Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 2991 2 pikir 27 Qyrkýiek, 2023 saghat 12:58

Kózi tirisinde kitaby shyqpaghan aqyn

Biyl jylghy kópke belgisiz, biraq tanityndargha «halyq aqyny» degen ataq iyelengen Sharghyn Alghaziyevtyng tughanyna 120 jyl tolady. 1988 jyly 88 jasta qaytys bolghan aqyn kózi tirisinde birde bir kitaby jaryqqa shyqpay ómirden ótken. Armanda ketken aqynnyng ólen-jyrlary men tolghaulary, aitystary tek 1993 jyly Dәulet Jeldikbaevtyng qúrastyrumen «Keruen-kósh», odan keyin  2005 jyly Janbolat Aupbaev pen Dýken Mәsimhanúlynyng alghy sózimen «Atameken» degen atpen eki shaghyn kitapshasy jaryq kórgen. Bar ghúmyryn óleng әlemine arnaghan aqynnyng shygharmalary búl kitaptargha  tolyq enbegen. Osy mәseleni eskergen M.O. Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutynyng újymy Sharghyn Alghaziyevtyng artynda qalghan múralaryn jaqynda eki tomdyghyn  baspadan shygharyp, elge tanytty.  Birinshi tomda aqynnyng shygharmalary ense, ekinshisinde zertteuler, estelikter men arnaular kirgen. Aqynnyng kitabyny tiri kezinde jaryqqa shyqpauy, kezinde «Alash qozghalysyna qatysy bar» degen kenestik jýiening kýdigine ilinui bolsa, 1951 jyly Qytay týrmesinde de otyryp shyghuy sebep siyaqty. Atamekenine 1958 jyly oralghanan keyin  kenestik biylikting astyrtyn baqylauynda bolghany da bar kórinedi. Ol ne ýshin ekeni әli de júmbaq.

1970 jyldary auyldyng qariyalary «Sharghyn Alghaziyev ýlken aqyn» dep aitqandaryn talay estiygen edik. Biraq ol kisining jaryqqa shyqqan bir kitabyn kórmedik. Ara túra audandyq «Sovettik shekara» (qazirgi «Hantәnir) gazetinde ólenderi shyghyp túrdy. Qarasazda joghary synypta oqyp jýrgenimizde kórshi Kirov atyndaghy kolhozdyng (ol jyldary Shiybútqa auyly dep ataytyn) mektep oqushylarymen sporttyq jarystarda dop oinaytynbyz. Keyin olarmen dostasyp, bir auyldyng balalarynday boldyq. Ángimeleri Sharghyn qariya turaly bolghanda «әkelerimiz ol kisini bilimdi, myqty aqyn, aitysker. Qytay jerinde Tanjaryq aqynmen jәne Nәsilhan degen kelinshekpen jәne basqalarmen aitysqan. Oqu-aghartu, mәdeniyet salasynda qyzmet istep,  últtyq mýddeni biyikke kóteripti dese, biletinder «halyq adamy, halyq aqyny» dep aitady» degen. Osydan keyin Sharghyn qariya oiymda jýrdi. Biraz jyl ótkennnen keyin Shiybút auylynda ormanshy bolyp qyzmet isteytin inim Senbaydyng ýiine barghanymda «iә Sharghyngha jeter aqyn az. El kóp aitady. Jasy bolsa seksenge kelip qaldy. Jas kezinde osy jaqta, keyin Qytay jerinde bilim-aghartu salasynda, aqyndyghymen kózge týsken. Elge kelgende kereksiz qalghan. Bәri kenestik jýiening әreketi bolu kerek» dedi. Osy sózden keyin el auyzynda jýrgen qariyagha baryp sәlem berdim. Qariya әke-sheshemdi biletin bolyp shyqty. Apam bolsa, «auyldyng syily da, el qúrmetteytin qariyasy. Biz Shalkódede otyrghanda ýige kelgen. Kolhozdy siyryn baghady eken» dep, mening sәlem bergenime quanghan. Búdan keyin kelesi jyly Sharghyn qariyagha әdeylep bardym. Oiymda san súraq bolghan. Kónekóz qariyalardan estigen әngimemdi súrayyn degen niyet. Ol 1980 jyl edi. Jaz aiy bolatyn. Ýiine barghanymda kelini qarsy alyp, «atam ýide» dep esik ashty. Tórgi  bólmede tórt adam karta oinap jatypty. Bәri ýlken kisiler. Otyrystary kónildi. Sharghyn qariya meni tanyp, «kel balam» dep sәlemimdi aldy da. «Erteng kel» dep mening oiymdy týsingendey bolyp. Sol bir kezesu men ýshin estelik bolyp qaldy. Estelikti keyin qaghazgha týsirgen edim. Sol kýndelikti tayauda tabuyp aldym.

Jazbamda «180 minut nemese ghasyr órnekteri» dep taqyryp qoyyptym.

«Ertengi 10» degen sózden keyin qariyanyng «Shaltabay aqyn, kýishi, patshalyq Reseyding otarlau sayasatyna qarsy shyqqan kýresker. By men bolysqa, baylargha baghynbaghan. Oiyn-sauyqshyl aqyn. Qyzyl Úsh degen jerde kóktemning alghashqy aiynan, el jaylaudan qaytqansha bie baylap, aq kiyiz ýilerde 300-dey sauyqshylarmen oiyn-duman jasaghan. Men bir mahabbat turaly dastan jazyp jatyrmyn. Eki jas óz mahabbatyn qorghau ýshin  Shaltabaydyng tobyna qosylatyn jeri  bar. Shaltabaydyng «Shalkóde» degen  tolghauyn bala kezimde Qarqara jaylauynda bir noghaydyng jatqa aitqanyn esimde. Óleni úzaq bolatyn. El ishinde Shaltabaydyng ólenin biletin biz siyaqty qariya az. Mynau Shaltabay atanyng Shalkóde turaly óleni dep eki paraq torkózge tóteshe jazylghan jazudy berdi. Sirә  búl ólendi ol kisi maghan әdeyi bereyin degen niyeti bolsa kerek. Búdan keyin kýndelikte Sauryq dep jazylypty. «Sauryq batyr ghoy. Qalmaqty Býrge degen anbysyn (hanyn) shapqan. Sauryq myng jasaqpen qalmaqtarmen soghysqan. Qalmaqtar qashyp, batyrgha jetkizbese kerek. Múny Sauryqtyng jauyrynshy «jau jetkizbeytin boldy. Qalmaqtar qashyp, ýsh kýnshilik jerge bardy» deydi. Búl sózdi qalmaqtyng qashyp bara jatqan jauyrynshysy da «Sauryq bizden ýsh kýnshilik jerde túr, shapqynshylyq jasamaqshy» degen. «Batyr biz jaudy qua bersek olar qasha beredi. Onyng bir amaly bar. Sony jasayyq. Jasaghymyzdyng barlyq attarynyng ertoqymyn keri erteyik, qalmaqtar bizdi qaytyp ketti dep oilaydy. Sodan keyin shabayyq» depti. Rasynda Sauryq jasaqtarynyng attaryn keri ertetken.  Qalmaq jauynshysy da jauyryn ashyp, «qazaqtar keri qayty, endi qauip joq» dep jan saughalap qashqandaryn toqtatqan. Sauryq batyr osydan keyin jana soyylghan qoydy asyghyn tazalap: «tappayy, alshysy, býgi, shigi jaudyng jenisi, al shomasy bizdiki» dep, iyirip jiberse, asyq shoma bolyp týsipti. Múnda qanday qúdiret baryn bilmeymin. Toqtaghan  qalmaqtyng qalyng qolyn Sauryq shauyp, jeniske jetken. Qolgha týsken Býrgeni óltirmek bolghanda «meni Sauryq batyrgha kórsetip óltirinder» degenine qaramay óltirip jiberipti. Búl sózdi  keyin  batyrgha jetkende «әttegen-ay, bolar is bolyp» dep ókingen eken. Ol zamanda batyr bir-birin bylay óltirmeytin tәrizdi. Sirә sertime bilmedim. Shapqynshylyqta Býrgenyng gauhar jýzigin alypty. Ol jýzik batyrdyng Kekil degen balasynda bolghan. Ol múndagha deyin saqtalghan dep el aitady. Qazir joq. Men Sharqyn qariyadan әri qaray súramadym. Sebebi әkem Saghymbekting Sauryq batyr qalmaqty Qytaydyng Mongholkýresinen quyp, Júldyzgha deyin shapqan degen әngimesin estigen edim. Búl turaly kónekóz qariyalar az aitpaytyn. Qalmaqtyng ýlkenderi de qara qasqa at mingen Sauryqtyng shapqanyn jii esine alyp otyratyn deytin.

Kýndelikting taghy bir jazbasynda Shoybek dep jazylghan. «Shoybek ruy aljan, onyng ishinde alaman. Aqyn, әnshi bolghan. Dauysy keremet eken. Osy Shiybútta әn salsa, dauysy Qarasazgha jetipti. Ertede bir qoyshy  baydyng qoyyn baghyp jýrip tas domalatsa, domalaghan tasy bir týieni óltiripti. Týiening iyesi qún súrap, Tezek tórege barsa kerek. Tóre týieni qúny 25 qoy degen. Sonda Tezek tórening sheshimine Shoybek riza bolmay:

- Tórem, 25 qoy aqyldasyp bir týieni óltirdimeken, әlde bir qoy bir týieni óltirdi meken dep ózine qarsy  súraq qoyypty. Búl da Shoybekting tapqyrlyghy degen. Qariyanyng «mynau atang Shaltabaydyng óleni degen eki paraq qaghazdyng bir betinde Shoybekting «Qarqara» degen óleni baryn keyin bildim. Sirә, Sharghyn Shaltabaydyng «Shalkódesimen» Shoybekting «Qarqarasyn» biriktirip, eki  aqynnyn   ólenderin  salystyrsa kerek dep oiladyq. Shaltabay men Shoybek qatar ómir súrgen bolu kerek dep te topshyladyq.

Búdan keyin Túzkól jayly súraghan ekenmin. «Ata Túzkólding búrynghy aty Buradabysyn dep jazypty Shoqan Uәlihanov  jazbalarynda» degenimde,  «qalmaqtar kólden buramen túz alypty. Sodan kólding aty Buradabysyn ataghan. Dabysyn degen qalmaqsha túz degen sóz. Sondyqtan olar kólding atyn solay dese, Shoqanda solay jazylghan bolu kerek» dedi qariya.

Kýndelikting sony Shakrambal men Shalkóde jәne Týzudegi qatar tóbeler turaly súraptym.  «Iә qatar tóbeler barshylyq. Ol saqtardan qalghan tarihy oryndar».

Mine kýndeliktegi shaghyn derek osy. Múnyng syrtynda neshe әngime aitylghany ras. Men kórgen Sharghyn aqyn tolyq deneli, dóngelek jýzdi, qabaghynda kirbeni joq qariya bolatyn.

Kýnelikke jazbay ketken nәrseler bary ras. Ol úly jazushy Múhtar Áuezovtyng jazyp ketken «Qiyly zaman» kitabyndaghy Qarqaradaghy albandardyng últ-azattyq qozghalystyng bas qaharmandary Úzaq pen Jәmenke jóninde. «Men Úzaqty bala kezimde Qarqara jәrmenkesinde kórdim. Jәrmenkeni qaq jaryp, top atylardyng aldynda qarshyghaday tik otyrghan batyrdy kórdim. El: «Úzaq batyr kele jatyr, batyr! Jol berinder!» dep jatty. Sonda elden estigenim «Ýige týsseng kelindikine týs, baryn asady. Atty minseng dónen min ayanbay basady» degen. Qariya osydan keyin kósilip  kóp nәrse aitpady. Súraghyma qysqa jauap berdi. Keyin audandyq «Sovettik shekara» gazetining bas redaktory Dәulet Jeldikbaevtyng Sharghyn aqyn turaly kólemdi materialy shyqty. Materialdan biraz nәrsege qanyqtym.  Osydan ýsh-tórt bes jyl búryn әdebiyet zertteushisi Tileujan Saqalovtyng jary Bópen apay ýiinde Sharghynnyng «Kósh-keruen» degen shaghyn ólender jinaghyn kórsetip, «Tileujan Sharghyndy zerttep edi. Ol kisimen aralasyp, kóp dýniyesin aqynnyng auyzynan taspagha jazyp alghan. Amal ne, sol taspany men joghalyp aldym. Sharghyn ýlken aqyn. Jazghandary jaryqqa shyqpay qaldy. Sony zertteymin dep jýrip, Tileujanda ketti. Men de aghannyng bar qoljazbasyn, múralaryn arhivke ózinmen birge baryp ótkizdim ghoy. Mynau Sharghyn qariyanyng qaytys bolghannan keyin jaryqqa shyqqan túghysh kitaby» dep jasyl múqabaly kitapshany kórsetti. Shaghyn jinaqtyng alghashqy bette: Kósh-keruen ólender, poemalar jәne aitystar dese, onyng astynghy jaghynda «Kitap iyesi Tileujan Saqalov. 15/Ý1-92» dep jazylypty. Jinaq osy jyly  shyqqan. Kitapty Bópen apaydan súrap alyp edim, «Tileujan aghanda jazghandaryn kitap etip shyghara almady. Qaytys bolghannan ózim jýgirip jýrip, aghannyng shygharmalaryn jinaqtap, 2014 jyly «Tileujan Saqalov Shygharmalary» degen kitabyn shyghardyq. Onda «Shyghys Týrkistan qazaqtary әdebiyetining tarihy» degen qorghalmay qalghan kandidattyq dissertasiyasy kirdi. Kitapta Kódek, Tanjaryq, Sharghyndardyng shygharmashylyghy turaly zerttegen enbegi de bar» dedi. Aqynnyng «Keruen-kósh» kitabynda Sauryq batyr turaly derekti «Itbala batyr turaly» degen ólenide kezdestirdim.

Qalmaqtyng Býrge hanyn Sauryq shauyp,
Tayasu, Ýsh Aqózen degen jerde.
Gauharyn Býrge hannyng Sauryq alyp,
Anyz bop kóp taraghan ór eline.
Qazaq, qalmaq soghysqan  aiqasynda,
Albannyng tar  kelmegen Bódenine.
Ghajayyp qúlaq estip, kóz kórmegen,
Sýisindim kónelerdi deregine, - dep ózime tanys tarihy oqighalardy baylanystyrypty. Búdan basqa aqynnyng maghan bergen Shaltabay men Shoybekting «Shalkóde» men «Qarqara» degen ólenderine sәikes jyrlarynda kezdestirdim. Jinaq ózime tanys jәne tanys emes tarihy derekterdi ólenmen órnektepti.

Al Tileujan Saqalovtyng «Shygharmalary» kitaptyng alghy sózin kórnekti ghalym Rahmanqúl Berdibaev jazypty. Ghalym Shyghys Týrkistan qazaqtary әdebiyetining negizin qalaghandardyng ishinde Kódek, Tajaryq, Sharghyndargha joghary baghasyn bergen. Búl ghylymiy-enbek 1968-1972 jyldary jazylghan eken. Ghalym әr taraudy taldaghan. Sonyng ishinde Sharghyngha toqtalyp, «Zertteuding Sharghyn aqyn tarauy da tynghylyqty. Sharghyn at jalyn tartyp mingen shaghynda Qytay ketip, onda múghalim, mektep mýdiri, inspektor, audandyq oqu bólimning mengerushisi, audandyq әkimni jauapty hatshysy, oblystyq, ólkelik gazetterding tilshisi sekildi san aluan qyzmetter istegen dey kele,1958 jyly atamekenine aman-esen oralghan. Tileujan ekeui aghaly-inilidey syilastyqta bolady. Janadan jazghan ólen, dastan, aitystaryn ekeui birge taldap, shygharmashylyq yntymastyqta júmys jazaghan», - deydi ghalym.

Al Tileujan Saqalovtyng zertteuinde «Sharghyn Alghaziyev» degen tarau bar. Tarauda Shyghys Týrkistan qazaqtary әdebiyetin qalyptasuyna Sharghyn Alghaziyev ózindik ýlesin qosqan aqyn deydi. Ólen, jyrlarymen aityskerlik sheberligin, qoghamgha jasaghan iygilikti isteri men qyzmetine ýlken mәn beredi. Yaghny Sharghyn Alghaziyev turaly birinshi bolyp, onyng aqyndyq kelbetin tanystyrghan. Aqynnyng ómirbayanyna toqtalady. 1903 jyly Jarkent oyazy Qojbambet bolysynyng №5 auylynda Úzyntam degen jerde sharua otbasynda dýnie kelgen. (Qazirgi Almaty oblysy, Úighyr audanyna qarasy Kirov atyndaghy kolhoz). Sharghynnyng balalyq shaghy әke-sheshesining jaqsy tәrbiyesinen qalyptasqan. Ásirese әkesini әngimeshil yqpaly balasyna zor әser etken. Bala kezinde-aq әzil, ysqaq, mysalgha qabiletin kórsetse, on jasynda óz auylyndaghy Baybosyn degen qaraqalpaq moldadan eskishe oqyp, Qúrandy tanidy. On ýsh jasynda әkesinen aiyrylsa da bilim alugha  úmtylghan. Ózining aqyndyq qabiletin balan-jigit shaghynda kórsetip, toy-tomalaqta qyz ben jigit aitysyna qatyssa, qaytys bolghandargha baghyshtap joqtau óleng shygharady. Kenes ókimeti ornaghan jyldary 1920-1921 jyldary auylyndaghy  Maqsút Dodabaev degen múghalimnen oqidy. Bastauyshtyq bilim alady. Óleng ólkesine janadan betbúrghan jas Sharghynnyng alghashqy qadamy 1920 jyldan bastalyp, tyrnaqaldy  ólenderi  túnghysh ret «Tilshi» gazetine jariyalanghan eken. 1926 jyly auyldaghy birneshe bala jeke múghalim jaldap, ýsh jyl oryssha oqypty. Búdan keyin Kenes ókimetining jana júmystaryna belsene aralasyp, bolystyng atqaru komiytetini mýshesi bolyp, 1930 jylgha deyin qyzmet istegen. Kenes ókimetining 30-jylghy sayasaty, eldegi asharshylyq shekaragha jaqyn otyrghan elge auyr tiygen. Osynyng saldarynan jan saughalaghan halyq Qytaygha aughany belgili. Kózi ashyq, kónili biyik úmtylghan jas jigit elmen birge shekara asyp, kóship barghan eldi jәne jerlikti jerding halqyna kóp kómegi tiyipti. Bilim men aghartu salasynda enbek etip, Kenes ókimetining qughyn kórgen nebir ziyaly jandarmen kezdesui ómirine ózgeris әkeledi. Últtyq mýddege, eldi  ólen-jyr arqyly jetkizip, aghartu júmystaryna basa nazar audarady. Belgili aqyndarmen aitysyp, elding qúrmetine bólenedi. 1937 jyly qyzay elining belgili Nәsilhan degen kelinshekpen aitysy. Aytys alban men qyzay elining dәuletin, jaqsy men jaysandaryn tilge tiyek etse, diny sipattaghy tanymdyq júmbaq aityspen de  jalghastyrady. Sharghynnyng aqyndyq shygharmashylyghy Qúlja qalasyna barghanda qúlashyn keng samghaugha mýmkindik  tuady. Ádeby jәne mәdeny ortada Sharghyn ózin kórsetip, onyng bas qasynda jýredi. Ile qazaq oblysyna  tanymal aqyn retinde el qabyldaydy. Ólenderi «Ile» gazetining betterinde shyghyp, halyqty óner-bilimge, mәdeniyetti elding qataryna qosyludy ýndeydi. Sharghyn Alghaziyevtyng búl enbegin 1957 jyly Shynjang jazushylarynyng birinshi konfenrensiyasynda bayandama jasaghan Ziya Sәmedy aiyryqsha atap: «Ýsh aimaq tónkerisi kezinde halyq aqyny Sharghyn Alghaziyev te az ýles  qospady»-deui de tegin emes. Aqyn osydan keyin 1957 jyly Ýrimji qalasynda Shynjang jazushylarynyng birinshi konferensiyasyna delegat bolyp barady. Konferensiyada Altay aimaghynan kelgen belgili aqyn Smaghúlmen aitysady. Eki aqyn óz aimaqtarynyng jetistigin jyrgha qosyp,  Qytaydaghy bolyp jatqan janalyqtardy aitystaryna arqau etken. Eki aqynnyng aitysynyng qysqarghan týri «Shynjang malshylary» basylymyna jariyalanady. Tileujan Saqalov Sharghyn poeziyasyn taldaghanda onyn  tolghauy, óleni, poemasy jәne aitys janrlary halyq aqyndarynyng dәstýrin berik saqtaghan aqyndardyng biri dep taldaydy da, ólenderining ólshemi men týri jәne úiqasy jaghynan  alghanda olardyng deni on bir buyndy qara ólenge jatady dep pikirin bildirgen. Aqynnyng poeziyasy aghartushylyq, demokratiyalyq baghytty berik ústady. Ol shyn mәnindegi halyq ortasynan oiyp alynghan talant iyesi, - deydi zertteushi.

Sharghyn aqynnyng óleng jyrlary, dastandary, aitystary kózi tirisinde kitap bolyp shyqpasa da halyq jýreginde saqtalghan. Biz sonau 70-jyldary aqyndyghyn elden estisek, 2000-jyly Qytaydan atamekenine oralghan Asylbek qajy Inkәnúly Sharghynnyng Nәsilhanmen aitysyn, ólenderin jatqa aitqany bizdi tanqaldyrghan. Demek Sharghyn aqyn ózining kózi tiri kezinde el moyyndaghan aqyn. Sonymen qatar Narynqoldyng Qaynar auylynyng eng ýlken qariyasy Quandyq Smaqynúlynyng «Sengir tau syrlary» atty jyr jinaghynda Sharghyn aqyn men Nәsilhannyng aitysy kirgen. Aqsaqaldyng Áueshan Beldibayúlynyng 1938 jyly týrmede jazghan «Elge hat» degen dastanynda Sharghynnyng esimi aitylatyn jeri bar. Demek Sharghyn Shyghys Týrkistangha erte tanylghan aqyn ekenin osydan kóremiz.

Jeksen Alpartegi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1674
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2053