp qalghugha kiriskendey.

Appaq sport kostumin kiygen әdemi qyz qaptaldasa bere:

– Tu-u, aghay, kóp kýttirdiniz ghoy, – dep erkeley nazdanghanda eriksiz búrylghan Bolattyng tili baylandy.

Qaghyta jauap qaytarugha oqtalghanymen, myna súlulyqtyng aldynda dymy shyqpay qalghan. «Jambyldyng qysylghany osy arada» demekshi, múny búl mylqaulyqtan myng bolghyr sovhoz diyrektorynyng ózi qútqardy.

– Á, Bolatjan, kelding be?

– Qalay, dayarsyndar ma?

– Qazir aparyp ornalastyryp, keshki astaryn bergen son, instruktaj ótkizip, ertengi kýnderin belgilender...

– Qalghanyn ózing bilesing ghoy, – degen diyrektor jýre sóilep kóligine bettegende, búl kózining qiyghymen janaghy qyzdy izdestire bastaghan.

Baghanaghyday emes, boyyn batyrlyq biylep, emen-jarqyn dauystap:

– Qane, joldastar, avtobustaryna otyryndar, – degen búl:

– Kóp kýtip qalghan qaryndas, sizder bir-ekeuing mening kóligime otyrsanyzdar bolady, – degeni sol eken, qasyndaghy qos qúrbysymen búghan qaray búlghaqtay bettegen әlgi súlu «aldynghy oryn meniki» degendey manghazdau basyp janyna jayghasty.

Artqy oryndyqqa otyrghan eki qyzgha aina arqyly erkindeu jymiyp:

– Mening esimim – Bolat, – dedi.

– Men endi senderding jetekshilering bolamyn, – degen artyna búrylmastan ainany týzetip jatyp.

Qymsynatyn qyzdar da kórinbeydi. Erkin.

Tipti búrynnan tanys adamdarday erkeley sóilep nazdanyp qoyady.

– Jibek!

Qasyndaghy súlu qasyn kere qiyla qarady.

– Qanday әdemi esim! – dep bir kóterip tastamaq bolghan taptauryn teneuine:

– Alghash tanysqan qyzdarynyzdyng bәrine solay aitatyn shygharsyz? – degen qyzdyng qynyr jauaby qyzaraqtatyp tastady.

– Gýlim!

– Mira!

Jamyray tanysqan qos qúrby bolmaghanda úyattan ottay qyzarghan Bolat mәshiynesin bir jerge soghyp alar ma edi, kim bilsin? Janaghy úyalghanyn juyp-shaymaq niyette birdeneler aitqanday bolyp edi, onysy mýldem ersi shyqqanday. Abyroy bolghanda, studentter qosyna kelip jetkenine quanghan Bolat mәshiynesinen qalay týskenin de angharmady. Sonda da bolsa eki kózi Jibekte. Ol da múnyng ýzdige qaraghanyna ýzilip keterdey qymsyna ýlbirep-aq túr. Bәri osylay bastalghan...

Osy uaqytqa deyin bir qyzdan beti qaytyp kórmegen Bolattyng Jibekti kórse demi jiyileytindi shyghardy. Tipti tili baylanyp qalatynday.

***

Tap sol sәtte-aq tanystyqtyng sony ýlken mahabbatqa úlasaryn ekeui de ýnsiz úghysqan. Bolattyng basy bos emesin Jibek estigen. Kerisinshe, otqa may qúya týsken de sol pysh-pysh. Osy uaqytqa deyin yqylas tanytqan talaylardyng birin mensinbegen Jibek te arbalyp qalghanday ainalshyqtap kete alar emes. Ósek órshy týsken sayyn, sezimi qúrghyr da qúlshyna týskendey.

Ángimening әueni ózgere bastaghan tústa nazdana qalyp edi, Bolat aghynan jaryldy. Eshtenesin jasyrmady da. Ózining ony jaqsy kórmeytinin, әkesining alyp bergenin de týgel jayyp salghan. Tipti eki birdey balasy baryn baryp túryp, óz kózimen kórgen Jibek qymsynatyn qylyq kórsetpedi. Kerisinshe, baqtalasyn basa týskendey keudesin kóterip jýretin әdet tapqan.

Búl әngimening bir úshy ýidegilerding de qúlaghyna shalynghanymen, «erteng qyz oquyna ketken song bәri basylady, uaqytsha jelikpe ghoy» degendey ekiúday kýidi angharu qiyn emes-ti.

Jazdyq aqshyl kostum-shalbaryn tastamaytyn kelbetti jigit keshkisin kelip «aq boz atyna» appaq Jibekti otyrghyzyp alyp ketetin de, key kezderi aq tanda ghana oralatyn.

Kýzde qimay qoshtasqan ekeuding arasyn jalghap jatqan jýz shaqyrymday joldyng bir basyndaghy Almaty aq «Jiguliydin» apshysyn quyryp, aptasyna bir-eki mәrte jýrip ótetin mejeli mekenine ainalghanday.

Keshtetip kelip, týnimen aimalasatyn Bolatyn tang aldynda qimay shygharyp salu Jibekting basty júmysy. Tólegenning aq boz atyn sipalaghanday aq «Jiguliydin» artynan qimay qarap túratyn qyz sodan song ghana tósegine oralyp, birer saghat tynyghar-tynyqpastan júmysyna jýre beretin.

Aragha eki-ýsh kýnnen artyq uaqyt salmaytyn Bolat «tózimim tausyldy» degendey tórt-bes aidan song jýgin kóterip bir-aq kelgende, Jibekting de kәdimgidey ishi bilinip qalghan.

***

Uaqyt shirkin, shynynda da, jýirik qoy... Ansaryn qúshaqtap, anyrap qalghanyna da attay tulap arada on eki jyl óte shyghypty. Bir mýshel. Týsine bilgen adamgha az uaqyt emes-au...

Býgin bir kónili alyp-úshyp, órekpy bergesin erkeley basyp erterek kelgen ýiining esigi ishten ilingenin kórip jymyng etti de, jaylap qagha bastaghan. Ondaghy oiy erjetip qalghan úlynyng anda-sanda kórshining qyzdarymen muzyka tyndaytyndary bar edi... Biyl uniyversiytetting tegin bólimine óz kýshimen oqugha týsken úlyna degen syiy da arta týsken.

Esik ishten ashyla bastaghanda úiyqtap jatsa da, ýnemi yrjiyp qarsy alatyn úlyn qúshaqtay alyp shópildete sýietin әdetimen úmsyna bere baqyrayghan kýii qatty da qaldy. Óz kózine ózi sene alar emes.

– Bolat!

Yshqyna shyqqan óz dausynan ózi selt etkendey.

– Sen, sen, neghyp jýrsing múnda?! Qalay kirdin? Kim kirgizdi seni?

– Ansar, Ansar!

Jýgire basyp ýige kirgen bette úlyn izdey bastaghan...

Jalt búrylyp: «Ansar qayda? Qalay kirding deymin saghan!» – dep tap bergeni sol eken, dýkennen oralghan úly tu syrtynan qúshaqtay kótere asýige ala jóneldi.

– Mama, mamatay, qoyshy, tyndashy endi, – dep entige sóilegen úlyn kórip baryp sabasyna týskendey.

Biraq ebil-debili shyghyp jylaghanyn qoyar emes. Auyq-auyq qolamtasy qozdatyp qoyatyn eski jaranyng auzyn júlyp alghanday kýige týsirgen búl oqigha deni sau adamnyng da on oilansa oiyna kelmeytin shyghar.

Anasyna suyq su әpergen úly oryndyghyn jaqyndatyp:

– Mamatay, ózing aitpaqshy, ómir ghoy, búl... Ómirde ne bolmaydy? Ol bomj bop ketken. Basy da dúrys istemeytin siyaqty... Qúrylysta kýzetshilerding qasynda qonyp jýr eken. Ákem ghoy, menin!

Úlynyng jylarman bolghan týrin kórip, bauyryna tartqan anasy endi qataya týskendey. Ornynan túra sala kiyimin de auystyrmastan, keshki asyn dayarlaugha kirisipti. Eki kózinen aqqan jasyn tyya alar emes. Ayaq-tabaghyn qansha qatty syldyrlatyp jatsa da, balasyna Qúdaydyng zor jýrek bergenine shýkirlik etip qoyady.

Biraq «әlginin» betine qaraghysy da kelmeytindey. Jana dúrystap qarap ta almapty-au... Úlynyng jasap qoyghan keshki asyn ortagha qoya bergen sәtte әkesin iytergendey qylyp asýige alyp kelgen Ansar ony tórge ozdyryp, ózi tómen jyljyghanyn kórip Jibek taghy kóz jasyna erik bergen. Onyng aldynda jylaghanyn qansha kórsetpeuge tyryssa da, úlynyng әkege degen iltipatyn kórgen sayyn shyday alar emes.

Bolat jaqqa qansha qaramayyn dese de, kózi týsip kete beretindey.

Úlynyng qabaghynyng astymen ekeuining kózqarastaryn qalt jibermey otyrghanyn sezip otyrsa da, bir kezderi ólerdey ghashyq bop, otbasynan ajyratyp alghan adamynyng qanday kýige úshyraghanyna tan.

Tamaq ýnsiz ishildi deuge bola qoymas. Aradaghy óli tynyshtyqty búzyp, ne aitsa da erkeley, qaljyndap sóilep otyrghan Ansary búl qasyqty qattyraq qoysa da, qabaghymen eskertu jasaghanday bolghasyn balasynyng yghyna jyghylyp, eriksiz júmsara týskendey.

Jalghyz ózi sóilep otyrsa da, Ansary jaydary. Ákesining kesesin әrli-berli jóneltip, әngimesin bir ýzer emes. Endi әrige baryspaydy-au degen sәtte baryp: «Mam, men qazir», – degen kýii sytyla syrtqa bettegen úlynyng sonynan «mynauyndy erte ket» deuge oqtala týsti de, qansha meyirli degenmen, týie qoyatyn qatuly qabaghynan «tynysh otyryndardy» úqqan anasy ýnsiz qaldy.

Bolat ta ýnsiz. Jaltaqtap qaray beredi. Janarynyng oty óship qalghanday mýlәiim. Shyny-ayaghyn qansha saldyrlatyp jusa da, mәn berip jatqan ol joq. Manqiyp qarap otyr. Jibek múnyng denining saulyghyna shyn kýmәndana bastaghanday.

– Kerendi iship bolsan, barsayshy ana jaqqa! Joq, maghan ydys juysayyn dep otyrsyng ba! – dep qattyraq sóilep alsa da, «Ansar tyndap túr ma?» degendey alandap, dausynyng sonyn sәl bәsensitken.

Sozalaqtay ornynan kóterilgen ol tór bólmege baryp sopiyp túryp aldy. Ne otyrmaydy. Ne jýrmeydi.

Óshin asýidegi ayaq-tabaqtan alyp bolghanday juynatyn bólmege óte bere kóz salsa, Bolat baghanaghy ornynda әli túr. Búny endi kórip, qymsynghanday sәl sipaqtap alyp, әri qaray túra bergeninen onyng nauqas ekenin úqqanday bolghan Jibek:

– Bar ana jaqqa, men kiyim auystyramyn, – degen.

Sonda ghana bosaghada jatqan sirisi taptalghan qonyr bәtenkesin ayaghyna ile salghan kýii asyghys syrtqa bettegen búnyng sonynan syghalaghan Jibek ýirenshikti búryshqa baryp, әrli-berli sipaqtaghan Bolattyng kýlsalghyshtan bir temekining túqylyn tauyp alyp, asyghys tútatqanyn kórip jýregi shanshydy. Túqyl túrmaq, ony-múny temekindi mensinbeytin... Kezinde, asqa shaqyrardaghy qaytalanatyn dәl osy bir kórinis kóz aldyna elestegendey esikten syghalaghan kýii eki janaryna erik bergen Jibekting kózi búldyrady.

Sol sәt anadaydan balasy da kórindi.

– Ne shegip túrsyn? Qaydan aldyn? – dep dauystay sóilegen úly әkesining qolyndaghy túqyldy tastatqyzyp, eki qorap tәuir shylym úsynghanyn kórip onan әri solqyldasyn.

Birazdan keyin ýige kirgen әkeli-balaly ekeu teledidar qaraghan bolyp otyrghan Jibekting janyna jayghasty. Áueli әkesin anasynyng qasyna otyrghyzghan Ansar ózi sәl tómenirek ornalasyp, qolyndaghy «Otbasylyq» balmúzdaghyn ortagha qoydy.

Jibekting kózi ekranda bolghanmen, kónilding kók dóneni әlemdi kezip ketken. Balasynyng kónili ýshin ghana anda-sanda auzyna salatyn múzday balmúzdaghy esin jinatqanday oy qauzaydy. «Adam balasynyng babyn tabu qanday qiyn» dep týidi ishinen. Bal jaghyp berse, múz jalaugha da dayyn.

Oyyn ýshin ot ta basa alady. Tek aralyqtaghy shekarasy qaysy? Ony kim biledi? Álgi «salqyndyq degen úghym joq, ol jylulyq ketken kezde ghana payda bolatyn qúbylys» degendi qaydan estip edi... Janaghy terlep ishken ystyq shәii men múzday oty qaryghan myna balmúzdaghynyng arasyndaghy aiyrma qaysy, sonda? Ekeui de kerek siyaqty ghoy adam janyna?.. Sonda múnyng qaysysy dúrys emes? Búnyng ómiri she? Balmúzdaghy basymdau bolyp túr ma? Álde balsyz múzdaq? Múnyng kónilin suytqan ne nәrse? Joq, «jylu» degen myna Bolat pa? Jyluy ketkesin ornyn suyq jaylady ma, sonda?

Sandalbay siyaqty... Tu-u, ne oilap ketti, ózi... Jibek múnday tausylmaytyn súraqtargha jauap izdep, talay tandy talmausyrap qarsy alyp ýirengen.

Ánsheyinde anda-múnda bolsa da, «qazir qayda eken, ne istep jýr eken» degen súraqtar mazalaytyn. Endi qazir týk bolmaghanday dәl janynda otyrghan Bolat jaqqa búrylyp qaraugha jiyirkenetindey. Joq, әlde dәti barmay ma?

Endi múny «Mynau býgin osynda qonghaly otyr ma?» degen súraq mazalay bastady. Sonda tósekti qalay salmaq? Ayaday ghana bir bólme analy-balalygha tar bola bastaghan tústa...

IYә, osydan on ýsh jyl búrynghyday býgin týnde de Jibek tangha deyin kóz ilmedi. Kóz jasy da bir tyiylmady dese bolghanday. Bolattyng ne úiqyly, ne oyau ekeninen de beyhabar. Tyrp etpeydi. Úlymen qatar joghary jaqqa tósek salyp bergen. Ekeui de bir qozghalar emes. Ózi bolsa týnde túryp, neshe mәrte shylym shekti. Kórer tandy kózimen atqyzghan Jibek úlynyng ezuindegi jyly jymiystan «jaqsy bir týs kórip jatyr-au» dep topshylaghan. Úlynyng ar jaghynda jatqan búrynghy bayyna da úrlanyp qarap qoyady.

Múrnyna ótken kóktemning iyisi kelgendey. «Mahabbatymyzgha myna tórt búryshtyng bәri kuә ghoy» degendey, birtýrli kónili órekpy ýy ishine kóz jýgirte bastaghan... Janyn jelpy ótken әdemi saghynyshpen syrghy bergen janary tórgi búryshqa kelip tirelgende bayaghy sýgiret sol kýiinde kóz aldyna kep túra qalsyn. Yrshyp týsti. Búl kórinisti ómiri úmyta almaytyn da shyghar endi... Yaghny eshqashan keshire de almaydy! Sinlisi men kýieuin ýiden quyp shyqqan sәti әli kóz aldynda. Taghy da quyp shyghugha oqtalghanday janaghy jaqqa endi jiyirkene kóz tastap qoyady.

Tap búnyng janarynan qaymyqqanday úshyp túryp, ýnsiz kiyinip, temeki sheguge shyghyp ketkende ornynan túryp, shәy qoygha kiriskenimen, Bolat qaytyp oralmady. Búl da jýgirip shyghyp izdemedi.

Ansary oyanghanda suyp qalghan shәiin qayta ysytyp jatqan anasynan: «Ákem qayda?» – dep súraghanda: «Qaydan bileyin?» – dep qysqa qayyrghan.

Úly da tyqaqtay qoymady. Týnimen jylaudan eki kózi búlauday bop isip ketken anasyn ayady ma, әlde?

Búl týn kimderge qanday oy salghanyn kim bilsin? Árkim ishtey arpalyspen qalghany anyq. Bir sәttik lәzzaty ýshin ghana aldynghy jaryn búghan, búny tughan sinlisine aiyrbastap alghan seri ýsh otbasynan da opa tappaghanday oy qaldyryp kete bardy.

Kim perishte, kim saytan?.. Kim ne oilady? Kim ne týsindi, әzirge ol jaghy júmbaq. Ákesiz tórt úl.  Biri nekesiz... Jalghyzdy kóbeyte túryp, jalghyz qaldyru da Jaratqannyng qúzyretindegi dýnie eken-au...

Shapaghatynyng qúshaghynyng qyzuy basylghan son, shermiyip otyrghan kýii tastay qashqanday, shәrkeyin sýiretip iship ketken әkesin ýige әkelip, әlpeshtep juyndyryp, taza kiyim kiygizip, adam qylamyn degen úly Ansargha ghana qattyraq batqan sekildi.

***

Ystyqtay tilingennen ishi dýmbilezdene qatqan nan sekildi adamnyng da kókayazdanghan kónili qaytadan tolyq qalypqa kele qoymasy anyq. Jibek betine shirkeu bolghan osy oqighadan keyin jeti jylday aghayyn-tuys ataulymen aralasudy mýldem úmytqan. Artynyp-tartynyp anyray keletin anasy bayghús anda-sanda at izin salghany bolmasa, basqa eshkimning kózine týspeuge bar. Ásirese әke kózine týskenshe, ólgeni artyq. Barlyq aghayyn-tuma da Shapaghattan irgelerin aulaq salghanday. Búghan keluge kóbi taghy batpaydy.

Sóitip, kýni keshe bir kýn kórispese túra almaytynday bir әulet eki-ýshke bólinip shygha kelgen.

Qúsalyqtan súlq týsken kýieuining janyna baryp, jalynghanday bolghan ana bayghústyn:

– Túrshy, mә, úrshy meni!

– Sabashy meni!

– Menen al óshindi.

– Men osynyng bәrine kinәli!

– Shygharyp tastashy ishindegini, – dep jalyna jylamsyrap, qamshysyn qolyna ústatyp әlek bolghanyn estigende eki kýn jylaghan. Kóp úzamay sóitken әke de ótti dýniyeden. Áriyne, әke ólimin jaqyndatqan da osy bir oqighanyng saldary ekenin bәri ishtey týisingen.

Amal ne?! Ne kórmedi búl Jibek?! Kýnmen talas kóringen Ay sekildi onsyz da bir búryshta búldyray kómeskilengen beynesin әrkimnen jasyryp әlek bop jýrip, әkesimen de baqúldasyp qala almaghan. Eng janyna batqany da sol. Tek әke ólimi bәrin qaytadan biriktirip ketkendey. Áriyne, Shapaghattan basqasyn.

Jaylap kelim-ketim qalyptasyp keledi. Uaqyt shirkin emshi ghoy. Keshe ghana «elding betine endi qalay qaraymyn» dep enirey jylaghanyn úmytyp, erke kelinshekke ainalyp shygha kelgen Jibekti osynday jaytty basynan keshirgen adam dese, ózge túrmaq, ózi de senbestey ózgergen. Erkek atauly qasynan kóz sýrindirmey, sirә, ótpeydi. Qansha syrtyng syr bermese de, bir qalghan kónilding qaytyp jibui qiyn-aq degenmen, uaqyty kelip, tabighaty qysqanda tasty jaryp shyghatyn qynaday tikenegi tilip týser jynghyl da gýldemek. Qarashanyng qaltyratar qara suyghyna qaramastan, qar týskenshe bolmashy boransymaghyna da boy bermey, jazdyng ótkenin moyyndamaytyn jynghylday týte almaytyndardyng qolyna týsse de, týte-týtesi shyqpaghan Jibek ainalasyn әrlendirip, jasyl kýiine qayta oralghan.

Búghan múnday kýsh bergen qanday qúdiret?! Bir mýshelin endi ghana toltyrghaly otyrghan Ansary ma?! Basqasha ne boluy mýmkin? Joq, taghy da ghashyqtyq pa? Aynalasynda alypqashpa sóz órshy týsken. Kýni keshe ghana múny mýsirkegen bop kózin ala bere syrtynan sypsyndap sóz taratqan qúrbysymaqtarynyng ondaylaryn elemeuge tyrysqan Jibek te syr aldyrmay, sylanday týsedi.

Kónilinde kómeskilene bastaghan kómbening betin ashqan taghy da sol úly keshki as ýstinde:

– Mama, men bauyrymdy kórdim ghoy býgin, – degen quanyshty dausynan auzyndaghy tamaghyna qaqalyp, ólip qala jazdady.

Álek-shәlegi shyghyp, endi esin jighyzdym ba degendegi anasynyng aitqan alghysy:

– Qashan? Qaydan? Kimdi aityp otyrsyn?

– Kimdi aitqany nesi, – Úlardy! Ol mening inim, bauyrym emes pe?

– O, Tәnirim! Endi jetpegeni osy edi!..

Biraq Úlar, shynynda da, múnyng bauyry. Tipti analary bólek deuge de kelmes. Bóle deyin dese, әkeleri bir. Sonda, kim? Áriyne, bauyr. Anasy men balasy týsinise almaghan kýnderding biri boldy búl kýn. Balasy da bet baqtyrar emes. Biraz dyzyldap basylghan son, balasymen salghylasugha úyaldy ma, anasy sabyrgha kóshkendey. Ótirik úiyqtap ketken bop kózin júmyp jatsa da, Ansarynyng auzy jabylar emes. Anasyn aqyry moyyndatqanday. Balasynyng sózine de boyy birte-birte ýirene bastaghan synayly.

Júma kýnderi keshkisin mindetti týrde sol jaqqa soghyp jýrudi әdetke ainaldyrghan úlynan úyalghannan Úlargha da birdeneler berip jiberetin-di.

Anasynyng alaqany ashylghanyn kórgen Ansary ondayda tipti erkelep, erkinsip ketedi. «Búl Ansar búny bir kýni infarkttan óltirip tynatyn shyghar!» Búl anasynyng sózi.

Infarkt demekshi, Jibek, shynynda da, infarkt ala jazdaghan. Senbi kýni erte túryp ketken úlynyng týski asqa inisin ertip kelgende oryndyqqa sylq ete týsken Jibekting biraz uaqyt tili baylandy. Tek degenning ne ekenin ózi de sonda eriksiz moyyndaghan. Úqsamasang tumaghyr! Mynany kópting arasynan kóshede kórse ózi de ainytpay tanyr edi-au... Aumaghan Ansary! Ekeui de soyyp qaptap qoyghan – Bolat! Al ne isteysin?! Jatyrqay jaqyndaghan beykýnә balaqaydyn:

– Siz mening tәtemsiz be? – degen súraghyna ne dep jauap bererin bilmey, kómeyine keptelgen óksik aralas ókinishin de júta saldy.

Endi jiyirkenbese de, jaqtyrmaghanyn jasyryp әlek. «Sәbiyding ne jazyghy bar-dy» ishtey qaytalay berdi, qaytalay berdi. Álsin-әlsin úrlanyp qarap ta qoyady. Ansary bauyryn vannagha týsirip, tamaqtandyryp bolghasyn ertip ketken.

Búl asýide taghy jalghyz qaldy. Bir jylady, bir kýldi. O basta ol tek úlynyng ýlken jýregine riza bolghasyn keshtim dep oilaghanymen, kele-kele ony jalghyz bauyrynan ajyratqysy kelmedi. Úlardyng ýstining júpynylyghyna qarap, Shapaghattyng da sharuasyn shamalaghanday. Birde jeyde, birde futbolka, shalbar әperip, Úlardy quantyp ta qoyatyn. Ol da erkin. Óz ýiinde jýrgendey.

«Balalardyng ne kinәsi bar» degen Jibek bar qorlyghyn jendirip, birde Úlardy jetektep, olar túratyn jataqhanany betke aldy. Eskileu jataqhana dәlizining eng týbindegi bólmening esigin ashqanda, kereuetinen erine kóterilgen Shapaghat týk týsine almay dal. Bir-birine biraz týsinise almay qarap túrghandarymen, ekeui de aghyl-tegil jylap túrghan. Jýgirip kelip, «keshirshiley» bas salyp bozday jylaghanda boyyn erekshe bir sezim biyledi. Bauyrlar arasyndaghy bar renish, ókpeni osy bir kóz jasy ghana juyp jatqanday.

Úzaq aiqasqan qúshaqtar ajyrasqan son, biraz abdyraudan keyin shәinegin ala jýgirgen Shapaghatqa synay qaraghan Jibekting birden kórgeni –  sinlisining bóksesi. Bayaghy mektepti altyn medaligha bitirgen altyn qyzdyng júrnaghy da bayqalmaydy. Ýzdiksiz ishilgen araq pen shylymnyng shyrmauyna shatylyp, kógerip, dombyghyp ketken adamnyng kóshedegi kókdoly qatyndardan kóp aiyrmasy joqtay, dóreki bolyp kórindi. Joq әlde solay úyatyn jasyrghan týri me? Ol jaghy júmbaq.

* * *

Aghayyn arasyn biriktirudegi alghashqy qadamdy Jibek osylay ózi bastaghan. Ol azday, Úlar mektepke bararda bar jabdyghy túrmaq, bastan-ayaq kiyindirip, Ansary oqyghan mektepke ózi jetektep alyp barghanda Jibek tek ózin emes, ainalasyndaghylardy tolyq jengen-di... Osydan keyin neshe jylgha sozylghan aghayyn arasyndaghy alauyzdyq joyylyp, әuletting qarashanyraghynda tórt kózderi týgel bas qosqan qanshama shara ótti. Bәrining auzynda «Jibek, Jibekjan!» Kópting aldyna týsip kósile kólgirsimese de, anasy men әulettegi «әu» deytin er-azamattarynyng aitatyn sózin týzep otyratyny da ótirik emes.

«Auzy sýtke kýigen sorly sudyng ózin ýrlep ishedi» demekshi, qay jyly auyldaghy nemere aghasynyng qyzyna qúda týsip kelgende tәtesi: «Jón biletin qyzsyng ghoy, joralghylaryn ózing jasay ghoy», – degen. Jibek:

– Men qashpaymyn ghoy ondaydan. Jol bergeninizge raqmet. Tek kelinning nemese qyzdyng quanyshynda ósken-óngen anagha beredi múnday joldy. Men kimge qanday jol tilemekpin?.. Rizamyn... Basqa baqytty apa-jengelerine bere berinizder, – dep búrylyp jýre bergen.

Iyghynyng dirilinen iyegining kemsendep bara jatqanyn týsinu týk te qiyn emes. Ózining kóniljyqpastyqpen istegen kórgensizdigin endi týsingen tәtesi de lәm-mim deuge múrshasy kelmey, abdyrap qala berdi.

Mine, solay! Taghdyrdyng tauday tauqymetin jene bilu de bir baqyt. Biraq sony arqalatatyn da, jenimpaz etetin de sol taghdyrdyng ózi ekenin esten esh uaqytta shygharmau. Ol ýshin tek qana niyet týzu boluy kerek. Jastyqpen jibergen barlyq qateliktering ýshin de Tәnirden keshirim súraudan keshikpeu... Qalay deseng de, ómirding aty – ómir. Óz degenin bәribir istetpey qoymaydy. Ár pende peshenesine shaqtalghan azghantay ghúmyrynyng auy men bauyn «ózim ózgertem» dep ózeurep jýrip opyq jep jatatyny da sodan bolar, bәlkim? Esepsiz esh nәrse joghyn eskermegenmen, ainaldyryp kelip aldynnan shygharghanda ózekti órtegen ókinishti eriksiz moyyndaydy ekensin. Bas bilmeytin tay sekildi búghalyqqa boy bermey búlqynghanynmen, qúryq týsip balshyqqa biraz salghan son, taqymgha da kóndigesin. Qara sangha qylbúrau salyp qúlyndaghan dausyndy shyrqyratpasa da, say-sýieging syrqyray jýrip ómirding degenine bas iyesin. Basqa amal joq. Ol – jazmysh.

Tәulikting jartysy kýn, jartysy týn dep qana ýirengen jan týnining de tәttirek bolatynyn keyde esten shygharyp jatady eken. Týnge tatymaytyn kýnin, kýnge arzymaytyn týndering qanshama? Ghasyrdan da úzaq kýn sekildi ghasyrdan úzaq týn de bolady. Sol tәulikting talay tanyn atyra almay arpalysatynymen qatar, talay-talay tandardyng toyattap ýlgermey-aq syrghyp ataryn angharmaydy da. Keyde keshting batpaghanyn qalasa, keyde sony batyra almay әurege týsken kýnder she? Kýndi týnge jalghaytyn aralyqtyng nege kesh dep atalatynyn úghynyp kórdik pe?

IYә, kesh. Endi bәri kesh, aldyng týnek, týn dep týsine alamyz ba?

Áriyne, týisik jetedi oghan da... Tek ómirding keshinen kýnning keshin bólek kóremiz. Al týn etegin týrip, kýnge jalghaytyn uaqyt tang dep atalady.

Olay bolsa ómirding tek kýni men týni ghana emes, keshi men tany da bar.

Sol әrbir araylap atqan altyn tandy eshbir qayghy-múnsyz quana qarsy alu baqyt dep baghalanady eken. Búl – Jibekting osy ómirden týzgeni.

***

Qonyltayaq súgha salghan eski galoshyn eriksiz sýiretkendey syrp-syrp etkizip kele jatqan qariyanyng iyghy qushiyp, enkish tartqan. Onsyz da tabighaty tapaltaq etip jaratqan adamnyng qartayghanda iyini týskeni qanday ayanyshty... Kýni keshe qúdayday syilasqan qúdaghiynyng syrtynan: «Kәnden itting kәrtayghany qúrysyn!» – dep estirte aitqan sypsynyna syr bermegendey bolghanymen, kerdendegen kelinning týk kórmegendey jonyn berip, jolyn kesip ótkenin kórgenshe kórde jatqany dúrys-aq edi. «Ólimshining kýni jetpey, óltirushining qoly jetpeydi» dep, óz-ózine qol salugha Qúdaydan qoryqqan qariyanyng ólim tilegenine de biraz uaqyt. Óz esimin pәmiyle qylyp jazdyrghan Bolatynan ergen eki týiir nemeresin kelin ertip ketkeli shaldyng qúr sýlderi.

Endi, mine, pensiyasy týsse boldy, ala sala osylay qaray asyghys jóneletin әdet tapqan. Eki nemere de osy kýndi asygha kýtetindey. Ýlkeni salmaqty. «Assalaumaghaleykým!» dep, ózi ýiretkendey qos qoldap amandasa salyp, auyl-aymaqtyng jay-kýiin súrap qoyady. Kókeyin býlkildetip bara jatqan «Kókem kelmedi me?» degen súraqty shal nege sezbesin, sezedi...

Sezedi de, nemeresining súrauly janarynan taysaqtaydy.

Erterek eseyip kele jatqan ekinshi nemeresi Izbasar da búrynghyday moynyna asyla ketpeydi. Atasynyng búny kóterip ala almasyn bilgen son, qúshaqtaghan kýii ýnsiz ghana iyiskep mauqyn basatyn. Biraz uaqytqa deyin atasynyng ter singen jaghasyn iyiskep baryp tizesine otyrghan son, kózining ýstimen ýnsiz barlaugha kóshedi.

Múnyng kózinde de múng bar. Eshbir syrdy býkpeytin, jyltyraghan bala janarlargha kinәli adamday kibirtiktep, tike qaraugha shalda da shama qalmaghan.

Osy ekinshi úl tughanda kókpar berip, dýrildegen toy jasap edi. Áuletinde әkege ergen ekinshi erkekkindik. «Ákenning ghana emes, әuletting izbasarysyn» degendey, әndete azan shaqyrtyp, atyn da ózi Izbasar dep qoyghan.

Eki «jamandy» ainalyp-tolghanyp, dәri-sәrisine de bir tiyn qaldyrmastan qolyndaghy bar aqshasyn tendey bólip bergesin ghana kónili jaylanyp, sәl de bolsa ensesin týzegendey kelgen izimen keri qaytatyn.

Alty qyzdyng qay-qaysysy da búlardyng bireuin shet qaqpaydy. Áriyne, neshe kýn tolassyz jaughan jauynnyng suy bolsa da, jýieley aqqan suday qaydan bolsyn.

Ábeng ol aqshanyng әke meyirimin, tughan meyirimin syilay almasyn úghynsa da, qos býldirshinning baz bireuding qolyna jәutendegenin qalamaytyn. «Barlyq bala әkening aitqanymen jýrse, búl ómir esh ózgerissiz qalar edi-au» degen ózekti órter ókinishtey taghdyrynnyng tar mandayyna jazghan tauqymeti sol bolsa, qaytesin...

Áregidik jer jýrgesin baryp artyna búrylyp qaraghan Ábu aqsaqal Izbasaryn izdestirip edi, búl joly kórinbedi. Ánsheyinde búl jýrse jýrip, túrsa túryp, biraz jerge deyin sonynan eretin. Artyna qansha qaramayyn dese de, ilbip qana ilesip kele jatqan Izbasary izinen qalmay qoyghasyn amalsyz syghalap, saqalyn jughan kóz jasyn eshkimge kórsetpeu ýshin joldan qiyas tartatyn-dy.

Eki ýiding arasyn jalghap jatqan eki búrylystan túratyn osy bir shandaq jolgha endi ghana nazar audarghanday oilanyp túr. Osy joldy úlynyng qasynda shalqaya otyryp, aq «Jiguliymen» talay shandatyp edi-au búl shalyn... Eki aralyq onsha qashyq bola qoymasa da, qúdaghidyng ýiine jayau kele bermeytin Ábene jolshybay jolyqqandardyng bәri bas iyzep amandasyp qalyp jatqanyn kórgen sayyn jelpine týsetin. Bolaty tughaly toy tórindegi oryndardyng biri de osy aqsaqaldykine ainalghan. Ol keshe eken ghoy, biraq...

Key-keyde keshe men býginning arasy bir-aq kýn ekenin nege esten shygharyp jatady eken adamdar?! Bolaty tughangha deyingi ómiri. Bolaty tughannan keyingi ómiri. Bolaty bola túryp, búlardyng bәrinen bezinip, ózge bir әielding sonynan erip ketkennen keyingi ómiri... Qarap túrsa bәri – bir ómir. Keshe, Býgin, Erten... Biraq tarau-tarau... Bir dauys «búl búralang joldardy birde jayau, birde attyly keshetinin adamdar úmytpasa eken» deytindey... Biraq «shybyn janyng keudende túrghanda baqytsyzbyn deuding ózi naghyz beysharalyq qoy» degen úghymmen dәp osy sәt Ábenning kelise qongy da ekitalay.

Kelesi aidyng pensiyesin alyp óte ala ma osy joldarmen?.. Kýnde keshkisin úiqygha jatarda saghatynyng úiqyasharyn tanghy 7-ge qoyyp jatqan jiyenge: «Tanerteng qay uaqytta oyat deseng de, oyatamyn ghoy, qúlynym-au!» dey sala, osy sózimning ózi asylyq emes pe degen oigha qalatyn-dy. Ózi atyp, ózi batyp jatqan Qúdaydyng kýnine qarauylday bop qalghan qariya, shynynda da, atar tandy kóre me, kórmey me, bir Allagha ghana ayan ekenin nege esten shygharghan? Qu jalghyzyn kóre ala ma songhy ret?

Odan Ansar degen taghy bir túyaq baryn estigenmen, taghy bir әielinen Úlar atty úldy bolghanyn estimegen-di. Qazir kóbeygen qu jalghyz. Biraq ómir eshkimdi de óz erkine jibermeydi. Bәrine de jauap berer kýn tuar. «Eshkim búl dýniyening súraghyn o dýniyege alyp ketpeydi» deushi edi... «Izimdi basar bir úl bermedin» dep, Tәnirime til tiygizbesem de, qapalanghanda qattyraq ketken kezderim bolsa keshire kór, Alla!» – dedi jalynyshty ýnmen. Keshire gór!

Esine eki nemeresi – izbasarlary týsti. «Izbasarlarymdy qaq-súqtan saqtay kórshi!»

Artyna búrylyp qaraghan Ábeng shandaq joldaghy jyrtyq galoshynyng sýiretile týsken izinen basqa eshtene kóre almady...

Jarly Bayghaniyn

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1518
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3294
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5885