Resey otpen oinap otyr. Orys oppozisiyasy osylay deydi. Putiyn-Medvedev odaghy Reseydi órkeniyetti de óreli dengeyge emes, ótken kýnder enshisinde qalghan óktemdikten óksigen ókinishti ómirge keri jeteleude deydi olar. Songhy kýnderi orys qoghamyndaghy ýlken aitysqa ainalyp, ziyalylar men últ úldarynyng narazylyghyn tudyryp, talqysyna týsken sayasy spektaklider bolyp ótti. Búlardyng qay-qaysysy da orys biyligining sheksiz ashkózdigin ashyp kórsete týskendey. Tirandardyng tartysynan bastalghan ekinshi dýniyejýzilik soghystyng 70 jyldyghy qarsanynda Mәskeudegi metro stansiyalarynyng biri kýrdeli jóndeuden song qayta paydalanugha berildi. Ondaghy Hrushevtyng kezinde jazylghan eski gimnning ýzindisi de qayta qalpyna keltirildi. Oqynyzshy, oiynyzgha neler týsedi: «Stalin bizdi halyqqa, enbekke adaldyqqa tәrbiyelep, erlik isterge ruh berdi» («Nas vyrastil Stalin na vernosti narodu, na trud y na podvigy nas vdohnoviyl»). Ózgeni qaydam, talay jyl qúldyq qamytynyng qúrsauynda bolghan, endi ol kýnderge tek laghnet aitatyn qazaqtyng kóz aldyna qandy jastan sualghan janarlar, temir tordyng ar jaghynda toryghumen kýni ótken tarlanbozdar, qayghydan qaq aiyrylghan qara jer, tasbauyr taghdyr túsauyn taryltqan talaysyz júrt, úshan-teniz qayghy-múng kórinis bereri qaq. Sonshama ashy zapyrandy qayta qozghaytyn qanmen jazylghan qaripterdi qayta qalpyna keltirtkendegi orys biyligining oilaghany ne? Áriyne, kózden aqqan jasy kólge ainalghan bir qazaq emes.

Resey otpen oinap otyr. Orys oppozisiyasy osylay deydi. Putiyn-Medvedev odaghy Reseydi órkeniyetti de óreli dengeyge emes, ótken kýnder enshisinde qalghan óktemdikten óksigen ókinishti ómirge keri jeteleude deydi olar. Songhy kýnderi orys qoghamyndaghy ýlken aitysqa ainalyp, ziyalylar men últ úldarynyng narazylyghyn tudyryp, talqysyna týsken sayasy spektaklider bolyp ótti. Búlardyng qay-qaysysy da orys biyligining sheksiz ashkózdigin ashyp kórsete týskendey. Tirandardyng tartysynan bastalghan ekinshi dýniyejýzilik soghystyng 70 jyldyghy qarsanynda Mәskeudegi metro stansiyalarynyng biri kýrdeli jóndeuden song qayta paydalanugha berildi. Ondaghy Hrushevtyng kezinde jazylghan eski gimnning ýzindisi de qayta qalpyna keltirildi. Oqynyzshy, oiynyzgha neler týsedi: «Stalin bizdi halyqqa, enbekke adaldyqqa tәrbiyelep, erlik isterge ruh berdi» («Nas vyrastil Stalin na vernosti narodu, na trud y na podvigy nas vdohnoviyl»). Ózgeni qaydam, talay jyl qúldyq qamytynyng qúrsauynda bolghan, endi ol kýnderge tek laghnet aitatyn qazaqtyng kóz aldyna qandy jastan sualghan janarlar, temir tordyng ar jaghynda toryghumen kýni ótken tarlanbozdar, qayghydan qaq aiyrylghan qara jer, tasbauyr taghdyr túsauyn taryltqan talaysyz júrt, úshan-teniz qayghy-múng kórinis bereri qaq. Sonshama ashy zapyrandy qayta qozghaytyn qanmen jazylghan qaripterdi qayta qalpyna keltirtkendegi orys biyligining oilaghany ne? Áriyne, kózden aqqan jasy kólge ainalghan bir qazaq emes. Ózge últtar men úlystar da Stalinning zamanyn ansap otyrghan joq. Orys halqy da solay. Endeshe orys biyligi ózge týgil óz halqy janynan qaraday týniletin eski kýnderdi eske alugha nege qúshtar? Óktemdikting buymen ósip-ónetin sayasy dertting týbiri nege ýzilmeydi? Búl, mine, orystyng ozyq oily ziyalylarynyng oiyn ongha, sanasyn sanghan bólgen ýlken súraq.

Bar kәdik orys biyligining ótkendi, yaghny «odaqtas» elderge jeke-dara biylik jýrgizgen, jarty әlemdi kommunizm elesimen elitken kýnderdi «tabighy әlemdik geosayasy iyerarhiya» dep oilauynan tuyndap otyr. Olar múny tabighy zandylyq dep sanaydy. Otarlau, basqynshylyq sayasatyn qayta tiriltkisi kelip jýretin ozbyrlau minezdi Kremliding biylik ýshin eshteneden tartynbasy ayan boldy. Olar tipti, kommunistik kózqaras túrghysynan jazylghan jalghan tarihtyng bet-perdesi ashyluyna da qarsy. Ilikke syltau izdeytin «irgeli» elding basshylary osylaysha tarihty túmshalamaq. Aqparat maydany alaulap túrghan jahandanu dәuiri mynau. Orys biyligining sózine eretin, onyng aitqanyn әli de pir tútatyn orysminez emes, oqysminez adam kóp. Kremliding kózdegeni, kóksegeni kórshi júrttardyng últtyq mýddesine qayshy keletini olardy oilandyrmaydy. Jaqynda Reseyde «Tarihty qoldan jasap Reseyding kózqarastaryna qayshy keletin isterge qarsylyq kórsetu jónindegi» preziydenttik (!) komissiya qúrylyp, alghashqy otyrysy ótti. Áriyne, әngimening ózegi soghystyng bastaluynyng 70 jyldyghy boldy. Osyghan oray orys biyligi ótken kýnderge óz kózqarasyn, pikirin bildirui kerek edi. Sayasy sahnagha orysty úlyqtau degen ýlken úranmen shyqqan Putin Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng bastaluyna sebepker bolghan túlghalardyng biri Stalinning tarihy missiyasyn jalghastyrushy retinde ótkenge janasha bagha berui kerek edi. Sondyqtan da ol metronyng mandayshasyndaghy tasqa tanbalanghan Stalinge madaqty júrttyng esine salyp qoyghysy keldi. Sóitip, osy kýnge «kýn kósemnin» arqasynda jettinder, býgingi biylik onyng zandy múrageri degendi úqtyryp otyr. Onyng ýstine Stalin dese ýrim-bútaghy kýni býginge deyin týsinen shoshyp oyanatyn búrynghy bodan elderdi seskenidru ýshin, aitqanyna kóndiru ýshin jasap otyrghan amaldarynyng biri.

Polishada 1-qyrkýiek kýni ótken Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng bastaluynyng 70 jyldyghyn eske týsiru sharasyna Reseyding ýkimet basshysy Vladimir Putin de qatysty. Eger Resey ýkimeti Batyspen qarym-qatynasyn ong jolgha qoyghysy kelse Putin polyaktardan keshirim súrauy tiyis edi. Alayda, olay bolmady. Putin Molotov-Ribbentrop kelisimin eleusiz qaldyrghysy keldi. Búl kelisim-shart Gitler men Stalinning Polishany bóliske salugha jasaghan naqty qadamy edi. Synyqtan syltau tapqan Germaniya 1939 jyly 1-qyrkýiekte Polishagha shabuyl jasady. Osy bir tarihy faktini juyp-shayghysy kelgen Kremli soghystyng bastaluynyng 70-jyldyghy qarsanynda Batystyng aqparat aidynyn Polishany Germaniyanyng odaqtasy bolghan degen maqalalar seriyasymen toltyryp tastaghan bolatyn. Óz betin ayamaghan kisi betin shiyedey qylady degen osy shyghar. Sóitip Putin polyaktargha ózara ókpeni úmytayyq dep úsynys tastady. Putinmen salystyrghanda germaniya kansleri Angela Merkeli aqyldy sheshim qabyldap soghystyng bastaluyna Germaniya tolyq kinәli dep moyyndady. Óz otyna qan qúighannyn, kisi otyna may qúimasyn órkeniyetti el biledi. Gitlerden esh kem emes, ózge bylay túrsyn óz halqyn ayausyz qyryp-joyyp qanipezerligimen tarihta aty qalghan Stalindi madaqtau Putinge abyroy bermesi anyq. Biraq shoqpar jinaytyn tentektey kýni býginge deyin qyrauar qarjyny qorghanys salasyna júmsaytyn Resey osylaysha taghy da tomyryq minez kórsetti. Stalindi zor tútatyn tarihty qayta qaraghysy keletin qoghamgha, әlemdik qauymdastyqqa ses kórsetti. Polyaktardan keshirim súramady.

Sol soghysta myndaghan bozdaghynan aiyrylghan qazaq halqy Putinning búl qylyghyn qalay qabyldaydy? Jazyqsyz jandar ne ýshin qúrban boldy? Kommistik ezgide bolu ýshin ghana fashizmge qarsy kýresti me? Gitler jauyz basqynshy, al Stalin meyirimdi «kýn kósem» dep qaytalap aita alamyz ba? Ayta almasaq, tiran bolghan Stalindi madaq tútyp otyrghan Resey biyligimen qarym-qatynasymyz qanday boluy shart? Ótken kýnderdi saghyna ansap, ólermen óktemdigin qayta tiriltkisi keletin Kremli osy minezimen qyryq kisi bir jaq, qynyr kisi bir jaq ekenin kórsetip berdi. Álemning geosayasy kartasyn týbirimen ózgertken Ekinshi dýniyejýzilik soghystyng aqiqatyn ashugha qarsy bolyp otyrghan Kremli ózge elderge jasaghan óktemdigin de moyyndamasy anyq. Sodan bolar, Kremli kýni býginge deyin qazaq halqynyng aldynda Reseyding jýzdegen jyldar boyy qazaq memleketine qarsy otarlau sayasatyn jýrgizgenin esinen shygharyp aldy.

«Abay-inform».