Dýisenbi, 18 Qazan 2021
Janalyqtar 3463 0 pikir 22 Shilde, 2013 saghat 10:01

Nazerke Inaqynova. «Internatta oqyp jýr talay qazaq balasy»

Ol Kóktóbening eteginde manghazdanyp túr. Basyn asqaqtata kótergen, iyiludi tabighatynan bilmeytin siyaqty. Áriyne, onyng qamqorynda bolghan balalary býginde biyikterden kórinip, el aldynda jýr emes pe?! Solardyng jetistigine quanyp, solarmen maqtanady da. Ádil Shayahmetov, Kenes Dýisekeev, Talghat Mamashev, Marat Múqanov, Tamara Asar, Beybit Qorghan, Toqtar Serikov, Qaraqat Ábdildina, Núrlan Alban syndy t.b. elge tanymal tәlimgerlerimen marqayatyn bolar. Ol – býginde jeke túlgha bolyp qalyptasqan kóptegen azamattargha kezinde bilimning irgetasyn qalap bergen úly ústaz, mektep-internat edi.  

Abay atyndaghy respublikalyq mamandandyrylghan daryndy balalargha arnalghan qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn orta mektep-internaty elimizding týkpir-týkpirinen jinalghan daryndy jastardy әrqashan qúshaq jaya qarsy alady. Az uaqyttyng ishinde olardyng ekinshi ýii, otbasyna ainalyp ýlgeredi. Sodan da boluy kerek, búl bilim ordasynan úshqan týlekter bir-birin bauyrynday jaqyn tartyp, qanshama jyldar ótse de birin-biri saghynady, izdeydi. 

Kezinde Ybyray Altynsarin atynda bolghan mektep-internattyng týlegi Marat Múqanov qara shanyraqqa jii kelushilerding biri edi. 1985 jyly ózining ómirlik jolyn tandap, búl qútty mekenmen qosh aityssa da, býginde qoldan kelgen jaqsylyghyn odan ayamaushy edi.

Ol Kóktóbening eteginde manghazdanyp túr. Basyn asqaqtata kótergen, iyiludi tabighatynan bilmeytin siyaqty. Áriyne, onyng qamqorynda bolghan balalary býginde biyikterden kórinip, el aldynda jýr emes pe?! Solardyng jetistigine quanyp, solarmen maqtanady da. Ádil Shayahmetov, Kenes Dýisekeev, Talghat Mamashev, Marat Múqanov, Tamara Asar, Beybit Qorghan, Toqtar Serikov, Qaraqat Ábdildina, Núrlan Alban syndy t.b. elge tanymal tәlimgerlerimen marqayatyn bolar. Ol – býginde jeke túlgha bolyp qalyptasqan kóptegen azamattargha kezinde bilimning irgetasyn qalap bergen úly ústaz, mektep-internat edi.  

Abay atyndaghy respublikalyq mamandandyrylghan daryndy balalargha arnalghan qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn orta mektep-internaty elimizding týkpir-týkpirinen jinalghan daryndy jastardy әrqashan qúshaq jaya qarsy alady. Az uaqyttyng ishinde olardyng ekinshi ýii, otbasyna ainalyp ýlgeredi. Sodan da boluy kerek, búl bilim ordasynan úshqan týlekter bir-birin bauyrynday jaqyn tartyp, qanshama jyldar ótse de birin-biri saghynady, izdeydi. 

Kezinde Ybyray Altynsarin atynda bolghan mektep-internattyng týlegi Marat Múqanov qara shanyraqqa jii kelushilerding biri edi. 1985 jyly ózining ómirlik jolyn tandap, búl qútty mekenmen qosh aityssa da, býginde qoldan kelgen jaqsylyghyn odan ayamaushy edi.

Jaqynda Marat aghamen jýzdesuding sәti týsip, júmys ornyna barghan bolatynmyn. Qúqyq qorghau organynda júmys atqaratyn aghamyz jyly qarsy aldy. Múnda kelmes búryn anasyna arnap jazghan estelik maqalasyn oqyghanmyn. Desek te, ony ózining jazghanyna sene almaghan edim: maqaladaghy sóz saptau, oidy jetkizudegi kórkemdik meni tәnti etken bolatyn. Ony әdebiyetten habary bar adam ghana solay jaza alady. Ángime barysynda sol jóninde súraghanymda Marat aghanyng Daryn mektebining týlegi ekenin bildim. Endi bәri týsinikti boldy: qazaq tili men әdebiyetin terendete oqytatyn mektepting kez kelgen týlegi, basqasy-basqa, oiyn jýieli týrde qaghazgha týsire alatyny belgili.

Ózim de sol úyadan úshqandyqtan Marat aghagha bir taban jaqynday týskendey boldym. Ángime arasynda aghanyng 2011 jyly dýniyeden ótken marqúm anasy jayynda biraz estelikterin tyndadym. Osynday úldy dýniyege әkelgen ana ómiri, anasyn saghynghan bala kónili kóz aldymda túrdy. Osylay terennen syr shertip otyrghanda internattyng qara nanyn bólisip jegen aghanyng synyptasy Ashat Rahmetullin әngimemizding ýstinen týsti. Syrtynan baghyp qarasanyz ekeuin úzaq uaqyt kórispegen bauyrlar dep qalarsyz. Ne kerek, sol kýni armandas, qúrdastar kezdesuining kuәgeri boldym. Mektepti bitirgenderine, mine, 28 jyl bolsa da, sol kezderdi keshe ghana bolghanday әngimelep otyrdy. Árbir synyptasyna jekeley toqtalyp, eske alysty. Mektep qabyrghasynda bolghan san týrli qyzyqtaryn aityp, kýlip aldy.     

Internat – ýlken bir otbasy. Ondaghy oqushylardyng jatatyn jeri, as isher qazany ortaq. Múnda oqyghan balalar basqalargha qaraghanda bauyrmal, úiymshyl, yntymaqty bolyp keletini ras eken. Ony synyptastarymen, olardyng otbasylarymen әli kýnge bir ýiding balasynday aralasyp jýrgen aghanyng әngimesinen anyq bayqadym.

Sonday-aq, mektep tarihynyng ózime beymәlim bolghan jana paraqtaryn ashtym. Marat aghanyng oqushy kezinde mektepte avtokólik qúrau kurstary bolghan eken. Sonyng arqasynda biraz bala mashina bólshekterimen tanysyp, ózdiginshe kólikti qúrap ýirengen. Jәne oqushylar mektep qabyrghasynda jýrip-aq jýrgizushi kuәligin alghan eken. Aghanyng zamandastary mektepti bitirgende, әiteuir bir mamandyqty bilip shyqqan. Jogharghy oqu ornyna týse almaghan jastar jerde qalmay, mektepte ýirengenderi boyynsha júmys atqarghan eken.

Internatqa rahmetin, әsirese, әskerge barghanda aitqanyn Marat agha marqaya eske alady. Sebebi, әskerde bilimi men biliktiligi jaghynan qatarlastarynan әldeqayda alda boluyn internattyng arqasy deydi. Mektepte Alghashqy Áskery Dayyndyq (AÁD) sabaghynda qalay sapqa túru, qalay jýru, qarumen qalay júmys isteu kerektigin tolyqtay ýiretken. Onyng paydasy әskerge barghanda tiyip, Marat agha bólim komandiyri bolghan eken. Tipti, Marat Múqanovty oqytqany ýshin AÁD pәnining múghalimine әskerden arnayy alghyshat  ta joldapty. Mine, múnyng bәri sol kezdegi ústazdar bilimining kórsetkishi edi. 

 «Ángime búzau emizedi» demekshi, qyzyqqa batyp, uaqyttyng zymyrap ótkenin bayqamay qalyppyz. Internattyng týlegimen bolghan syr súhbat jana oilar, qúndy estelikter men qyzyqqa toly boldy.  

P.S.

Ótkenindi bilmeseng salystyratyn nәrse de bolmaydy eken. Biz bitirgen jyly jogharyda aitylghannyng biri de bolmaghan. Bir bizde ghana emes, elimizding barlyq mektepterinde derlik onday ýiirmeler, kurstar joqtyng qasy. Jýrgizushi kuәligin, aspazdyqty, kólik jasau kursyn, tiginshilikti býginde aqsha tólep oqisyn. Sonda jyl ótken sayyn damudyng ornyna qúldyrap baramyz ba?! Mektep bitirgenderding barlyghy tegin oqugha týse almaydy. Al, aqsha tólep oqytugha kóp otbasynyng jaghdayy kelinkire bermeydi. Osynday jaghdayda mektep qabyrghasynan bir mamandyqty iygerip shyqqan da dúrys bolar ma edi?!

Abai.kz

0 pikir