Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Ádebiyet 2773 0 pikir 3 Qazan, 2023 saghat 11:18

Qatyn

(Ángime)

- Shәinaghan qatyn eken! Auyl әkimi - Qúdiyardyng ýige kire saldy auzynan sýrinip shyqqan alghashqy sózi osy boldy. Áb jylanday alqymyn buyndyra týsken galustigin asyghys bosatyp jýrip taghy qaytalady.

- Shәi- na – ghaan, qatyn eken! Tórgi ýige tóteley salyp ýstindegi pidjagyn jerge alyp úrdy da jәne qaytalady.

- Shәinaghan qatyn eken! Ákesining baghanadan bergi is-qimylyn baqylap túryp әreng shydady bilem pidjaktyng byltyrghy shany búrq etisimen ýsh jasar bala da baj ete qaldy.

- Áy, alshy myna balany!

- Áy, ne boldy – ei! Ózinen búryn sózi jetse de әieli tumysynan bapty adamy. Mama qazday mamyrlap as ýiden kelgenshe otalyp alghan balasy bajyldap biraz jerge baryp alghan edi.

- Tynyshtyq pa? Balany qolyna kóterip әrli – berli aldausyratyp, erining ensesi týsip qarashanyng aspanynday qas qabaghy kelispey túrghanyn kórip Janar auyzyn basa qoysa da әieldik týisigi jenip qazbalay týsti

- Júmysta bir pәle bolghan ghoy?

- Eshtene!

- Byltyrghy mektepke bólingen aqshany bilip qoydy ma? Jybyrlaghan jylan da bilmeydi-au dep júrttan jasyrghan syryn jaman әieli kóldenen tartyp kólgirisip túrghanda Qúdiyar shynymen kýiip ketti:

- Ói, joq! Shәiindi qoy!

Qúday úrghanda dәl múnsha tómpeshteydi dep kim oilaghan. Auyl әkimi bop saylanyp ayaqty alshan basyp jýrgenine biyl jetinshi jyl. Bes jylyn hanshaday nayqalyp, bujdetten bólingen kóp aqshany kókshulanday júlyp jep, kýnshuaqtay qalghan qara siyrday mizam tirligi ayaq-asty byltyr búzylghandy. Bylaysha aitqanda hanshagha kәrilik tiyp, kók shulangha oq, qara siyrgha oqyra tiydi. Bәlening bәri әlgi qatynnan shyqty. At tóbelindey auylda Qúdiyar әkimning jagha jyrtysyp, jaq syndyrar anau aitty qarsy keler eshkimi joq-ty. Qarsy kelgende de qara halyqta qay bir qauhar bar. Qúday saldy biz kóndik, әkim aitty jәne kóndik dep Múhtar qoyshynyng astyndaghy kók esektey qop-qonyr tirshilkte ayanmen keship jatqan kópshilikting әkimde, әkimning olarda sharuasy joq. Kýn kóterile әkimning kók «nivasy» kók jóteldenip audan qaydasyng dep shandatyp bara jatqanyn kórip auyl túrghyndary әkim birdenke bitirip jýr eken dep oilaydy. Kýn qúlay auylgha qúldilap kele jatyp audannan qaytqan әkim de birdenke bitirip jýr ekem dep oilaydy.Jaymashumaq tirligi jorghasynan janylmay susyp jýre berer me edi, kim bilsin. Ótken jyldan bergi Gýljamaldyng ylany bolmaghanda. Auyldyng tómengi jaghynda túratyn әlgi әiel eki jyl búryn erlik qylyp, memlekettik baghdarlamamen naubayhana ashty. Áuel basta otchet ýshin Qúdiyardyng úpayyn týgendeytin bastama bolghanymen ainalyp kelgende әkimning abyroyyn tógip, taghyn shayqaghan, týn úiqysyn tórt bólgen naghaz bәlening naq ózi boldy. Aldymen audannan bara-bara oblystan qoldau tauyp, Gýljamaldyng ataghy aspandady dersin. Nan salu degen ne tәiiri. Jasy qyryq beske jana ilingen Gýljamal kәsibine shyndap kirisken eken. Auyl bylay túrsyn, audandy nan-toqashqa toydyryp, oblystyq әkimiyatqa atyn oidyryp aldy. Qysqa merzimde sharuasy dóngelep ainalasyna aibaryn bir bayqatqan. Sodan ne kerek, ýsh ay ótti me, ótpedi me Gýljamal minez shyghardy. Minezin aldymen әkimge kórsetti. Qúdiyardyng eki-ýsh jas ýlkendigin eskerip әkimiyatta:

- Qúdiyar myrza, auyl bar nanymdy tauysyp alar shamasy joq. Audangha qatynap jýrmiz. Al joldyng siqy anau. Joldy qashan jóndeysiz! - dep tigisin jatqyzghanday tis arasyn ghana syzdyqtatyp, syzyla qoyghan. Múnysy ne jaman kýieuine ne kýieui tepkilep jýrgen kók jiguligha jany ashyghandyq ekenin angharu qiyndau bolghanmen әkim songhysy dep oilap

- Biyl qarajat joq, keler jyly, Jamaljan! -dep jyly jauyp shygharyp salady ghoy, bayaghy.

Ertesinde kensege audan әkimi qonyraulatyp túrghanda Qúdiyardyng esi shyghyp, tynysy taryldy. Joldy jamatyp, byltyr jegen aqshasyn biyl shygharyp kóp-kórim әurege týsti. Osy әure-sarsannan túp tura eki ay merzim be edi, bәtir-au, әlde ýsh ay ma edi taghy bir ylannyng týtini byqsydy. Gýljamal audangha «auylymyzdyng sveti-aptasyna eki óshedi, әkim shara qoldanbay otyr» dep qonyrau shalyp, artynnan ózi de audan basshylyghyna jolyqqan kórinedi. Oblystan qoldauy bar әielding sózin audan eki etsin be? Qúdiyardy qonyraudyng astyna alyp, tabada quyrady.

Jaryqtyng jóndeletin jaghdayy bar ekeni, baghanalardy auystyrugha aqshanyng bólingeni taghy da ótirik emes. Átteng eki jyl búryn bólingen aqshanyng eki tengesin taba alsa she. Ýlken qyzy úzatylatyn kezde Qúdekeng sol jaryqqa bólingen aqshagha jarqyratyp, toy jasamay ma? Arty búlay bolaryn kim bilgen?! Sonynan sonarda izge týsken tazyday naysap Gýljamal qudaylaytynyng kýn búryn bilgende, ýlken qyzy baysyz qalsa da jaryq beru mәselesin shesher edi. Endigi mine, is keri ketse  kójege de      tis synadynyng keri bolyp Qúdiyardyng hәli mýshkeldep ketkeni. Oipyrmay, búlay әkim atanudyng sadagha ketsin. Endigi jerde Qúdiyar el ishindegi әkimdikten búrynghy, mal dәrigerlik  júmysyn ansaudy kóshti. Kýisemey túrghan siyrdy quyrdaqqa, aunay beretin atty qazygha qiya salatyn, ol kez de bir shalqyghan dәuren eken ghoy» dep jýrdi ishtey tamsanyp.  Biraq, súrauy joq kóp aqshanyng qyzuy basylmaghan.  Mansap ta altyn izdegendey qoshtasa salugha tym ayauly dýniya eken. Gýljamal er-toqymyn bauyryna alyp, qansha tulaghanymen bir kýni basylar, mam=-yrajay zaman  ornyna keler degen  ýmitining qol búlghap, alystan shaqyryp túratynyn qaytersin.

Al baghanaghy ashu sol Gýljamaldan bolatyn.Týs әleti. Kensege Gýljamal kirip keldi.

- Sәlemetsiz!

- Á, Jamal, kel tórlet!

- Jamal emes, Gýljamal deniz.

- Oi, endi biz bylay erkeletip degendey, sonsha nege ashulandyn! Qúdiyar ótirik kýle saldy.

- Erkeleytin adamdy tapqan ekensiz. Jә, kelgen sharuama kósheyin. Audangha barghanda kórsetetin rúqsat qaghazynyz oryssha jazylypty. Sol jazuynyzdyng ishinnen bes qate shyqty.Óziniz jazdynyz ba? Álde sauatsyz orynbasarynyz Qanipa qatyn ba? Oibay, audandaghylar jatyp kep qarqyldaghanda, kirerge tesik tappay qaldyq qoy.

- Jamaljan, kensede otyrmyz. Onday oghash sózderindi qoya ghoy. Aptyghyndy basshy. Kәne, qay qate? Mýmkin emes.

- Oibay, mine. Aldap túrmyn ba?!  Gýljamal rúqsattamany ýsh býktep, Qúdiyardyng aldyna jalp etkizdi.

- Endi dәkóment bolghan son, qate ketedi. Týzeymiz. Qazir, kim,  Qanipa, múnda kel!

Jәy túrmay, Gýljamal:

- Joq deymin-au. Osyndaylardy әkimdikke kim saylaghan?! Istey almasandar, oryndaryndy bosatsandarshy- dep taghy bir sabap ótti.

Endigi jerde Qúdiyarda shaptyghatyn shama joq. Rúqsat qaghazda badyrayyp bes qate túrghany ras eken. Qazaqshalap qaghaz jazugha әupirimdep әreng shamasy kep jýrgende Qúdiyardyng orysshadan kýder ýzgeni qashan. Tipti, qate jiberippin au dep jýni de jyghylmady.  Audan túrmaq, oblys sózin sóilep túrghan osy pәleket tezirek kenseden ketuin tiledi. «Týzeymiz, jóndeymiz» dep shygharyp saldy. Ashugha minip, pidjagyn alyp úrghannyng aldynda osy bir oqigha bar etin. Áyelining kýreng shayyn qansha soraptaghanymen, qabaghy jadyray qoymady. Auyldyng jaman qatyny әkimdikten «ket» dep әkirendese, qaydan basylsyn. Ne de bolsa, búl Gýljamaldyng auyzyn jauyp, audangha baruyn tii kerek.  Osy oidyng ortasynda otyryp, taghy da shay qúighyzdy.

Shәinekten tógilgen kýreng shay kese týbin úyalap, Gýljamaldyng qolynan kýieui – Ekpinge ótkende kóz baylanyp qalghan bolatyn. Kәsipker eki jannyng audannan qaytyp, ertengilik satatyn nannyng esebin keltirip, az-maz damyldaghan shaq. Ánsheyinde әielinnen qoryqqanmen, Ekpin shay ishetin sodan song kólik jýrgizetin sәtterde ekpindep alady.  Al, Gýljamaldan qorqatyny negizsiz emes edi.  Tipti ony qorqu dep ataugha kelmeydi.  Syilastyq deyikshi. Gýljamalmen shanyraq kótergenine biyl tup-tura jiyrma bes jyl.  Oiboy, sol uaqyt ishinde Ekpin ne kórmedi. Aqylynnan búryn, ashuy dayyn túratyn – Gýljamal talay mәrte abyroyyn tógip, eki ayaghyn aspannan keltirdi emes pe. Sózi ótpegen jerde ózi ótip, daugha jenilse dauryghyp baryp, júdyryq ala jóneletinine osy auyldaghy kóp әielding kógergen kózderi kýә. Áyeli bylay túrsyn auyldyng key erkegi «qúrysyn, minezi shataq» dep, keybiri momyndary «Gýljamalmen tóbelesip qaldym» dep syrt ainalyp jýretin. Ekpindi de yghyna jyghyp, talay otyrysta aldyna salyp, ala ógizdey dedektetkeni bar. «Áy, Gýljamal, tura bar ghoy, bir úram», -dep ashy sumen dos kezinde aibyndaytyn shaghy úmyt bolghan. IYtinip, úrsan-úrgha salyp shaqyldaghanda tumysynan artyq et bitpegen Ekpin «qoy,ózimdi jazym qylar» dep auada ilingen qolyn qaytaryp ala qoyatyn. Búl minezin Ekpin Gýljamaldyng atasynan kórdi. Ata qolynda ósken erkekshora qyz túsau kórmey ósipti-mish. Qyzben emes úldarmen, quyrshaqpen emes asyqpen ósken – Gýljamal bәigege shauyp, qyz quugha týsipti-mish.At qúlaghynda oinaytyn qyzgha shaujaylap jetu qayda, betinen sýiem dep dәmetkenderding kóbin kók ala qoyday qyp sabap, kózining sorasyn aghyzghan eken-mish. Bara-bara qyz quugha Gýljamal týskende jigitterding birining aty aqsap, bireuining tisi qaqsap sayysqa týspey qalatynday bolypty-mish.  Sýiip qosylghan әielining osy bir aibyndy minezining jaqsy jaman tústaryn oisha týgendep otyryp Ekpin endi ózine ýnildi. Tórt úldyng ekinshisi. Qit etse qolyndaghysyn jiberip qalatyn әkesi, týrtpektep qiys ketse tiyp tastay beretin sheshesi esinde. Balalyq shaghynyng bazary erte tarqap tym momqan bop ósti. Tipti, osy bir asau әieline de sóz salarda bir jaz jolyghyp jýrip Gýljamaldyng «әi, sen endi meni al» degende qalay quanghandy desenizshi. Áytpegende әielsiz qalar ma edi kim bilsin. Ótkenning osynday arghy bergisin oilap otyry:

- Gýljamal, sening әlgi sózinning salmaghy tym auyr emes pe? – dep kesesin aldyna qoydy.

- Qay sóz?

- Aldynda auylda alty adam koronovirus bolyp, әkim onyng altynshysy bolyp, ishi ótkenin aitamyn.

- E, onda túrghan ne bar eken?

- Ózing bastap, әkim tyshqaqtap jatyr degen sózing she?

Gýljamal myrs etti de:

- Ras qoy endi. Qúdaydyng kózi de týzu. Bes adamnyng ystyghy kóterilip, tura әkimning ishi ótkenine bolayyn. Bes minut sayyn syrttaghy dәrethanagha dayarshyday jýgirip jýrgenin ózing de kórdin, -dep miz baqpady. Gýljamal bastaghan búl jel sóz qurap túrghan aqtyqta tiygen órttey auyl ishin qaulap, Qúdiyardyng bedelin taghy bir shayqaghan. Qúlaghy týrik auyldyng әielderi «әkim tyshqaqtap jatyr» degen pish-pish ósekke salyp,betin búra kýlip jýrgende, auyldyng jýgermekteri de osy әngimeni ilip-ala jónelgen kórinedi.

Ótkende kórshi audannan bir atqa miner kelip kósheden bir balany ústap alyp:

- Kense qayda, әkim qayda? Dep jón súrasa. Álgi jýgirmek tanauynnan tómen atqylaghan qos ózenin keri tartyp qap:

- Ákimiyat әne, al әkim tyshqaqtap jatyr, - demesi bar ma?! Sodan beri osy sóz birazgha deyin alaqanday auyldyng aspanyn ainalyp jýrip alghany.

- Qoy, onday sóz aitpa! Qaytkenmen qalqayyp әkim atanyp jýrgen adam! Deui degenmen Gýljamal ne der eken dep kóz qiyghyn salyp edi. Áyel bolmaghyr jaybiraqat ýstelin jinastyryp ne úqtym, ne búqtymnyng isharasyn tanytpady. Ekpin de ishtey “әi, qoyshy” dep dastarhannan túryp ketti.

Kelesi kýni senbining keshinde Qúdiyardyng altynshy oqityn úly «Sizdi әkem shaqyrady», - dep Ekpinge shauyp keldi. Dәu de bolsa әlgi tyshqaq jayly sóz bolar dep, barar-barmasyn bilmey túrghanda, Gýljamaldyng kórshi aralap ketkenin paydalanyp, kezdesip qaytpaq bop sheshti. Auyldyng bas jaghyna ayandap jetkenshe әkimning ashuly týrin qiyalymen әri-beri surettep, qobaljyp Qúdiyardyng tura esigining aldyna túrghanyn jana bayqady. Ishke kirip, әkimdi kórgende әlgindegi (qiyalyndaghy) әspettegen oiynyng әdire qalghany. Qúdiyar kónildi eken.

- Ooo, Ekpinjan, amanbysyn? Mal-jan aman ba? Oqudaghy student qyzdaryn jaqsy ma? Kel, tórlet. Qysylma.

- Amanbyz, óziniz qalaysyz?

- Áy, әielderindi jiberip qoyyp, ózdering bir soqpaysyndar. Jaman aghalarynnyng hәlin aiyna bir bilip qoigha bolady ghoy. Ha-ha-ha

- Oi, agha sharua-sharua dep

- Ázil ghoy, týsinemiz. Qayta kelin ekeuin myqtysyndar. Qay ýige barsang da senderding peshterinnen shyqqan nandy jazbay tanimyz. Áy, molodes! Kel, dastarhangha!

Ákimge say dastarhannyng beli mayysyp túr dersin. Ne jerindi bilseng bolghany. Áytse de búlay arnayylap shaqyruynyng bir sebebi bar-au dep Ekpinning ishi qylt ete qalyp edi. Úmyt bola bastaghan ashy sudyng dәmi auyzyna qayta oralghanda, ol oiy da kómilip qaldy. Áyelinnen qoryqqan men әkimmen ishudi ózinshe abyroy kórip, әiteuir toltyrghan stakandy mólitken joq. Arada eki bie sauym uaqyt ótkende ananyng bir, mynanyng bir basyn shalyp otyrghan Qúdiyar da sharuasynyng jelisine endi týsip, sózge kóshe bastady:

- Ekpin, jaghday bylay. Gýljamaldyng minezine ózin de qanyqsyn. Qaysy birin aitayyn.

- IYә, aiyp etpeniz. Ondayy bar endi.

- Minez kimde joq. Baylauly túrghan baytal da minez kórsetedi. Mәsele, minez bar eken dep, joldy-jolsyz adamdy shala beruge bolmaydy ghoy. Dúrys pa?

- Dúrys aitasyz

- Endi qyzmet bolghan son, keyde aspandaysyn, keyde aqsaysyn. Ózi sende neshe qyz bar edi?

Qyzynqyrap qalghan Ekpin sasyp qaldy:

- Ekeu, ә-tórteu!

- Vot, student tórt qyzyng bar. Al, úl kerek. Solay ma?

- Keregi kerek qoy. Biraq, Tәnirding bergeni osy tórt qargham bolghan son...

- Neshedesinder? Áli jassyndar. Qyryqtyng beseuine jana ilindinder. Endi sen myqty bolsan, Gýljamalgha úl taptyr. Solay auylda da qaryq qyl jәne ózing qaryq bol! – dep Qúdiyar oiyndaghysyn dýnk etizip edi Ekpin qyzaraqtap tosylyp qalghan synayly.

Artynnan at tizginin ústap qalar úlynnyng joqtyghy Ekpinning bylayghy júrttan qala berdi, júraghattan jasyrghan jetim qozyday manyray beretin oiy bolatyn. Elden jasyrghanyn әkim әshkerelep qoyghanyn aldymen jaqtyrmasa da, artynnan jany ashyp aityp otyr-au dep sýisinip te qaldy. Sadagha ketkir, auyldyng qamy ghana emes, әr adamnyng taghdyryn kórip-boljap alandaghan әkimnen, ainalayyn. Tura osy sәtte qúshaqtap alsa qúny tómendemeydi ghoy. Áytse de, olay etuge Ekpinning batyly jetpedi. Asyghys qoshtasyp, ishindegi sóne bastaghan ýmitining shoghyn ýrlep qoyyp, ýiine biraq tartty. Al, әkimning ishki esebi basqada. Ayaghy auyr әielding sózinde zil bolmas. Bala men jayalyqtyng ortasynda shauyp jýrip, audandy úmytar. Tipti, Qúdiyardyng qúlaq etin jeudi qoyar degen esek dәme.

Osy oiyn myna Ekpin teris kórmegen tәrizdi. «Kәpirding týri jaman» dep Mәsty kempir aitpaqshy mekiyenin saghynghan qorazday ýiine tura tarqatan týrin kórip ishtey aldymen tapqyrlyghyna sosyn әlgining anghaldyghyna mәz bop qaldy.

Qúdiyardyng kәlendәrina sensek týp – tura tórt ay bes kýn ótkende auyl ishin Gýljamaldyng ayaghy auyr eken degen sóz jaylady. Sonda әkimning quanghanyn kórseniz. Sener-senbesin bilmey kisi salyp ta kórgen. Ras eken. Aduyndy qatyn ishi bilinip tipti juasyp qalghan kórinedi. Salghan kisisi ótken jyly Gýljamaldan ólip tayaq jegen aqsaq Jәmish bolatyn. «Oybay juasyghany bylay túrsyn shәy ish dep tórge ozdyrdy emes pe degende Qúdiyarda kýmәn qalmady. Sol týni arqasynan auyr jýk týsip, alaqsyz bir úiyqtady-au.

Áytkenmen, qalyng úiqyda jatqan osy bir auyl aldaghy uaqytta Gýljamal bosana almay, dәrigerlerding qateliginen jatyrdaghy bópesimen birge ólim qúshaghyna enip keterin de, Ekpinning esengirep qalaryn da, alaqanday auyldyng kóshin týzep kemshiligin tizgen ójet әielding endi joq bop keterin de, Qúdiyardyng songhy ret keshkilik esik aldynda kóp jyl qoyyp ketken temekisin shiratyp otyryp «Shәinaghan, qatyn eken» dep esh bir ashu - keksiz, jan ashyrlyq niyetpen aitaryn da tipti de bilgen joq.

Al, jatyrdaghy bala úl edi...

Quat Aytqaliy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592