Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Joldau 2129 3 pikir 5 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:12

Ekonomikalyq baghdar últ mýddesine baghynu qajet!

01.09.2023 kýni QR Preziydenti Q-J.K. Toqaev Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 59-shy babyna sәikes, VIII shaqyrylymdaghy Parlamentting ekinshi sessiyasyn ashyp, Qazaqstan halqyna ózining kezekti «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty Joldauyn úsyndy. 

Búl joldau búghan deyin Q-J.K. Toqaev QR Preziydenti bolghan kezden bastap jasalghan jasalghan joldaulardyng zandy jalghasy. Óitkeni qoghamnyng ekonomikalyq damuy onyng túraqtylyghy men damuynyng basty alghy sharttarynyng bir.

Q-J.K. Toqaev jasaghan Joldaulardyng taqyryptaryna kóz jýgirtip kóreyik. 02.09.19 j. «Syndarly qoghamdyq dialog – Qazaqstannyng túraqtylyghy men órkendeuining negizi», 01.09.2020 j. «Jana jaghdaydaghy Qazaqstan: is-qimyl kezeni», 01.09. 2021j. «Halyq birligi jәne jýieli reformalar – el órkendeuining berik negizi», 16.03.2022 «Jana Qazaqstan: janaru men janghyru joly», 01.09.2022 j. «Ádiletti memleket. Birtútas últ. Berekeli qogham».

Bayqaysyzba, búl Joldaulardyng búghan deyin jasalghan joldaulardan ereksheligi olar ómir shyndyghyna negizdelgen. Búl joldaulardyng basty sapalyq ózgesheligi de sol, olarda Qazaqstannyng sayasi, әleumettik-ekonomikalyq ómirine syn kózben qarau bar. Nege?

Óitkeni tәuelsizdik alghannan keyin ótken 30 jylda qoghamda әleumettik qayshylyqtar shiyelene týsti. Ásirese josparly ekonomikadan naryqtyq qatynastargha kóshu barysynda bay-kedey degenderding jigi qatty ajyrap ketti. Elding barlyq salalaryn jemqorlyq jaylap ketti. Qazaqstanda ekonomikalyq daghdarystyng oryn aluy, qarjy tapshylyghy jaghdayynda Últtyq kompaniyalar memleket budjetine qol saludy bylay qoyghanda óz betterimen shet-elderden qaryz alyp, Qazaqstannyng syrtqy qaryz mólsherin adam nanghysyz mólsherge deyin sharyqtatyp jiberdi. QR jer asty ken baylyghy sheteldik investorlardyng qolynda ketti. Kishi jәne orta biznes salyqqa belshesinen batyp, qylmystyq jauapkershilikke tartyldy. «Elbasy» tuystary júrttyng biznesin qoldy qyla bastady. Eng ókinishtisi Qazaqstan óndiris oryndaryn damytu túrmaq 30 jylda ne bir NPZ, ne bir elevator salghan joq. Sol kezde biyliktegiler kәri bolishevikter siyaqty halyqty «jarqyn bolashaqqa» sendirgisi keldi. Ómiri oryndalmaytyn, qiyaldan tughan «2030», «2050» Memlekettik baghdarlamalardy qabyldady. Búny Qazaqstannyng eshkimge úqsamaytyn «erekshe damu joly» dep úrandattyq qoy!

Mysaly, Qashaghan múnayynan Qazaqstannyng alatyn ýlesi qanday ekenin bilesiz be? 2-aq % !!! Sol Qazaqstannyng jer baylyghynan bayyp otyrghan sheteldik merdigerler jergilikti jerlerde ne bir mektep, ne bir emhana, ne bir km. jol salghan joq. Múnyng atyn ne dep aitugha bolady?! Álemde óz halqyn, óz úrpaghyn tonaghan ókimetti kórdiniz be?

Ol turaly K. Marks ataqty «Kapital» degen enbeginde ekonomikalyq zandylyqtardy tәptishtep túryp taldap bergen. Burjuaziya ne arqyly, qalay baidy, qosymsha qún degen ne, júmysshylardyng enbek aqysy qalay jelinedi t.b. s.s. Mine, sol enbeginde ol biz ótken 30 jyldyng ishindegi zansyz qúbylystardyng oryn aluyn ýsh-aq sóben týsindirip ketedi: «kapitaldyng alghashqy qorlanuy qaraqshylyq jolmen jýredi, depti. Sondyqtan da burjuaziya men kapitalisterding alghashqy buyny – qaraqshylar bolady eken. Ekinshi buyny – kópester. Olar sol qaraqshylyqpen jinalghan kapitaldy kóbeytpese de saqtap qalugha tyrysady. Tek ýshinshi buynda ghana jarylqaushylar (mesenattar) keldi eken».

Jogharyda aityp ketkendey QR Preziydenti Q-J.K. Toqaevtyng búghan deyingi Joldaulary el túraqtylyghy men tútastyghyna, sayasiy-әleumettik reformalargha arnalsa osy jolghy joldauy sol túraqtylyq pen Qazaqstannyn  ilgeri damuyna  tikeley әser etetin, sonyng kepili bolatyn jana ekonomikalyq sayasattyng baghdaryna arnalghan. Solardyng keybir negizgi baptaryna toqtalyp kóreyik.

Endi ekonomikanyng qúrylymyna qatysty reformanyng negizgi tústaryna toqtalayyq.

«Qazirgi eng basty mindet – elimizding myqty ónerkәsiptik negizin qalyptastyru jәne ekonomikamyz ózimizdi tolyq qamtamasyz ete alatyn jaghdaygha jetu. Sondyqtan óndeu salasyn jedel damytugha basa mәn beruimiz qajet» - deydi Preziydent. Onyng basty maqsaty joghary dengeyde óndelgen ónim shygharatyn klaster qúru kerek. Osy jerde Alash qayratkeri Á. Bókeyhanovtyng Qazaq jerinde óndirilgen «bir uys jýn sol qazaqtyng ýstine toqyma bolyp kiyilui kerek» degen qaghidasy eske týsedi. Eshten kesh jaqsy demekshi Qazaqstan eng bolmasa óz qajetin ótey alatyn dayyn ónim shygharatyn óndiris oryndaryn saluy kerek. Búl jerle Preziydentting jana ónerkәsip sayasaty arqyly janasha damu ýlgisine kóshuge tiyispiz degen ústanymyn qos qoldap qoldamaytyn adam bolmaytyn shyghar. Búl qaghidanyng manyzdy bolatyn sebebi eger búl baghdar tolyqqandy jýzege asatyn bolsa biz birqatar sala boyynsha kórshi elderge tәueldi boludan qalamyz. Jana júmys oryndarynyng ashyluy, kishi jәne orta biznesting damuy el túraqtylyghyyng kýshengine ong әserin beredi.

Ekonomikasy kósh ilgeri ketken aldynghy qatarly elderding tәjiriybesine qaraghanda qoghamnyng túraqtylyghy orta taptyng kóptigimen ólshenedi. Al qoghamdy túraqtandaratyn sol orta tapqa kimderdi jatqyzamyz?

Áriyne, ol bireuler oilaytynday, múghalim men dәrigerler, memlekettik qyzmetkerler emes. Ol memlekettik budjetin salyq tólep toltyratyn, túrghyndardy jana júmys oryndarymen qamtamassyz etetin, K.Marks aitqanday «burjuaziyanyng ýshinshi buyny – jarylqaushylar (mesenattar) – kishi jәne orta biznes ókilderi. Joldauda osy isker azamattar turaly, olargha barynsha qoldau kórsetu turaly aiyryqsha aityldy. Keybir qarjy baqylau mekemeleri qoldaudy «baqylau» dep týsinip asra siltep, olargha biznes jýrgizuge kóp kedergi keltiretini turaly da aityldy. Shynymen, bir kәsipkerding arqasynda qanshama baqylaushy organdar «kýn kórip» jýr: salyqshylar, sanepiydemstansa, órt sóndirushiler t.b., aqyry uchastkovyy polisiya da solardy toruyldap jýr.

Joldaudy Qazaqstannyng iskerlik aumaghynda qalyptasqan jaghymsyz ýrdis turaly da aityldy. Kishi biznes damy kele óz seriktesterimen qosylyp orta biznes dәrejesine ótip, keyin tabys kóbeye bastap irilenemiz degende bir sebeptermen qayta úsaqtalyp ketetini ne? Mine, Q-J.K. Toqaevtyng osy mәselege nazar audaruy jappa barlyq isker azamattardyng kónilinen shyqsa kerek. Sonymen qatar Preziydent «Memleket otandyq ónim óndirushilerdi qorghaugha mindetti. Búl – bizding ekonomikamyz ózgeler ýshin jabyq degen sóz emes. Ekonomikamyz basqa elderge әrdayym ashyq bolugha tiyis. Biraq últtyq biznesting mýddesin qorghau kerek» dep otandyq iskerlerdi qoldau qajettigi turaly taghy da basyp aitty.

Sonymen qatar Preziyden óz Jodauynda manyzdy bir mindet agroónerkәsip kesheninde naqty serpilis jasaudyng qajet ekenin aitty. Ol auyl sharuashylyghy salasynyng әleueti orasan zor ekenin braq biz qolda bar mýmkindikterdi әli de tolyq paydalana almay otyrghanymyzdy basa aitty. Osy arayda tәuelsizdikting alghashqy jyldary auyl-sharuashylyghynyng nege kýrt tómendep kýizelip ketkeni eske týsip otyr. 1992 jyly kóktemde Taldyqorghanda auyl-sharuashylyghynyng Aktiyvi ótken bolatyn. Sol Aktivke auyl-sharuashylyq ministrinen bastap barlyq kolhoz-sovhoz diyrektorlary qatysqan bolatyn. Sol jiynda eng biyik minbeden mynanday sózder aitylghan bolatyn: «Auyl-sharuashylyghy dýniyejýzinde eng dotasiyalyq sala, ómiri qaryz bop jýredi. Endi naryq keldi. Osydan keyin ókimetke qol jayyp aqsha súraudy dogharyndar. Óz kýnderindi ózdering kórinder. Biz múnaydan týsken qarjyny auyl-sharuashylyghyna júmsaghansha nege sol aqshagha shetelden sapaly ónim men tauar alyp toltyrmaymyz ba?!» - dep, auyldan teris ainalghanymyz bar edi. Sonyng saldarynan 1997 jyly Qazaqstandaghy mal basynyng sany kýrt 7 mln-gha deyin tómendep ketken bolatyn (1933 jyly újymdastyrudan song 4,5 mln. bas qalghan bolatyn).

Shynyn aitsa, Qazaqstannyng býgin de halyqty azyq-týlikpen qamtamassyz etui óte tómen. Bagha sharyqtap túr! Kóp jaghdayda qazaqstandyq azyq-týlik dýkenderin sheteldik ónimder basyp ketken. Búghan ishiki naryqty óz auyl sharuashylyq ónimderimen qamtamassyz etpey, olardy shetelderge eksportqa shygharuymyz sebep siyaqty. Osyghan baylanysty Preziydent Qazaqstannyng strategiyalyq maqsaty – Euraziya qúrlyghyndaghy basty agrarlyq ortalyqtyng birine ainalu dep kórsetti.  Ol ýshin eng aldymen ónimdi joghary dengeyde óndeuge kóshuimiz qajet, - dedi ol.

Búl qaghidamen de kelispese bolmaydy. Óitkeni halyqty azaq-týlikpen qamtu baghdarlamasy tikeley auyl sharuashylyghymen baylanysty. Sondyqtan da auyl-sharuashylyghy Qazaqstan ýshin strategiyalyq sala bolyp tabylady. Ózing óndirgen azyghyng óz auzyna erkin jetken kezde ghan birshama ekonomikalyq tәuelsizdik turaly aitugha bolady. Jalpy, auyl turaly aitqanda tebirenbeytin qazaq kem de kem shyghar. Óitkeni auyl azyq-týlik shygharatyn ekonomikanyng strategiyalyq sala ghana emes, eng bastysy auyl qazaqtyng shyghatyn ortasy! Qalagha kelgen qazaqtyng otbasy eki úrpaqtan song aqyryndap últtyq tamyrynan ajyray bastaydy. Al auyl últtyq dýniye-tanym men ústanymdardyn, salt-dәstýr men әdet-ghúryptardyng saqtalatyn ortasy. «Qazaqtyng qoryghy» dese bolady. Sondyqtan da Preziydentting auyl-sharuashylyghyn jandandyrugha arnalghan baghdarlary әrbir qazaqtyng jýreginen oryn aldy dese de bolady.

Qazaqstannyng taghy bir strategiyalyq salasy – energetika. Búl sala boyynsha da kórshi elderge tәueldi bop otyrmyz. Onyng ýstine biylghy qys búl saladaghy orasan kóp mәselelerin ashyp berdi.  Sondyqtan da,  Preziydent týptep kelgende, Qazaqstan elektr quatyn basqa jaqtan almaugha tiyis, yaghny kórshi elderge tәueldi bolmauy kerek dep basyp aitty. Búl – eng aldymen, memlekettik qauipsizdik mәselesi. Qay jaghynan alyp qarasaq ta, búghan mýlde jol beruge bolmaydy, - dep qortyndylady Preziydent.

Sonymen birge, osy energetika salasyna jatatyn gaz salasy da erekshe nazarda boldy. «Eldi gazben qamtamasyz etu, tauarly gazdyng resurstyq bazasyn keneytu – Ýkimetting jәne últtyq gaz kompaniyasynyng basty mindeti. Jana gaz óndeu zauyttarynyng qúrylysyn tezdetu jәne qoldanystaghy zauyttardyng quatyn barynsha paydalanu qajet» - dep týiindedi Preziydent. Byltyr gaz mәselesining úshyghuy eldi qanday әleumettik daghdarysqa әkelgenin eskersek búl da sheshuin tez arada tabuy tiyis mәselelerding qataryndaghy baghdar bolyp tabylady.

Biylghy Joldaudyng bastaghanda Preziydent «Ádildik, inkluzivtik jәne ýnemshildik jana ekonomikalyq baghdarymyzdyng ózegine ainalady» dep aitqan bolatyn. Sonymen qatar ol: «Elektr quaty, jylu jәne su – túrmysqa asa qajetti iygilikter. Ony ýnemdep paydalanu kerek. Búl jana túrmystyq mәdeniyetke ainaluy qajet. Jalpy, búl – ýy sharuasyna ghana emes, tútas ekonomikagha ortaq talap. Qazir sudy ondy-soldy paydalanugha mýlde bolmaydy. Ýkimet energetikalyq tiyimdilik sayasatyn týbegeyli qayta qaraugha tiyis. Onda Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyng standarttary eskerilui kerek» degen talap qoydy. Shynynda da, qolda bar dýniyening qadirin bilip, ony ýnemdi, úqypty paydalanu mәdeniyettin, imandylyqtyng bir kórinisi. Búl ústanym qazaq halqynyng tabighatynda bar nәrse edi. Atam qazaq «sudyng da súrauy bar» dep aitqany sonyng bir kórinisi. Onyng ýstine bizding ómirshendigimzdi saqtap otyrghan tabighattyng mýmkindigi sheksiz emes qoy. Sondyqtan da Preziydentting «energetikalyq tiyimdilik sayasatyn týbegeyli qayta qarau» degeni osy resurstardy unemdi paydalanugha mindetteytin is-sharalardyng iske asyrugha tapsyrma bergeni. Ol degeniniz, mysaly, endi ýi-ishinizben sudy paydalanghanda adam basyna belgilengen  limitten asatyn bolsanyz artyq paydalanghan sudyng da qúny eselep ósetin bolady (toqtyng tariyfi siyaqty). Osy jerde bir nәrsege kónil bólu kerek. Sudyng shamadan tys artyq shyghyny kóp jaghdayda memlekettik mekemelerde, oqu oryndary men jataqhanalarda bolatynyn talay kórgen shygharsyzdar. Mysaly, sirinkening qalyndaghanday sudyng soraptap aghuy tәuligine 200 litr shyghyn shygharady eken.

Jalpy Joldau el ekonomikasynyng damytu baghdarynyng kóptegen salalaryn men әleumettik qamsyzdandyru mәselelerin qamtydy. Onyng ishinde transport, IT tehnologiyalar da, JOO oryndary men júmys berushiler arasyndaghy qatynas t.b. s.s. mәseleler qamtylghan bolatyn. Biraq biz kóbinese ekonomikagha onyng tarihyna baylanysty keybir tústaryn ghana taldap otyrmyz.

Jalpy, jogharyda aitylyp ketkendey, búghan deyingi Joldaularda qabyldanghan baghdarlamalardyng nәtiyjesi úshan teniz. QR Preziydenti Q-J.K. Toqaev ózi aitqanday «2020 jyldan beri múghalimderding jalaqysy eki ese ósti. Dәrigerlerding ailyghy da aitarlyqtay kóbeydi. Qazir olardyng tabysy elimizdegi ortasha jalaqydan әldeqayda joghary. Júrtqa zeynetaqy jinaghynyng bir bóligin paydalanu mýmkindigi berildi. Milliongha juyq adam osy jobanyng iygiligin kórdi – túrghyn ýy mәselesin sheship, baspanaly boldy. «Jayly mektep» jobasy ayasynda 400-ge juyq mektep salynady. Qazir auyldyq jerde 300-den astam densaulyq saqtau nysany salynyp jatyr. «Últtyq qor – balalargha» jobasy qolgha alyndy. Sonyng arqasynda jana jyldan bastap balalardyng esepshotyna qarajat týse bastaydy. IYgerilmey jatqan nemese zansyz berilgen 8 million gektar jer memleket menshigine qaytaryldy.

Men naqty iske asqan sharalardyng bir bóligin ghana atap óttim. Shyn mәninde, kóp júmys atqaryldy, bolashaqta da óz jalghasyn tabady».

Endi, osyghan biylghy joldaudyng ekonomikalyq damu baghdary qosylyp otyr. Sóz joq, búl jolghy Joldau eldi ekonomikalyq túrghydan janghyrtu kishi jәne orta biznes pen qarapayym halyqtyng túrmys jaghdayyn kóteruge baghyttalghan.

Alla jar bolsyn! Oigha alghan is-sharalar onymen bolsyn! Aq jol!

Arman Júmadil

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5568