(esse)

Osy kýni qalam ústaghan qatarlas jigitterding birazymen sóilese bastasan, «mende kim kóp, dos kóp» dep bósedi. Ishtey qyzyghasyng da. Dostyng kóp bolghany qanday ghaniybet!

Imanday shynym, jas kezimnen mende qalamdas-seriktes dos tym kóp bola qoyghan joq. Ádebiyet atty kiyeli shanyraqtyng aq tabaldyryghyn әp dep attaghan kezde, әriyne, dos kónildi birneshe jigitter edik. Uaqyt óte kele, ómir degen alyp bәigede ýzengi qaghystyryp kele jatyp, orta jolda birazynan airylyp ta qaldym! Kóbisi kelmesting kemesine mindi. Taghdyrlary qysqa boldy. Jazghanynan jazary kóp edi, әtten!...

Sol balang shaqta aralas-qúralas bolghan az dostyng biri – Esenghali. Onyng ózi de qazirgi kezde siyrek sóilesedi, az habarlasady. Alayda, aman jýrgenine, bir kezde óner әlemine birge kelgen qúrdasymnyng bar ekenine ishtey tәube etip qoyamyn. Sol dosym... bir kýni tóbeden týskendey etip:

          - Arulardan aqyn shyqpaydy!-dep dýnk etkizgeni bar. Áuelde búl sózin           әzili bolar dep, onshalyq manyz bermey, qaljyngha úlastyryp jiberip edik. Sodan beri de birshama uaqyt syrghypty. Dosymnyng әlgi bir ózekti órter eki auyz sózi nege ekeni belgisiz, oiymnan ketpey túryp alghany.

«Arular nege aqyn bolmauy kerek?! Olar qalaysha aqyn bola almaydy?»

(esse)

Osy kýni qalam ústaghan qatarlas jigitterding birazymen sóilese bastasan, «mende kim kóp, dos kóp» dep bósedi. Ishtey qyzyghasyng da. Dostyng kóp bolghany qanday ghaniybet!

Imanday shynym, jas kezimnen mende qalamdas-seriktes dos tym kóp bola qoyghan joq. Ádebiyet atty kiyeli shanyraqtyng aq tabaldyryghyn әp dep attaghan kezde, әriyne, dos kónildi birneshe jigitter edik. Uaqyt óte kele, ómir degen alyp bәigede ýzengi qaghystyryp kele jatyp, orta jolda birazynan airylyp ta qaldym! Kóbisi kelmesting kemesine mindi. Taghdyrlary qysqa boldy. Jazghanynan jazary kóp edi, әtten!...

Sol balang shaqta aralas-qúralas bolghan az dostyng biri – Esenghali. Onyng ózi de qazirgi kezde siyrek sóilesedi, az habarlasady. Alayda, aman jýrgenine, bir kezde óner әlemine birge kelgen qúrdasymnyng bar ekenine ishtey tәube etip qoyamyn. Sol dosym... bir kýni tóbeden týskendey etip:

          - Arulardan aqyn shyqpaydy!-dep dýnk etkizgeni bar. Áuelde búl sózin           әzili bolar dep, onshalyq manyz bermey, qaljyngha úlastyryp jiberip edik. Sodan beri de birshama uaqyt syrghypty. Dosymnyng әlgi bir ózekti órter eki auyz sózi nege ekeni belgisiz, oiymnan ketpey túryp alghany.

«Arular nege aqyn bolmauy kerek?! Olar qalaysha aqyn bola almaydy?»

***

Sol Esenghaly dosym –qatar ósken qalamdas qúrdasym, osydan birneshe jyl búryn elu jasqa toldy. «Eluin әr-әr jerlerde toylap jatyr eken» degen habar qúlaghyma jetip jatty. Ózi habarlaspaghan son, men de ýnsiz edim. Bir kýni telefon soqty...

- Sen mening eluge toghanymdy estigen bolarsyn,-dedi.

- IYә, estip jatyrmyn. Senen búrynyraq tolyp qoyghanbyz sol eluine...- dep qaljyndadym.

Bes-alty ay ýlkendigimdi aldyma salyp aitqanym ghoy. Esenghaly da saspady.

- Onda nege elge bildirip, atap ótpedin?-dedi ózime saual berip.

- Áy, men sondaygha qúlyqsyzbyn...

- Jaraydy, ol endi óz sharuan,-dedi Esenghaly dos. – Al, saghan telefon shalyp jatqanym-kelesi aptada Astanada shygharmashylyq keshim ótedi. Soghan mindetti týrde qatys.

- Kelemin. Qatysamyn.

Bir jetiden song Esenghalidyng әdeby keshi ótti. Ádebiyetpen ónerde óz orny bar, syrbaz azamat A.Seydimbek (marqúm) aghamyz jýrgizip, ýlken qalamgerimiz Á.Kekilbay sóz sóiledi. Maqtady. Jerine jetkizip sóz aitty. Odan song da birneshe kisi minbege kóterildi. Men de oqtalyp, sóz sóilemek bolyp otyr edim, Aqseleu agham:

         - Endigi sózdi keshki dastarhan basynda jalghastyrayyq,-dedi. Oghan da kóndik.

Dastarhan ýstinde Esenghalidy jaghadan alyp:

         - Sen nege arulardan aqyn  shyqpaydy dey beresin?  Búl sózine dauym bar,-dep, qaydaghyny qozghap, qiyas sóz aitugha ynghaysyzdandym. Tek Aqseleu agha sóz bergende Esenghalidyng bayaghy bala kezinde maghan arnaghan «Dosyma» degen bir ólenin (óz qolymen jazyp bergen edi) kórsetip, sony oqydym da, ózine qaytardym...

Aytpaqshy, sol kýngi keshte aqyn Marfugha Aytqojina apayymyz minbege kóterilip, sóz sóilep túryp:

- Osy Esenghaly inim «biz sekildi әiel kisilerden aqyn shyqpaydy» dep aitypty,  men búl sózin әuelde auyr qabyldadym,-dedi.

Zaldan, әr-әr tústan dauystar estilip qalyp jatty. Kóbisi-әielderding ýni boldy. Ishimnen oiladym: «Áy, Esenghali-ay, sen de key-keyde tym artyq ketip qalasyn-au osy!»

Esenghaly esh sóz aitpady, kýldi de qoya saldy...

***

Aqyn dosymnyng osy bir әzil sózi (bәlkim, әzili emes te shyghar) meni osy kýnge deyin әrtýrli oilargha jetelep keledi.

Poeziya – kórkem әdebiyetting eng biyik asqar shyny. Oghan ekining birining qoly jete bermeytini aqiqat. Al, sol óleng sóz bizding halqymyzda qay kezden bastau aldy? Poeziyalyq shygharmalardyng týp-tórkini qayda?

Mening biluimde – poeziyanyng asqaq shyny Analardyng әldiyi. Sәbiyine syzyltyp aitatyn jýrekjardy әni...

Mening biluimde, ólmes ólenning kókesi – besik jyry. Besik jyryn bizding analarymyz qay kezden bastap aitypty?

Osy ana әldii men besik jyryn býginge deyin týbirlep zerttep, tolymdy pikir aita alghan kim bar?

Demek, poeziyanyng bastau búlaghy – besik jyryna baryp tirelse kerek. Al, sol besik jyryn erkek aitty ma, joq әlde analar aitty ma? Áriyne, analar! Mening esimnen әli kýnge deyin ózimning әjem – Saragýl keyuananyng besik jyry ketpeydi. Ol kisining dausy qanday edi! Áuezi qanday edi! Sózderi she! Tipti qazirgi kezde azdy-kópti birneneler jazyp, ózimdi jazushymyn dep keude qaghyp jýrgen bolsam, sonyng bәrine de men eng әuelim әjem Saragýlge, sosyn óz anam Bekzadagha qaryzdar da paryzdar sezinem!

Shirkin-ay, qazaq halqy osy kýni tól poeziyasynyng asqar biyigine kóterile bastaghan bolsa, biz nege sol ýshin Analar әldii men besik jyryna rahmet aitudy úmytady ekenbiz?

Búl az deseniz – әiel qauymy әlemdegi eng súlu, eng әsem, eng kórikti jaratylys emes pe? Olardyng ómirge kelui, aramyzda boluy, tipti әsem jýrisi men sәndi kiyim kiyisining ózi de qay-qaysymyzgha bólekshe shabyt bermey me! Sodan da bolar, aqyn Múqaghaly Maqataev:

     - Áyelderdi erkekterden kóp deydi,

Oybay! Oibay! Bola bersin kóp meyli!

Áyel degen әdemi ghoy, әdemi,

          Ádemilik bizge kóptik etpeydi!- dep tekten-tek aghynan jaryla jyrlamaghan ghoy.

          Al, endi sol súlulyq әlemi óz boyyndaghy әsemdikpen shektelip qoymay,  oghan qosa syrshyl jýrekpen jyr órnektey alsa – búl degen ghajap qúbylys bolmas pa!

          Endeshe, arulardyng aqyndyghyna jiti qarap, jaqsy jyrlaryna  tek qana tanday qaghyp, qol shapalaqtauymyz kerek shyghar!

***

Qazaq poeziyasynda jarq etip kóringen aru-aqyndar barshylyq! Olardyng ólenderin oqyp otyrsanyz, taghy  da sol bayaghy әuez – besik jyrynyng әueni emis-emis estilip qalyp jatady.

Últymyzdyng aqiyq aqyn-jigitterining kóbisi derlik aru-aqyndardy ayalap ótken, olargha qúrmetpen qaraghan. Tipti eng ghajayyp, eng jaqsy jyrlaryn arnaghan. Mysal deysiz  be? Aytalyq.

Poeziyamyzdyng jarq etken júldyzy – Tólegen Aybergenov (1937-1967) ózimen qatarlasa shyqan Marfugha Aytqojinagha qanday jyr a rnaghan desenizshi!

          Sen qaraysyng men be dep,

Jaralghandy aitugha!

Men qaraymyn sen be dep,

Jelbiregen bar tugha!

Ey, syrly saz, syrly saz,

Móldiregen Marfugha!

Sendey qyzgha óleng az,

Ómir kerek tartugha!..

Tólegen aqynnyng dauylpaz jyrlary turaly az aityp, kóp aityp jatpay-aq qoyalyq. Al, endi myna óleninde qanday qúdiret bar! Óziniz oilap qaranyzshy, jýregining týkpirinen shymyrlap shyqqan móldir sezim emes pe? Aqyn qyzdyng bar kórki men parasatyn  osy shumaqtargha qalay syighyzyp jibergen dersin! Tipti, aghynan jaryla «sendey qyz ýshin bir ómirdi qiigha da bolady» dep qúpiya syryn da bildirgen.

Aqyn әri qaray:

     - Jaqút pa edin, yapyrmau,

Janarymdy jasqaghan!

Bir búlqynyp Atyrau,

Jaghagha әkep tastaghan,-dep jalghastyrady.

          Sodan keyin aqyn tau suynday arqyraghan móldir sezimin әzer tizgindep, songhy shumaqta bylay dep týiindeydi:

     - Boyaldy aspan san týske,

Kesh qoynyna mekendep,

Men shoshyndym tal týste,

Sónip kettim be ekem dep!..

          Pәli, aqynyng qalay-qalay silteydi,ә! Oy da, sezim de, qúmarlyq ta, yntyzarlyq ta – bәri bar. Aqyn qyzdyng balghyn beynesin kóz aldyna sol qalpynda әkelip, asqaqtata týsedi. Oiyna oi, qiyalyna qiyal qosady. Qayta-qayta oqy berging keledi osy jyrdy....

Al, Marfugha-aru búl baghagha layyq aqyn bola aldy ma? Áriyne, boldy. Býgingi tanda Marfugha Aytqojina degen esim iysi qazaqqa tanymal. Onyng ólenderine talay-talay әnder jazyldy. Ózge tilderge audarylyp, jer-kókti  sharlap bara jatyr.

Poeziya kóginde jarq ete qalghan Tólegen aqyn ómirden erte ketti. Kim biledi, tiri jýrgende Marfugha-aru turaly taghy da ghajap jyr kesteler me edi, qayter edi!

Ol ómirden ótkende qazaqtyng taghy  bir talantty aqyny Múqaghaly Maqataev joqtau jyr jazdy. Sol óleninde «ómirden shyn aqynnyng ótkenin túnghysh ret kórip túrghanyn» aityp, óksigin basa almady.

Múqaghaly demekshi, ol da qyryq bes jasynda myna fәniydi tәrk etti.

Múqaghaly Maqataev (1931-1976) ta qazaqtyng aru-aqyndaryn erekshe ardaq tútqan. Bәrine de asa zor yqylaspen qarady. Jyly sózin ghana aityp qoyghan joq, otty jyrlaryn da arnady.

Sonday ólmes tuyndylarynyng biri – aqyn Fariza Ongharsynovagha arnalghan ghajayyp óleni.

          - Fariza! Farizajan! Fariza-qyz,

Ómirde aqyndardyng bәri jalghyz...

Shyday-shyday aqyry jalygharmyz,

Birimizden birimiz arylarmyz.

Bizderdi de joqtaytyn jan bolsa eger,

Shang basqan arhivterden tabylarmyz, -dep bastalatyn búl óleng osy kýni qazaq jastary jatqa biletin, tipti әn ghyp aitatyn óte tanymal shygharma.

Sol jyrdyng bir túsynda:

- Janarymdy túmanmen túmshaladym.

...Serippesi ýzilip túr sadaghym!

Jigitinen qazaqtyng dos taba almay,

Qyz da bolsang men saghan múng shaghamyn!

Auyrlar dep oilap pa em múnsha halim!-degen joldar da bar. Aqyn-jýrek nege osynsha taryqty eken? Nege qazaqtyng jigitteri bir-birine tym salqyn? Nege  talanttylar taghdyry tayghanaq, joly auyr?

Álde... Múqaghaly Farizany aru-aqyn bola túra Mahambet-minez bayqatyp jýrgen órligi ýshin únatty ma? Sol ýshin basyn iyip, «Men senimen dos bolamyn» dep kónil týkpirindegi asyl sezimin aqtaryp saldy ma?

Álde... Múqaghaly aqyn da osy ólendi jazyp otyryp, bayaghy balghyn shaghyn saghyna eske týsirdi me eken! Anasynyng әldii – besik jyry sanasynda әuez bolyp túryp aldy ma eken?

Qalay desek te, aru-aqyndarymyzdyng bolghany, aramyzda jayrandap jýrgeni, syrly óleng órnektegeni ghajap nәrse ghoy!

Sol Marfughanyn, sol Farizanyng býgingi sinlileri ondap, jýzdep sanalady býgingi kýni! Ishinde óte talantty, aduyndy jyrlar jaza alghan, qalay maqtasang da jarasa ketetin aru-qyzdar barshylyq. Kýlәsh Ahmetova qanday! Gýlnar Salyqbaydyng otty jyrlary she! Búdan ózge de kóptegen talantty aru-qyzdardyng poeziyasy turaly, jauqazynday jas óskin jayly nege ghana oilanbaydy ekenbiz? Qayda býgingi kýnning Tólegeni men Múqaghaliy?

***

Bәri de mening bala kýngi dosym Esenghalidyng bir auyz sózinen bastalyp ketti! Áriyne, shyn poeziya – talanttyng sәulesi. Oghan tek qana talanttylar qalam terbep jatsa, núr ýstine núr!

Meyli jigitter, meyli aru-qyzdar jazsyn – býgingi oinaqy zamanymyzgha otty jyr, oily óleng kerek. Al, ony tughyza almasaq – onda әure ne bolyp kerek.

Abay atamyz aitpaqshy, «ólenge әrkimnin-aq bar talasy» ekeni ras bolsa, onda ony bólisip-bólshekter esh jónimiz joq.

Jalghyz ghana tilek-jaqsy jyrgha shyn janashyr bolyp, qoldau kórsetuge asyghayyqshy, dostar!

Abai.kz