Samat Ábishting Qantar oqighasyna qatysy әli qyzu talqylanyp jatyr. Núrsúltan Nazarbaevtyng nemere inisining isi ony týrmege otyrghyzumen emes, eki preziydent arasyndaghy jana bitimmen ayaqtaluy da mýmkin.

Biylik týrli anyz oilap tauyp, Qantar qyrghynyn elding jadynan óshiruge qansha tyryssa da, ol әreketi esh nәtiyjesiz bolyp túr. Sebebi olar kópshilikting kókeyindegi eng manyzdy әri naqty «Kim kinәli?» degen súraqqa jauap bere almay otyr.

Beybit kýnde kósheler men alandarda jýzdegen azamattyng qany tógilgenine kim kinәli? Artynan jazyqsyz adamdardyng azaptaluyna kim jauapty? Aytqan «20 myng terroristter» qayda? «Áruaqtardyng sotyn» ótkizip, Qantarda oqqa úshyraghandardan «terrorist» jasau kimge kerek? 1 jyl, 8 aidan keyin búl súraqtargha jauap әli berilgen joq.

Resmy týrde Kәrim Mәsimov «memlekettik tónkeriske talpynys» jasaushy atandy. Biraq ony Qantar oqighasynyng basty úiymdastyrushysy degenge el sene qoyghan joq. Sayasattan habary barlar onyng Nazarbaevtyng aitqanynan shyqpaytyn adam bolghanyn jaqsy biledi. Tergeu men sot qúpiya ótkendikten «tónkeristin» maqsaty jәne onyng artynda kim túrghany qogham nazarynan jasyryn qaldy. Jәne de Mәsimovtyng istegen qylmys әreketteri men bergen jauaptary kópshilikke tanystyrylmady.

Jaqynda biylik «jabayy» Armandy sottaumen Qantargha nýkte qoyghysy kelgendey synay tanytty. Jasaghan qylmystary ýshin, әlbette, «Dikiy» Arman jazalanuy kerek. Degenmen, Qantar oqighasynyng basty úiymdastyrushysy boluyna onyng «salmaghy» tipti de tartpaydy. Onyng ýstine, búl sot ta qúpiya ótetin boldy.

Osynday qúpiya sottarmen Aqorda halyq azdy-kópti senetin «versiyany» izdep jatqan siyaqty. Aldyndaghy anyzdar iske jaramay qalghandy. Jaramaydy da. Óitkeni qarapayym logikagha salsaq, Qantar qyrghynyna týbi eki kisining bireui, ne ekeui de kinәli bop shyghady. Olardyng esimin bәri biledi. Mәsele tek, kinәlәrin jenildetetin jaghdaylarda: jaman niyetten be, joq adasqannan ba?

Qantarda tapsyrma oryndaushylardy, tipti qyrghyngha mýlde qatysy joq adamdardy sottau Qandy oqighanyng shyndyghyn ashpaydy. Erte me, kesh pe, «dәu kókelerdi» ataugha tura keledi. Samat Ábishting tergeuining qayta ashyluy әngime osy baghytta órbiytinin kórsetedi. Ayaghynda Aqordanyng amaly qalmay, birinshi preziydentting esimin ataugha tura keledi.

Qazirgidey qúpiya tergeuler men sottar arqyly әdilet ornamaydy. Týbinde Qantar oqighasy boyynsha ashyq jәne tәuelsiz tergeu jýrip, әdil sot ótip, jauaptylar zang aldynda tiyisti jazasyn, tarihta jәne bolashaq úrpaqtyng aldynda ózine layyq baghasyn alady dep senemin. Sebebi tragediya tym ýlken. Shyndyqty óte kóp adam biledi.

Sóz sonynda jurnalist jәne sayasy belsendi Áygerim Tileujan men ózge de azamattardyng «Almaty әuejayyn basyp alu» isi boyynsha sottalyp, qatang jazagha tartyluy qisynsyz ekenin atap ótkim keledi. Olargha tolyq qoldau bildirip, sayasy astary bar sot sheshimderin qayta qaraudy talap etemin. Sonday-aq Marat Jylanbaev pen Duman Múhamedkәrimnen «ekstremist» jasau talpynys tez arada dogharuly tiyis. Osynday әdiletsizdikke qarsylyq bildirgen qogham belsendilerdi, atap aitqanda Abzal Dostiyardy da qudalau toqtatylsyn!

Ghalymjan Jaqiyanov

Abai.kz