Astana astana bolghaly múndaghy tirshilik jandana týsti. Qala kóshelerindegi qúmyrsqanyng iyleuindey qybyrlaghan tynymsyz qozghalysty bayqamau mýmkin emes. Biri júmysyna, biri ýiine, endi biri ózge sharuamen asygha qozghalyp jatqan adamdar.

Qalaly jerding qym-quyt tirligine ýirenip alghan men de  әdettegidey ertengisin júmys ornyma asyghyp №3 baghyttaghy Respublika danghylyn boylay jýretin  avtobusqa mindim. Jolay ayaldamalarda men mingen kólikten minip-týsip jatqan kisi sanynda esep joq.  Álden uaqytta qarsy aldymdaghy bos oryndyqqa bet-auzyn oramalmen túmshalaghan, jer sýigize keng etek kóilek kiygen bir kelinshek kelip jayghasty. Býgingi qoghamymyzgha sinisip alghan búl kiyim kii ýrdisi meni asa tang qaldyrghan joq-tyn. Áytse de, ózimizdey qyz-kelinshekterding aiday ajaryn túmshalap, bolmystaryn barynsha jasyratynyn ishtey qabyldamaytynmyn. Sóite túra, bes uaqyt namaz oqyp,  qúdaygha qúlshylyq jasaghan  zamandastaryma  qyzygha qaraytynym taghy bar. Olar jayynda kim ne dep jatsa da tazalyq pen әdeptilikting bir izi dep oilaymyn. 

Astana astana bolghaly múndaghy tirshilik jandana týsti. Qala kóshelerindegi qúmyrsqanyng iyleuindey qybyrlaghan tynymsyz qozghalysty bayqamau mýmkin emes. Biri júmysyna, biri ýiine, endi biri ózge sharuamen asygha qozghalyp jatqan adamdar.

Qalaly jerding qym-quyt tirligine ýirenip alghan men de  әdettegidey ertengisin júmys ornyma asyghyp №3 baghyttaghy Respublika danghylyn boylay jýretin  avtobusqa mindim. Jolay ayaldamalarda men mingen kólikten minip-týsip jatqan kisi sanynda esep joq.  Álden uaqytta qarsy aldymdaghy bos oryndyqqa bet-auzyn oramalmen túmshalaghan, jer sýigize keng etek kóilek kiygen bir kelinshek kelip jayghasty. Býgingi qoghamymyzgha sinisip alghan búl kiyim kii ýrdisi meni asa tang qaldyrghan joq-tyn. Áytse de, ózimizdey qyz-kelinshekterding aiday ajaryn túmshalap, bolmystaryn barynsha jasyratynyn ishtey qabyldamaytynmyn. Sóite túra, bes uaqyt namaz oqyp,  qúdaygha qúlshylyq jasaghan  zamandastaryma  qyzygha qaraytynym taghy bar. Olar jayynda kim ne dep jatsa da tazalyq pen әdeptilikting bir izi dep oilaymyn. 

Bir ayaldamalyq uaqyt ótkende әlgi kelinshek qarsy aldynda otyrghan  mening ýstimdi kóz qiyghymen bir shalyp ap, qara sómkesinen qalta telefonyn shyghardy. Qolyna alghany sol edi әlgi telefon shyrylday jóneldi. Sol sol-aq eken kólik ishi boqauyz, bylapyt sózge orandy. Ynghaysyz situasiyagha kuә bolghan jolaushylardyng biri jaghasyn ústasa, biri ýndemegen kýii kelinshekten kóz aiyra almay otyr.  G esimdi әiel zatymen súqbattasyp otyrghan keyipkerimizding auzynan aq it kirip, kók it shyqty, «G. saghan týsinbeymin ol albasty qatynnyng k...n aiyrmaysyng ba, nege juastyq tanytasyn, men eki-ýsh kýnde baramyn, shashyn júlyp, janyn shygharam onyn. Ózin p.....n dep jýr me ol», dep qoghamdyq kólikte otyrghanyn úmytqan, birer minut búryn imandylyqtyng ainasynday kóringen kelinshekting búl qylyghynan shoshynghanymdy jasyra almaghan men: «Keshiriniz, biraq siz qoghamdyq kólikte jýrip kelesiz, múnda bala-shagha bar degendey» - degenim sol edi, - «Sening sharuang bolmasyn, men ne ýstine minip kelemin be, únamasa taksiymen bar ne qúlaghyndy jauyp al» - dep ary qaray boqtay jónelmesi bar ma. Alghan jauabyma abdyraghan men júmghan auzymdy ashpadym. Áytse de kókeyimnen ketpey qalghan әlgi kelinshekting qylyghy jayynda kóp oilandym. Islam – kisini  sabyrlyq pen ynsapqa, imandylyq pen taza niyettilikke shaqyratyn din emes pe? Auyzdan shyqqan alty auyz sózi haram bolsa, basyndaghy túmshalaghan oramaly ne ýshin kerek? Bәlkim bylapyttyghyn bekitetin betperde retinde paydalanatyn shyghar. Júmysyma tayap, kólikten týsip kete bardym. Biraq, býgingi kónil-kýiim kýndegidey bolmady. Kókeyde tizbektelgen súraq, kókirekte zil qaldy.

Abai.kz