– Qaydaghy biylik? – deysizder ghoy:

– Bizdegi, Qazaqstandaghy, biylik.

– Qay biylik? – deysizder ghoy:

– Preziydenttik biylik.

– Nege, qalaysha? – deysizder ghoy:

– Bylaysha. Qysqa aitayyn. Ózimizge ghana emes, alys-jaqyndaghy ózgelerge de mәlim Semey atom-yadrolyq poligonyn jabu kýresin resmy ashyq bastap, Kremlidegi «qúday» M.Gorbachevqa talap hat jazyp, ondaghylardy qatty dýrbelenge tap etken Keshirim Boztaev halyqtyn, atom-yadrolyq kýshke qarsy halyqaralyq úiymdardyng  qoldauymen  aqyrynda maqsatyna  jetti.

Keshirimdi birden qoldaghan tanymal qayratkerlerding alghy toby: KSRO Ghylym akademiyasynyng viyse-preziydenti E.Velihov, SOKP Ortalyq komiytetining hatshysy L.Zaykov, Beybitshilikti qorghau jónindegi  sovettik  komiytetting tóraghasy jazushy-publisist G.Boroviyk, KSRO Halyq deputaty jazushy, dәriger Yu.Sherbak, KSRO Qaruly kýshter shtabynyng bastyghy armiya generaly M.Moiyseev, Birikken qaruly kýshterding Varshava bas shtabynyng bastyghy armiya generaly V.Lobov, KSRO Jogharghy Kenesining ekologiya jayyndaghy komissiyasynyng bastyghy aqyn K.Salyqov, Qazaqstannyng Mәskeudegi ókili S.Ábdildiyn. Olar gәzetterge batyl maqala jazyp, tele-radio tilshilerimen súhbattasqandarynda ashyq sóiledi.

E.Velihov Semey, Kurchatov qalalarynda eki mәrte bolyp, jaghdaydy kórip-bilip, K.Boztaevtyng poligondy jabu, basqa jaqqa kóshiru talabyn qoldap, Gorbachevqa hat tapsyrghan.

Keshirimmen Hirosima-Nagasakiydegi halyqaralyq jiynda tanysqan sheteldik ghalym-qayratkerler de aitqan ong pikirler barshylyq.

Ózimizdegi eng týiindi aqiqat sóz:

«...Prinsipialinosti, trebovatelinosti k sebe y drugiym, zabota o ludyah, chutkosti y vnimanie k nim sniskaly Vam zaslujennyy avtoriytet y uvajenie v respubliyke. Neosenim Vash vklad v reshenie problem, svyazannyh s zakrytiyem Semipalatinskogo yadernogo poligona, s sozdaniyem sistemy sosialinoy zashity naseleniya, postradavshego ot ispytaniy atomnogo orujiya».

Preziydent N.Nazarbaev myrzanyng Keshirimdi jasy alpysqa toluymen qúttyqtaghan jedelhatynan  (23.06.1993 j.) ýzindi. Alayda  ol keyin búl oiynan ainyp ketti. Keshirim qaytys bolyp (1999 j.): «Poligondy biz japtyq!.. Men japtym!..» degender tabylyp, marqúmnyng aruaghyna shabuyl jasay bastaghanda: «Búl netken súmdyq?! Albaty sóileudi toqtatyndar!» demedi. Orystar aitatynday: «Molchanie – znak  soglasiya».

Al ataqqúmarlargha shanshu bolghan sóz:

«...Poligondy japtyru kýresimning bastaluynan ayaqtaluy әldeqayda qiyn boldy... Ókpek jelding qay jaqtan soqqanyn bildim. Ol eng aldymen qoghamdyq qozghalys jetekshilerinen bastaldy. Olardyng keybireui, tipti Semeyge at izin alghash ret salsa da, bayaghy Yuliy Sezarisha: - Bardym, kórdim, jendim! - dep  shygha berdi...

Poligondy jabu mәselesi sheshiluge jaqyndaghanda, ókinishke qaray, basqa bir mәselening sheti – búl kimning enbegi degen súraq qyltidy. Baspasóz betin jauyp ketken jariyalanymdarda enbek «Nevada-Semey» qozghalysyniki, tek qana sonyki, delindi. Qozghalystyng әrbir әreketi aspandata madaqtaldy. Onyng belsendileri (kezdeysoq  jýrgender de bar) qozghalysqa basqasha baghyt bere bastady: olar ózderining mindeti sebepti-sebepsiz jiyn-jinalys ótkize beru dep bildi. Jalghan derek taratyp jibergenderi de boldy. Jinalysqúmarlyq keudemsoq jelpiniske, júlqynysqa ainalyp, ómir shyndyghynan auytqyp ketip jatty» (Keshirim Boztaevtyn «Semey poligony» kitabynan. 1992 j. Kitaptyn  Nazarbaevqa silanghanyna shýbәm joq).

Kezinde G.Kolbin men N.Nazarbaev jedel qúrghan «Nevada-Semipalatinsk» qozghalysy basshy-qosshylarynyng poligon turaly sózderinde, maqalalarynda «Keshirim Boztaev» degen aty-jón aitylmaytyn, jazylmaytyn boldy. Ol solaqaylyqqa әri tandanyp, әri narazy bolyp, 2009-jyly shilde aiynyng 19-kýni preziydent N.Nazarbaevqa «Keshirimning kinәsi ne?» dep ashyq hat jazyp, dosynyz Oljas Sýleymenovting poligon tarihynan Keshirim Boztaevtyng atyn óshiruge tyrysuyn toqtatugha pәrmeniniz jetpey jýrgeni qalay degen synayda súraq qoydym. Ákimshiligindegi bir sheneuniginen: Preziydent hatynyzben tanysty, aitqandarynyz alay ghoy, bylay ghoy, ótkendi qaytalay berip qaytemiz, dep búlghalaqtatqan jauap keldi. Sol kópe-kórineu selqostyq býgin de  saqtauly. Mysaly, әdebiyetimizding qadirli eki aqsaqaly – Mynbay Rәsh pen Uahap Qydyrhanúly biylghy mamyr aiynyng 21-kýni preziydent Q.Toqaevqa joldaghan «Janpidalyq jasaghan Azamat edi!» dep ataghan hattarynda Keshirimning tughanyna 90 jyl tolatynyn atap aityp: «...Zúlmat poligondy  japtyru maqsaty iske asqan Keshirim BOZTAEVQA «Qazaqstannyng Halyq qaharmany» ataghyn berudi ótinemiz! Búl – jastary 90-nan asqan bizding ghana emes, Keshirim marqúmnyng kim bolghanyn jaqsy biletin myndaghan qazaqstandyqtyng tilegi, dep biliniz» degen (hat «Jas alash» gәzetinde jariyalandy). Preziydentke múnday izgi niyetpen, iygi tilekpen jazylghan hat az bolmady, dey alamyn.

Eline, halqyna mol enbek sinirip ótken Tarihy túlgha marqúmdardy  marapattau dәstýri Sovet Odaghynda da bolghan. Al bizdegi biylik iyeleri ony eskermedi, júrtshylyqtyng tilegin elemedi. Eng bolmasa Astanada  jiyn  ótkizbedi. Búl ómirde, qazaq jerinde BOZTAYÚLY Keshirim atty Adam, Azamat, Qaharman bolmaghanday!..

Ghabbas Qabyshúly

(01. 09. 2023 j.)

Abai.kz