Vivo, ergo cogito - ómir sýrip túrmyn, demek oy keshemin. «Qúday ólgen, endi biz Ýlkenkisining ómir sýrgenin qalaymyz, siz óz eriginizdi jәne óz qúndylyqtarynyzdy aduyndy ózenge aghyzdynyz; erik, biylikke degen erik; kim óz erkine boysúna almasa, ony biylik boysúndyrady» Nisshe.

Qazaqstanda memlekettik til – óli til. De mortuis aut bene, aut nihil – óliler turaly jaqsy aitu kerek nemese eshtene aitpau kerek. Óz ana tilinde sóileuge mýmkindigi men qajettiligi bolmay óz elinde qazaqtyng qúday qúqyghy taptaluda. Ýlkenkisi men qazaq biyligine, qazaqtyng ózine últynyng mýddesi men ana tilining qúdireti kók tiyn. Ózining ana tilinsiz, óz taghdyrynyng yrqy ózinde bolmay qazaqtar zombilanghan, ruhany jat dýniyede, tildik nadandyq jaghdayda qaluda. Bizding orystildi biylik memlekettik tilding úlyqtyghy men qúdiretin, úlylyghy men órkeniyettiligin bilgisi kelmeydi. Tildik nigilizm, biylikting memlekettik tilge qatynasy, qazaq «ziyalylarynyn» beyqamdyghy, әreket etpey Ýlkenkisi men biylikke boysúna berui – masqaralyq qúbylys.

Vivo, ergo cogito - ómir sýrip túrmyn, demek oy keshemin. «Qúday ólgen, endi biz Ýlkenkisining ómir sýrgenin qalaymyz, siz óz eriginizdi jәne óz qúndylyqtarynyzdy aduyndy ózenge aghyzdynyz; erik, biylikke degen erik; kim óz erkine boysúna almasa, ony biylik boysúndyrady» Nisshe.

Qazaqstanda memlekettik til – óli til. De mortuis aut bene, aut nihil – óliler turaly jaqsy aitu kerek nemese eshtene aitpau kerek. Óz ana tilinde sóileuge mýmkindigi men qajettiligi bolmay óz elinde qazaqtyng qúday qúqyghy taptaluda. Ýlkenkisi men qazaq biyligine, qazaqtyng ózine últynyng mýddesi men ana tilining qúdireti kók tiyn. Ózining ana tilinsiz, óz taghdyrynyng yrqy ózinde bolmay qazaqtar zombilanghan, ruhany jat dýniyede, tildik nadandyq jaghdayda qaluda. Bizding orystildi biylik memlekettik tilding úlyqtyghy men qúdiretin, úlylyghy men órkeniyettiligin bilgisi kelmeydi. Tildik nigilizm, biylikting memlekettik tilge qatynasy, qazaq «ziyalylarynyn» beyqamdyghy, әreket etpey Ýlkenkisi men biylikke boysúna berui – masqaralyq qúbylys.

Til – naqty últtyng manyzdy jәne mindettik atributy, erekshe belgisi, mәdeniy-tarihy tәjirbiyesining kórinisi, kýrdeli iydentifikasiyalyq nyshany jәne onyng órkeniyettik ózindik aiqyndaluynyng qaynar kózi. Til – qauyshudyn, kommunikasiyanyng negizgi qúraly ghana emes, ol sonymen birge sayasi, ekonomikalyq, әleumettik mәjbýrleu men baghyndyrudyng da kýshti qúraly. Osy myzghymas aqiqattan tuyndaytyn jәit sol, әrbir últ óz taghdyryn ózi sheshetin bolsa, ózining tәuelsizdigin qorghau men nyghaytu ýshin ana tilining túghyryn biyiktetip, abyroyy men funksionaldyq mýmkindikterin jan berisip damytady.

Leviy-Stross mәdeniyet tilmen bite qaynasqan, mәngi uaqytta ózgermeytin oilaudyng әmbebaptyq qúrylymy ómir sýredi jәne qoghamy beysanalyq, qoghamy bolmysty qúraytyn әpsanalyq qúrylymdarda tarih óz nysanynda jýzege asady, - deydi.

Qazaq tili – búryn jarty dýniyeni biylegen ghúndar, týrkiler, búlgharlar, oghyzdar, hazalar men qypshaq tilderining tikeley múrageri men zandy jalghasy. Demek, qazaq tilining tarihy qazirgi favordaghy, yqpaldy roman men german tilderinen de kóne, bayyrghy, erte dýniyeden bizge jetken. Aghylshyn, fransuz, nemis, ispan tilderi endi-endi qalyptasyp, varvarlyq dialekten aryla bastaghanda, qazaq ata-babalarynyng joghary damyghan jazba tili boldy, ony biz ejelgi týrki tilindegi әlipbiylik jazba eskertkishterinen aiqyndaymyz.

Tarihta bәri tanylmastay ózgerse de ejelgi qazaq tili, halyq jany, qazirgi qazaq tili – sol bir últtyq til, últ jany.

Til – adamzatqa berilgen syi, al ana tili – últqa berilgen syi, sondyqtan ol últ qúdireti, últtyng til ýshin qúrbandyghy. Býgingi tanda qazaq ýshin últtyq iydeya – til, til jәne til. Últtyq iydeya – rasionaldyq qúrylym, últ oi-zerdesi, ol sanaly týrde tuyndap, keyde irrasionaldy jәne erjýrek túlghalar arqyly jýzege asatyn qúbylys.

Qazaqtar eng aldymen otarsyzdanudy tezirek jýzege asyru kerek, joghaltqan últtyq biregeylikti qalpyna keltiruimiz kerek. Biz әli ana tilimizding tolyqqandy qyzmet etken kezenine jetken joqpyz. Órkeniyetti últ retinde ana tilimizde qyzmet etsek, kóptegen qazirgi mәseleler óz sheshimin bayaghyda tabar edi.

Orys tilinde is jýrgizu qazaqtardyng әleumettik beyimdiligin (mobilidigin) tejep otyr, eger bәri qazirgidey orys tilinde jýre berse, ghylym, sayasat, ekonomika men tehnologiya qazaq tilinde damymasa, Qazaqstan intellektualidy – әdeby provinsiyagha, moraldik jaghynan eskirgen sapasyz resey tauarlarynyng ótim aimaghyna ainalady, ainalyp jatyr.

Nisshe kóp tildi bilu, ýirenu ana tilining neghúrlym nәzik lingvistikalyq sezimin shayqaltady, sóitip ony qaytarymsyz әlsiretip, búzady dep jazghan. Tendesi joq, úly stilisterdi dýniyege әkelgen eki halyq, - grekter men fransuzdar, – bóten tildi ýirenbegen. Kóp tildi ýirenu degenimiz qajetti týrdegi baqytsyzdyq, jauyzdyq; sonymen birge, osy jauyzdyq shegine jetken kezde adamgha ózine qarsy qoyatyn qandayda bir amaldy tabugha mәjbýrleydi; búlynghyr bolashaqta alghashqyda sauda tili, keyin bәrining ruhany qauyshu tili retinde jana til ómir sýretin bolady. (Nisshe. Shygh.T.1.383 b.)

Til – últ genomy, kody, til-biylik, memlekettik qauipsizdik, ýlken sayasat. Qay tilde sóilesen, sol halyqtyng ruhy, pәrmeni ýstem etedi. Qazaqstandaghy últ «ziyalylarynyn» bytyranqylyghy, basy birikpeushiligi, keudomsoqtyghy, qorqaqtyghy, beyqamdyghy, shorqaqtyghy, satqyndyghy memleketimizde memlekettik tilding saltanaty ýshin  kýreske biriguge kedergi bolyp jýr. Bas basyna by bolghan ónkey qiqymbyz. Til ýshin kýresu kerek.

Qazaq biyligining jәne qazaqtyng ózining tildik mәngýrttigi, nigilizmi – shyn mәninde masqaralyq qúbylys, әdepten janylushylyq pen ruhany jenilis kórinisi, búl tek qoghamda oryn alatyn ghana emes, sonymen birge әrbir adamdy (qazaqty) sipattaytyn ýrdis; búl bәrimiz ýshin egoistik tútynushylyq, ruhany qúldyq, opasyzdyq, satqyndyq pen nadandyq.

Jan Lakan bylay dep jazghan: últ psihologiyasy, psihoanaliz subektining býkil tarihynyng mәn-maghynasynyng kórinisi, al psihoanalizding shyghu tegi – til. Búl degeniniz adam tilde, yaghny tanbalyq-rәmizdik qúrylymda bitimdelgen. Tek sanalyq ghana emes, sonymen birge beysanalyqta til qúrylymyn qaytalaydy.

Qazaqstanda әli kýnge deyin qazaqtarda tildik nigilizm residiyvi, auruy, dәlirek aitsaq, etnotildik renegattyq (opasyzdyq) oryn aluda, keybir «pysyq» qazaqtar sanaly týrde óz ana tilinen bas tartyp, ózining subektivtik pikirinshe «bedeli kýshti jәne keleshegi zor» ózge tilge basymdyq berip, sony tandauda. Áriyne, búl jaghdayda, kәmeletke tolmaghan jastargha obal, «bilgish» ata-analar óz balalaryna ózbetinshe tandau qúqyn shektep, oqu, tәrbie júmysy, últtyq damu ýrdisin tejep, óz etnosy tilinen bezdirude.

Kóptegen «pysyq» qazaqtar halyq ruhynan qol ýzgen. Til joq bolsa – halyq joq. «Tili bar halyq – halyq, tili joq halyq - balyq». Til tolyqqandy qyzmet etpese, ol óli til, búl tarihta dәleldengen. Qazaq tili – Allanyng qazaqqa bergen syiy. Ana tili – әrbir adamgha Alla bergen jan, sana, ruh, parasat, aua, ómir siyaqty syiy. Ana tilinde sóilemeu, ony bilmeu adamnyng aqyl-oy, oilau qabiletin, halyqtyng jasampazdyq, shygharmashylyq quatyn nasharlatady.

Nisshe, kim ózine jat, bóten tilde nashar sóilese, tәuir sóileytin adamgha qaraghanda, kóp quanyshqa bólinedi, – deydi. Rahattanu tek jartykeshterge tәn. Malshygha әrqashan mal-audarmashy kerek, óitkeni qajet kezde ózi de mal bolmauy ýshin (Nisshe. Shygh.T.2. 303-b.).

Ózining týieqús sayasaty, yaghny basyn qúmgha kómip alghan qazaq biyligi til sayasaty salasynda sheshilmegen mәseleler elimizding qoghamiy-sayasy túraqtylyghyna qauip tóndiretindey ýreyden arylmay jýr. Eger memlekettik biylik irrasionaldy bolsa, dúrys emes, búrys joldy tandasa, onda ol ýrey men qauipke dushar bola beredi. Al sayasy úpay jinauda dәrmensiz biylikke ýreydi órshitu taptyrmaytyn әdis-qúral bolyp tabylady.

Halyqaralyq standart boyynsha, memlekettik tilde sóilemeytin memlekettik biylik – zansyz biylik, maqau biylik. Kim týsingisi kelmese, soqyrgha tayaq ústatqanday týsindireyin – kez-kelgen órkeniyetti elde, quatty memlekette memlekettik til – mәjbýrleu tili, zorlyq tili. Tek Qazaqstanda ghana qorqaq, beyqam, dýbәra biylik óz memlekettik tilinen ýreylenedi!

Qazaqstandaghy biylik qazaq etnosynyng tarihy mәn-maghynasyn, manyzyn, onyng qazirgi zamandaghy etnomәdeny damu dengeyin bilmeydi, bilgisi kelmeydi. Qazaq biyligi qazaq tilin memlekettik dengeyge jetkizudi ózderi qasaqana, sanaly týrde, әdeyi tejep otyr, lustrasiyany radikaldy sheshim dep ýreylenip otyr.

Ýlkenkisi, qazaq biyligi, elimizdegi qazaq býkil әlem qazaghyna til mәselesinde «kinә kompleksin», «qauqarsyzdyq kompleksin» (Freyd) tanyp otyr. Biz memlekettik tilding mynaday manyzdy funksiyalaryn týsinbeymiz, týsingimiz kelmeydi: ontologiyalyq, gnoseologiyalyq, dýniyege kózqarastyq, psihologiyalyq, aksiologiyalyq, evristikalyq, qorghanysh jәne 17 million funksiya.

Danyshpan Sokrat: «adam ruhynyng beyimi qalay bolsa, adamnyng ózi de solay; adam qalay bolsa, onyng sózi de solay; sózi qalay bolsa, isi de solay; isi qalay bolsa, ómiri de solay», dep aitqan.

Búdan alty jyl búryn Ádil Tolghanbaev bylay jazghan edi: «Qazaqtargha HHI ghasyrdyng qazaq mәdeniyeti qajet. Ol tek ana tilinde kreativti (jasampaz). Qazaq óz jerinde barlyq halyqty qazaq memlekettiligi dingegine biriktire alatyn qabiletin dәleldey alsa ghana óz-ózinde bolady. Últtyq biregeylenu ýrdisi býkil әlemde jýrip jatyr. Últtyq platformany qúru – búl bolmay qoymaytyn tarihy qajettilik. Eger memleketke últtyq til men últtyq mәdeniyetke basymdylyq beru aiqyn bolmasa, ol memleket – qauqarsyz» (4.05.2007).

Álbette, Ýlkenkisining ózi, biylik, yaghny preziydent әkimshiligi, parlament pen ýkimet, ministrlikter, jergilikti atqarushy jәne ókiletti organdar Konstitusiyadaghy jariyalanghan jәne zandar men qúqyqtyq aktilerde jazylghandardy, memlekettik tildi memlekettik basqaru organdarynyng júmysynda qarqyndy endiru isin búljytpay oryndaulary kerek!

Juyrda Bahtiyar Albani: «Tipti, bizding zandarymyz oryssha jazylady jәne sonan keyin baryp orys tilinen qazaq tiline kemis audarylady. Búl absurd. Tәuelsiz elde zandar ana tilinde jazyluy kerek. Jer sharynda orys tilinde sóileytin bar-joghy ýsh parlament bar: reseylik, belorus jәne qazaq. Búl degeniniz qisynsyz jaghday ghoy! Árbir deputattyqqa kandidat qazaq tilinen emtihan tapsyru kerek», dep jazdy (7.03.2013).

Ózining ana tili, memlekettik tilde sóilemeytin qazaqtyng tek miy ghana emes, ar-úyaty da joq, ol ózining últynyn, memleketining mýddesine satqyndyq jasaytynyn, yaghny ózin qorlap, jәbirlep otyrghanyn týsine almaydy.

Aqyldy – zerek Aydos Sarym bylay dep jazady, sol qazaqtar sanaly, әri maqsatty týrde aqparattyq-sayasy diskursty qalyptastyryp jәne taratyp, qazaq patriottaryna, sarapshylaryna qarsy shyghyp, jalpy «qazaq diskursyn» túrpayylandyryp, әjuәlap jýr. Soraqysy sol, ózi qazaq bola túryp búlar qazaqtan, tereng qazaqy konteksten marqúm. Osy kontekstke tereng boylamay, qazaq basylymdary men internetti oqymay ózderinshe «qazaq mәselesinde» jetekshi sarapshylarymyz dep arsyzdyq pen kórgensizdikke úrynyp jýr (7.03.2013). Aspandy tirep túrsang da, miyndy bes eli may basyp ketse de, eger sen ana tilinde Abaydy, Áuezov pen Nazarbaevty oqymasan, óz halqynnyng tilimen ómir sýrmesen, sen qalaysha qazaqqa aqyl ýiretesin, qazaq bolyp jýrsin? Osynday jekkórinishti bireulerding qazaq sosiumyn, últ-memleketting qaymaghyn búzugha әkeletin antiymemlekettik, antighylymy izdenisterine qalay bey-jay qaraysyn, shydaysyn. Eng bolmaghanda olargha qoghamy laghnet pen boykot jariyalau kerek. Aydostyng aituynsha búl «klinika, beyabortsyzdyq jaghday».

Tәuelsizdikting jiyrma ekinshi kóktemi kelse de, әli kýnge deyin biylikte memlekettik tildi mengermegen «saqaular», «kekeshter» K. Mәsimov, M. Tәjiyn, T. Qúlybaev, E. Idirisov, Á. Jaqsybekov, E. Ertisbaev, Gh. Qasymov jәne kóptegen qazaqtar otyr. Memlekettik tilde oilamaytyn adamdy qalay sayasatta, memlekettik biylikte ústaugha bolady? Lenin «sayasy jezókshelik» degen úghymdy qoldanghan. Olardyng ornyna eki tilde, memlekettik tilde sauatty sóileytin myndaghan ýmitker bar emes pe? Búl nonsens. Qazaq kazusy. Qazaqqa mazaq. Kýpirlik. Múnday qúbylys tek Qazaqstanda bar. Búl Ýlkenkisi men bar qazaqtyng dengeyi men erudisiyasy, sipaty.

Ýlkenkisi úly qadam jasady. Myng ólip myng tirilgen qazaq tili reformany myng zaman kýtti. Tildi sayasatkerler men qogham qayratkerleri emes, lingvister jasaydy. Kimde kim latyn grafikasynyng songhy, jaramdy núsqasyn úsynsa da, eger Ýlkenkisi latyngha ótudi logikalyq nәtiyjege jetkizse, búl tildik reforma nazarbaevtik bolyp tarihta qalady. Qazir kóp mamandar jalpy týrkilik grafikagha (34 әrip) ótudi, týrki halyqtarynyng bir-birine jaqyndasuy mәselesin kóterip jýr. Alayda, til salasynda bolsyn, jalpy ortaq mәselede ózbekter men týrikter ózderining baghyttarynan taymaydy. Qazaqia - Ózbekstan da, Ázirbayjan da jәne Týrkiya da emes, bizding alpauyt, mәngi kórshimiz Resey bar, demek, bizde orys tili permanentti, qabattasyp jýre beredi. Sondyqtan biz eshkimge alandamay, ózimizding ana tilimizding ishki bolmysy, zandylyqtary men qajettiligin eskeruimiz kerek.

Meninshe, búl jaghdayda biregey jol: latyn – aghylshyn grafikasyn (26 әrip, 9 allofon) tandau kerek. Búl turaly Seyitqasym Baybekov «Jas Alashta», № 21, 19.03.2013 tamasha dәlel keltirgen. Qazaq tili úly әdebiyet, kompiuter, ghylym men jana tehnika tiline ainalady. Býkil qazaqstandyqtar әlemdik mәdeniyetke tikeley shygha alady. Keleshekte týrki halyqtary bizden ýlgi alyp, ýirenui mýmkin.

Ýkimet pen parlamentte, bizneste jalpy biylik qúrylymynda kóbisi qazaq tilin bile bermeydi, latyngha ótu ýrdisine olar edәuir qarsylyq kórsetedi. Sondyqtan, latyngha ótu kezge sheyin, eng aldymen qazaqtyng ózin ana tilin biluge mәjbýrleytin, qazaq ýshin memlekettik til turaly shúghyl týrde zang qabyldap, til polisiyasyn engizu qajet. Bir últ – bir til, búl úlylyq pen órkeniyettilikting belgisi men kórinisi. Ana tildi, memlekettik tilimizdi týpnegizdemey, týbegeylendirmey biz qazaq eshqashan shyn mәninde tәuelsiz, órkeniyetti, erkin, Úly últ bola almaymyz.

Qazaqtyng ózindik sanasynyng dengeyi Ýlkenkisinikimen barabar. Ana tilimizdi túghyrgha túrghyza almay jýrgenimizge әrbir qazaq, qazaqstandyq intelliygensiya, patriottar, oppozisiya, biyliktegiler bәrimiz jauaptymyz, kinәlimiz. Ózimizding enjarlyghymyz, jigersizdigimiz, ózindik sanamyzdyng dengeyining tómendigi, bir Ýlkenkisige, biylikke auyz ashyp, qarap otyrmyz. Ózimizge de sol kerek, bizde ójettilik, úlylyq pen namys joq. Halyq ruhy ólgen joq, ol ýreyde, úiqyda. Ýlkenkisi, biylik erigi jasasyn! Nietzsche: «Filosof myrza, shyndyqty aitudan, saqtan. Qazir eshkim joyqyn aqiqattan ólmeydi, óitkeni zalalsyzdandyrudyng kóptegen amal-qaylasy bar». Zarathustra osylay degen.

Abai.kz