Qazaq satqyn halyq pa? Kimdiki dúrys, kimdiki búrys?
Juyrda Adyrna portalynda Eldos Toqtarbaydyng «Qazaqtyng qanynda bar teksizdik pen satqyndyq qazaqty orgha jyghyp keledi…» degen sózine qatysty sóztalqy jariya boldy. Oghan zertteushi Eldos Toqtarbay, tarihshy Súltan Han Aqqúly men qogham belsendisi Ahmetbek Núrsila qatysqan.
Biz osyghan qatysty Ahmetbek Núrsila men Rayhan Imahanbetterding jeke pikirlerin jariyalap otyrmyz.
Ahmetbek Núrsila:
Úrlyghy ýstinen ústalyp qalghan key jigitte «Iә jazdym, janyldym» deytin mәrttik bolady. Úlarbek Núrghalymnyng «Qar suymen ketken jylqy» degen әngimesinde bireuding jylqysyn úrlap soyyp jatqanda iyesi kelip qalyp, ana azamattyng qara sorpa bolyp terlep, artynan iyesine ózining mandaygha basqan bәige atyn aparyp beretini bar.. Onday «úrygha» riza, mәrttigine tәnti bolyp, jasaghan qateligin keshiresing ghoy
Al keybir jigitter ótirigin búltartpas faktimen dәleldep berseng de, betine qarap túryp, týlki búlangha salyp, moyyndamay qoyghanyn kórgende ózing úyalady ekensin. Qanshama fakt keltirdim, bireuin de moyyndamady, kózime qarap túryp, kýlip túryp, ótirigi anyqtalghanyn bilip túryp, shimirikpey óz «shyndyghyn» aitumen boldy..
«Agha mýmkin bir jerden mýlt ketken bolarmyn, qatelestim, jazdym, janyldym» degen sóz kýtip edim, ýmit aqtalmady. Bireuding qorasyna týnde kirip, nәn qoydy kóterip bara jatqan úryny ústap alghanda «Jәke qoyyndy úrlayyn degen niyet joq, jay qoy kóterip ayaghymdy shynyqtarayyn dep edim» degen úrynyng qisyny qisyn aq. Al tarihty kóre túra qiyanat jasap, búrmalaytyn «ghalymdardyn» aitqan qisyny janaghy qoy úrlaushynyng qisynyng qasynda «oynamay qalady-au».
Jaraydy aita bersin deyin desen, qazaqty osynshama sorly últ qylyp kórsetip, Alash ardaqtylarynyng aitpaghanyn aitty dep, istemegenin istedi dep, al jazghandaryn oqy túra, bile túra jasyryp, jauyp halyqqa mýlde basqa jaghynan kórsetu qanday niyetten tuyndap jatyr? Sizder qalay oilaysyzdar?
Býgin voleybolshylar chatymyzda biraz «qaqtyghys» boldy. Bir azamattar Reseyde, orystarda qaqylaryng bolmasyn, qazaqtar anau-mynau dedi. Ekinshi bir aghamyz: «Stalin zamanynda qazaq qana birin-biri satqan, opasyz, 25000 Alash ardaqtylaryn ústap bergen. Al qyrghyz, ózbek, tәjik, әzerbayjanda 5-6 adam ghana ústalghan, ghalymnyng auzynan estidim», - dep shyqty..
Shyndyghynda Qyrghyzda 12 emes 10 000 nan astam adam atylghan. Ózbekterde Eldos aitqanday 50 adam emes, 10 700 adam qamalyp, jazagha tartylghan. Onyng 3613-i atu jazasyn alsa, 7087 adam 8-10 jylgha lagerilerge aidalyp ketken. Ázerbayjanda Eldos aitqanday 70 adam emes, 25222 adam qamalyp 2792 atylyp, 4425 úzaq merzimge sottalghan.
Al Eldostyng óz postyna jazghan kommentariyin oqysanyz tóbe shashynyz tik túrady: «Qanynda bar teksizdik, satqyndyq qazaqty orgha jyghyp keledi, oghan mysal kóp», - deydi..
25000 Alash ardaqtysy din jolynda shahid boldy deydi. Qay súhbatyn, qay viydeosyn tyndasang da «Alash ardaqtylary din oqyghan, din ýshin kýresken, dindi nasihattaghan, din jolynda qúrban bolghan» bolyp keledi..
Búl qanday niyet sonda? Eldosty «ghalym» dep tanityn, kitap oqymaytyn qalyng júrt «qazaq opasyz, qazaq satqyn, Alash ardaqtylary din jolynda shahit bolghan» dep úrandatyp jýr.
Búl balany kim qarjylandyryp, baghyt-baghdaryn kim aiqyndap, auzyna sóz salyp berip otyr? Kimning tapsyrmasyn oryndap jýr?
Ótinish: Biz aqshagha, biylikke talasyp jatqan joqpyz, tarihy shyndyq aitylsyn, búrmalanbasyn, faktige jýgineyik degen ghana niyetimiz bar. Pikirdi mәdeniyetti týrde jazsanyzdar.
Rayhan Imahanbet:
Tórteu týgel bolsa... Atamyz qazaq dana ghoy.
Babalarymyzdan qalghan jer men elge iyelik eter úrpaq, sayyp kelgende ózimiz. Ókinishtisi, ózdi-ózdimizdi ayaqtan «shalghandar» әlimsaqtan birge keledi. Oghan dәlel: babadan qalghan ósiyet sózderge mәn bersek «men múndalap» túr! Mәselen, «Altau ala bolsa, auyzdaghy ketedi. Tórteu týgel bolsa, tóbedegi keledi», «Aghayyn bar bolsan, kóre almaydy. Joq bolsan, bere almaydy» taghy basqa tolyp jatyr.
Kesheden beri «Adyrna» portalynyng saytynda el nazaryna úsynylghan tórteuding talqysy әleujelini jikke jaryp, kópting kónilin kýpti etude. Tórteuding ýsheui bir jaq bolyp, Eldosqa jabyldy deushilerding qarasynan góri, elergen Eldosty ornyna qoydy deushilerding sany basym bolyp, jelilikter «Aqqu, shortan hәm shayannyn» kebin kiide.
Syrttan oqyghan beytanys adam «kýlgendey kýige» týsippiz. Shyndyghynda, belsendi kәsipker Ahmetbek Nýrsila aghaydyng alashtanushy Eldos Toqtarbaydy «saualgha shaqyruy», olargha pikirtalas alanyn dayyndaghan Arman Áubәkirdin, pikirtalasqa sarapshy bolghan Súltan Han Jýsip, barlyghynyng da qazaq qoghamynda ózindik oryndary bar túlghalar. Tórteuin de tanimyn. Tórteui de qúrmetke layyq! Eshqaysy da «kóldeneng kók atty” emes.
«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degendeyin, mәsele Eldostyng ekpindep sóilegende «ózine kóp alyp, qyzdy-qyzdymen» ótirikti qosyp, aqiqatty búra tartuynan tuyndaghan jaghday. Eldostyng «múnysy nesi» dep Ahmet Baytúrsynúly Muzey-ýiining jetekshisi bolghandyqtan, maghan da saual salghandar kóp boldy.
IYә, әrkimning óz shyndyghy bar. Biraq, aqiqat bireu.
Ol – derek pen dәiek negizinde jazylghan ghylymy taldau. Jәne ghylymy zertteu meyli jeke, meyli újymdyq bolsyn, arnauly mekemening saraptamalyq pikirinsiz kópke úsynylmaydy.
Al songhy kezde demeushining nemese basqa joldarmen «saraptamany shygharushy ózi dayyndap, qoghamgha belgili ghalymnyng aty-jónin qoyyp» bastyra beretin boldy.
«Kópke topyraq shashu…», «tegine til tiygizu» sayyp kelgende ózindi joqqa shygharu ghoy. IYә, «Bir qaryn maydy bir qúmalaqtyng iritetini» ras. Dese de, «Jamanyn jasyryp, jaqsysyn asyrghan», «Tentegin tezge salghan» atanyng úrpaghy edik, bizge ne bolghan?!
Ótkenimizding ótkelindegi «qateler» býgingilerge sabaq bolyp, jaqsylyqtyng jarshysy bolugha kim jәne ne kedergi?! Elimizdi qorghaytyn azamattardyng toz-toz bolyp aitysqany kimge ónege?!
Aghasy aqyl aitsa, inisi tyndaushy edi. «Ákesi túryp úly sóilegennen bez» degen dana halqymyz. Alash arystary әsire dinshil bolmaghany, órkeniyet oqu men ghylymda dep, sol jolda «malym janymnyn, janym arymnyng sadaghasy» dep, aqtyq demi bitkenshe kýreskeni tarihtan mәlim. Olar da óz aralarynan shyqqan arandatushylargha «Alash azamattary! Sender adaspandar, sender adassandar artyndaghy júrt adasady» dep jónge saldy emes pe?!
Sol joldy ónege tútyp adaspayyq dep «Adyrna» portaly tóbe by bolugha әreket etui qúptarlyq is. Ony san-saqqa jýgirtip, tórteuding tatulasyna júmys jasaudyng ornyna «ot» tastap «aytaqtaugha» dayyn túrghan toptyng «shoqparyna» ainalmanyzdar degendi aitudy — ahmettanushy retinde ózime paryz sanadym. Abay hәkim aitqanday únatpasanyzdar «óz sózim ózimdiki».
Abai.kz