Senbi, 23 Qazan 2021
Janalyqtar 4274 0 pikir 26 Shilde, 2013 saghat 21:03

Qarasay úrpaqtarynan ashyq hat

QR Parlamenti Mәjilisinin

Deputaty S.Á.Ýmbetovke

 

 

Qúrmetti Serik Ábikenúly! Otyrghan oryntaghynnyng búrynghy qyzmetterine qaraghanda elge jaqyndau, halyqtyng qalaulysy bolghan song ótkennen qalghan «iygi» júmystaryna qysqasha sholu jasap býgingine bereke tilep oiymyzda jýrgen keybir jayttardy ortagha salsaq degen pighylmen osy ashyq hatty baspasóz betinde jariya etudi jón kórdik.

QR Parlamenti Mәjilisinin

Deputaty S.Á.Ýmbetovke

 

 

Qúrmetti Serik Ábikenúly! Otyrghan oryntaghynnyng búrynghy qyzmetterine qaraghanda elge jaqyndau, halyqtyng qalaulysy bolghan song ótkennen qalghan «iygi» júmystaryna qysqasha sholu jasap býgingine bereke tilep oiymyzda jýrgen keybir jayttardy ortagha salsaq degen pighylmen osy ashyq hatty baspasóz betinde jariya etudi jón kórdik.

            Esinde bolar, 1999 jyl. Jambyl obylysynyng túrghyndary taban asty dýrligip oblysqa shapyrashtydan shyqqan atpal azamat Serik Ýmbetov basshylyqqa keledi eken, himiya zauytynyng týtinine túnshyghyp, auylsharuashylyghy túralap, ekonomikasy jýdep túrghan oblystyng baghy janyp, tasy taugha domalaydy eken degen tәtti qiyalgha boy aldyrghan edi. Ókinishtisi sol 5 jyl oblys basqarghan mezgil aralyghynda elding esinde qalarday iygilikti is istemedin, kerisinshe rulas aghayyndarynnyng arasynda bitpes renish, úsaq-týiek intriga qaldyrdyn. Ol әli jalghasyn tauyp keledi. Shyndyghyna kelsek, sol kezderi elden erekshe quanyshqa bólengen osy oblysta túryp jatqan shapyrashty ruynan shyqqan azamattar boldy. Elden shyqqan pysyqtar erekshe belsendilik tanytyp ataly-balaly qos bahadýr Qarasay men Kóshek batyr atyna qor qúryp, onyng biri osy oblystyng Talas audanynda sheyt bolyp jerlengen eken degendey uәj keltirip, oidan tarih qúrastyryp, kórshiles jatqan aghayyndardyn  qonysy bolghan shúrayly jer «Esey sazy» atalghan alqaptaghy tóbe basyndaghy eski qorymdy Kóshek batyrdyng jerlengen jeri dep belgilep basyna kýmbez ornatty. Ol jaghyn ózing jaqsy bilesin.Býginde búl jer bir pysyq rulastarynnyng jeke fazendasyna ainalghan. Kezinde sol babannyng basyna baryp onyng aruaghyn ýrkitip, sayattyq jasap talay an-qúsyn atqansyn. Esi bar, kórgen bilgeni, kónilge toqyghany bar esti azamat әulie jatqan qorymnyng basynda oq atyp aruaqty mazalamaytynyn eskergen joqsyn. Estuimizshe, әli de sonau Astanadan kelip-ketip, myltyq atyp, anshylyq jasap jýrgen kórinesin. Sol qylyghyna qaraghanda ol jerde babannyng sýiegi jatpaghanyn ishtey sezetin siyaqtysyn. Hosh, sonymen sol eki birdey ashylghan qorgha aghayyndy Ámzeevter iyelik etkeni esinde bolar. Kóshek batyr turaly oidan qúrastyrylghan tarihty baba ruhyna jasalghan qiyanat dep bilgen bir top aghayyndar sol 1999 jyly «Dat» gazetining bir sanynda «Qarasay batyrdyng aruaghy Ámzeevterdi keshirmeydi» degen aidarmen maqala jariyalaghan bolatyn. Artynsha kóp úzamay aqkónil, kópshilik bolashaghynan ýmit kýtken arystay bauyrymyz ekinshi Ámzeevten aiyrylyp qaldyq. Allagha da jaqsy adam kerek degen týsinik bar qazaqta, aldymyzda kýlip-oynap jýgirip jýrgen azamat kóp auyrmay kóz júmdy. Sonymen, Kóshek batyrdy jaryqqa shygharghan enbegin elep sol 1999 jyly Álibek Ámzeevti Oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy qyzmetine taghayyndadyn. Ózing oblysta basshy bolyp túrghanda kadr tandau sayasatyn qanshalyqty tiyimdi jýrgizgenine el óz baghasyn bere jatar. Endi sol júmyssyz bos jýrgen Á.Ámzeevti kenetten osynday joghary lauazymgha taghayyndauyna baylanysty, onyng kim, qanday dengeydegi memlekettik qyzmetker bolghandyghy jóninde baspasóz betinde jariya etilgen maqalalardan ýzindi keltireyik:

-  V aprele 1999 goda s legkoy ruky akima Serika Umbetova vnovi naznachen nachalinikom upravleniya kulitury. Kak vspominait svedushie chinovniki, ego kandidatura na etu doljnosti rassmatrivalasi neskoliko mesyasev ranee, kogda eshyo akimom byl  S.Kalmurzaev. Togda etomu vosprotivilisi nekotorye rabotniky akimata ne ponaslyshke znakomye s ego deyatelinostiu. Ony otkryto zayavily chto A.Amzeev v bytnosti nachalinikom upravleniya ne raz dopuskal finansovye volinosty iyz-za kotoryh y byl vynujden osvoboditi  rukovodyashee kreslo. Akimu byly predostavleny sootvetstvuyshie sparvky y dokumenty, y na ego dalineyshey kariere byl vrode postavlen jirnyy krest. Pravda, vskore smenivshemu Sarybay Sultanovicha Seriku Abiykenovichu skazati obo vsyom etom nikto ne reshilsya, y Amzeev opyati vozvrashaetsya v vojdelennoe kreslo nachalinika upravleniya kulitury.

Ary qaray osy qyzmette jýrip Á.Ámzeevting memleket qarajatyng talan-tarajgha salghan bylyqtaryn tolyghymen aita kelip, onyng jeke basyna toqtalyp moralidyq azghyndyqtaryn bylay dep kórsetedi:

-  S drugoy storony A.Amzeeva starayshegosya sozdati vse usloviya semie y detyam, ponyati mojno. Starayasi, vidimo zagladiti kakui-to semeynuy dramu, on segodnya pokupaet im y mashiny, y kvartiry, y doma. Hotya ne oformil ny odnoy ipoteki, ny odnogo kredita. Opyati-taky ludy govoryat chto dva goda nazad, na yubiylee otsa, ego dety daje ne prisutstvovali, kak y jena. Vprochem vsyo eto ne meshaet Amzeevu vesty vesima razgulinyy obraz jizniy,nesovmestimyy s ego vozrostom y chinom. Vedi skolikih molodyh devushek y jenshiyn, rabotaiyshih v teatre y upravleniy on sklonyal k sovmestnomu vremyapreprovojdenii. A odnu 30-letnuu aktrisu dramteatra A.., otvergnuvshui ego domogatelistva, on presleduet do sih por. Y ne dohodyat do nego, chto eto ne po-mujskiy.

-  Za dolgie gody prebyvaniya na postu nachalinika uparvleniya A.Amzeev so svoimy soratnikamy sozdal seluy korrumpirovannui seti. Ego malo interesovaly problemy oblasty v sfere kulitury. Dlya nego doljnosti stala lishi istochnikom obogosheniya, pry etom on postoyanno tolkal rabotnikov na finansovye narusheniya.

Osylaysha gazetting tórt betine jariyalanghan maqalalar bylaysha ayaqtalady:

-  Vot takie dela, nesovmestimye s nyneshney moraliu y prinsipami, politikoy Preziydenta Kazahstana Nursultana Nazarbaeva, prizyvaishego iskoreniti gidru korrupsiy vo vseh eyo proyavleniyah, tvoryatsya v upravleniy kulitury akimata Jambylskoy oblasti. Ludy zdesi uje ustaly jdati spravedlivostiy…

(gazeta «Taraz-Times» №29 ot 23.07.2009 god, №3 ot 03.02.2011god)

Mine, sening tandaghan kadrynnyn, qolyna mayly jilik ústatqan azamatynnyng siqy. Osynday aram pighyldy arsyzdardy qoldap el arasynda rushyldyq, sybaylas jemqorlyqty órshitip, aghayyn arasyna iritki salyp, alauyzdyqqa jol berip otyrsyn. Sening osynday qúitúrqy sayasatynnyng saldarynan Jambyl oblysynda túratyn at tóbelindey azghantay shapyrashty Ýmbetovtyng astauynan jem jegen «qúrmettiler», astaudan alastatylghan shermendiler jәne jәy qara jayau sharuagha bólinip ózara alakóz bolyp ómir sýrip jatyr.

El arasyna syzat týsirmey auyzbirlikpen tatu tәtti birge qatar beybit ómir sýreyik degen Preziydentting sayasatyn sen jәne janyndaghy Á.Ámzeev siyaqty nókerlering býgingi kýni joqqa shygharyp otyr. Ár isti Elbasynyng tapsyrysymen dep bastap ayaghyn qúrdymgha ketiretin atqaminerler siyaqty Á.Ámzeev songhy kezderde әr sózin Ýmbetovtyng aituy boyynsha, dep bastaytyn jaghdaygha jetti.

Jaqynda Almatydan shapyrashtylardan ózin  jasaqtap jibergen bir top nókerlerinning oblysqa ne maqsatpen kelgeni jalpygha belgisiz kýide qalyp qoydy. Ózing múryndyq bolyp Kóshek batyr auylynda Kóshek batyrgha arnalghan qazaqsha kýresten ótkizilgen jarystyng ayaghy aghayynnyng óz ara ókpelesuimen ayaqtaldy. Jarys ótkizuge basshy etip ózing taghayyndaghan nókering Á.Ámzeev sol Kóshek batyr auylynan shyqqan «Qazaqstan barysy» ataghynyng iyegeri bauyrymyzdy jarys ótkizuge aqsha bermedi dep ózine telefon shalyp qaralady. Á.Ámzeev tarapynan múnday qaralaular ózing oblys әkimi bolyp túrghanda da jii kezdesip túrdy. Onyng sózin qoldap kezinde kóptegen azamattargha qiyanat jasap olardyng qyzmetining ósuine tosqauyl qoydyn. Sonyng birnesheuin mysalgha keltirip keteyik. Ózing oblys әkimi qyzmetinde bolghan jyldary Merki audanyna әkim saylamaqshy bolghan Dosymhan Aralbekov degen azamattyng kandidaturasyn Ámzeevting aituymen keri qaytarypsyn, elge belgili ónerli bir jigitti Bayzaq audanyna basshy qyzmetke taghayyndaugha qarsy bolypsyn, ózinning rulas bir aghayynyng taghy sol Ámzeevting jamandauymen ózine ókpelep kezinde oppozisiya qataryna ótip ketken kórinedi, ony osy uaqytqa deyin halyq jauynday kóretin siyaqtysyn. Keyinnen ekijýzdilik tanytyp bir aghayyndarmen bas qosuda, elde qolynan is keleting azamattar bar dep maghan Ámzeev aitqan emes, ol onbaghan adam dep aqtalghanday synay tanytypsyn.

Býginde Tarazda kýltóbede kýnde jiyn. Atalaryna arnap kitap jazdym dep anqau aghayyndardy әure sarsangha salyp dastarhan úiymdastyryp alaqan jayyp elden jylu jinau Ámzeevting әdetine ainaldy. Endi Ámzeevting «jazushylyq darynyna» toqtalsaq, ol turaly jogharyda kórsetilgen gazet betindegi maqalada bylay deydi:

- Schitaya sebya mastitym dramaturgom, Amzeev stavit y svoy piesy v obldramteatre, no vo chto ony obhodyatsya budjetu?, Tak , na ego spektakli «Qor bolghan Qodar-ay» bylo zatracheno pochty 500 000 tenge. Pry etom piesa demonstrirovalasi lishi odin ras, na ney prisutstvovaly vsego 150 zriyteley, dohod sostaviyl…7,5 tys. tenge. Osylaysha dramaturgiya shynynyng biyigine kóterile almaghan Ámzeev endi sol ózining bayaghy ermek etken sýiikti taqyryby Qodargha qayta ainalyp soghyp, kitap jazghan bolypty.

 

            Qúrmetti Serik myrza!

Esine sala keteyik biz qazir el basqaryp otyrghan atqaminerlerding boyynan iman ketip, halyq pen memleketting baylyghyn talan-tarajgha týsirgen, jemqorlyq sybaylastyq jaylaghan, el arasy bay, kedeyge bólingen, rushyldyq jappay oryn alghan qatal da qatigez qoghamda ómir sýrip jatyrmyz. Soghan qaramastan әli de bolsa qaymaghy búzylmay, beybit ómir sýrip jatqan halyqty alatayday býldirip dýrliktiruding eshqanday qajeti joq. Jýzge bólingenning jýzi kýisin depti erterekte qazaqtyng bir danyshpany. Sen Almatydan oqtyn-oqtyn shapyrashtylardan top jasaqtap oghan oblystaghy nókerlerindi qosaqtap el arasyna jiberip ýgit júmysyn jýrgizetindey el arasy әzirge býlingen joq-tynyshtyq.

Shapyrashty ruy qanday da bir bolmasyn ýgit nasihatpen mәrtebesin kóteretin ru emes. Shapyrashtydan kezinde el qorghaghan batyrlar, kedey-kepshiktin, ezilgen qara halyqtyng mún-múqtajyn jyrlaghan aqyndar shyqqan, qazaqtyng basqa rularymen terezesin teng sanap eshkimge basymdylyq kórsetpegen ejelden kele jatqan kiyeli ru. Ony jeke bastyng mýddesine paydalanugha eshkimning qúqyghy joq. Turasyna kelsek bizding saghan aitarymyz «Ayaz bi, әlindi, qúmyrsqa, jolyndy bil» degen qaghidany esten shygharma, astyndaghy oryntaghyndy qúrmettep onyng qadirin bilip halyqqa, memleketke adal qyzmet et. Jan-jaghyna qara, Qazaqstan dep atalatyn memlekette senderden basqa da el-júrt bar ekendigin úmytpa.

 

Qarasay batyrdyng bir top úrpaqtary

Taraz qalasy.

 

Redaksiyadan: Qarasay batyrdyng bir top úrpaqtary joldaghan ashyq hatqa qatysty Jambyl oblysy mәdeniyet basqaramasynyng bastyghy Álibek Ámzeev  nemese Mәjilis deputaty Serik Ýmbetov myrza qandayda bir jauap berudi jón dep tapsa, jariyalaugha әzirmiz.

Abai.kz

0 pikir