Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Dep jatyr 2345 4 pikir 3 Qazan, 2023 saghat 12:56

AQSh «Altyn Orda» jobasyn jandandyruda...

Álemge tikeley qauip tóndirip otyrghan Resey ózining agressivti sayasatymen barlyq kórshilerin ýrey qúshaghynda ústauda. Biraq әlemning damyghan elderi Reseyding búl sayasiy-әskery bopsalauyna tas-qamal tosqauyl bildi.

Batystyng býgingi Ortalyq Aziya elderi bolyp tabylady. 19 qyrkýiekte Niu-Yorkte AQSh, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrkimenstan jәne Ózbekstan preziydentterinin, sonday-aq Memlekettik hatshy Entoniyding qatysuymen «Ortalyq Aziya-AQSh» («S5+1») sammiyti bolyp ótti. S5+1 sammiytimen qatar Seul túraqty seriktestik alanyn qúrudy josparlap otyrghan birinshi Ortalyq Aziya-Koreya parlamenttik forumy da boldy. Seulden bir qadam keyin qaludy kózdemegen Tokio da osynday bastamany algha tartyp otyr.

Blinkenning osy areopagqa qosyluy újymdyq Batys diplomattary ýshin tapanshadan atylghan oq boldy. AQSh ta,  újymdyq Batys ta búdan ary OA «tandalghan qalyndyq» retinde sayasi-ekonomikalyq arbau prosesining ekinshi ainalyma kóshti. Búryn ol bolmasang búl deytin aimaqqa qatysty ómirlik mýddeleri men maqsattaryn mýldem ózgertip, tek Reseyge ghana emes, sonymen qatar Qytaygha jәne Týrkiyagha qarsy batyl әreketter jasay bastady. Ortalyq Aziya memleketterining preziydentteri ishinde Toqaev qos imperiyamen ortaq shekarasy bar kóshbasshy elding tizginin ústaushy reitnde 29 qyrkýiekte Germaniya kanslerimen kezdesti.

Jaqynda Ortalyq Aziya elderining Beligiyadaghy elshileri Europa kolledjinde europalyq diplomatiyanyng búrynghy basshysy Federika Mogeriniymen jәne EO diplomatiyalyq qyzmeti basshylyghynyng ókilderimen kezdesu ótkizdi.

AQSh qaruly kýshterining Ortalyq qolbasshylyghynyng (CENTCOM) basshysy Maykl Kurilla Tashkentke kelip, Ózbekstannyng Qorghanys ministrligimen «әskery saladaghy jetistikter men yntymaqtastyqty jalghastyru mýmkindikterin» jәne «aldaghy uaqytta jýzege asyru josparlanyp otyrghan mәselelerdi» talqygha saldy. Osy saparmen bir mezgilde Tashkentte Kurilladan bólek Qazaqstan, Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrikmenstan, Ózbekstan, AQSh jәne Pәkistan qorghanys ministrlikterining joghary lauazymdy әskery qyzmetkerleri qatysqan Ortalyq jәne Ontýstik Aziya elderi bas shtaby basshylarynyng konferensiyasy da bolyp ótti.

Kórip otyrghanymyzday, qazir újymdyq Batys ta niyet bildiru dengeyinde әzirge naqty kelisimder men qol qoyylghan kelisimdersiz Ortalyq Aziyagha orasan zor qyzyghushylyq tanytuda. Ázirge batys jaghy aimaq elderining aldyna Ortalyq Aziyanyng Batyspen әriptestik ornatqan jaghdayda onyng bolashaghyna qatysty óz mýddesin ashyq bildirumen ghana shektelude.

Ortalyq Aziya diplomattary men әskery qyzmetkerlerining batystyq әriptesterimen ótkizilip jatqan barlyq kezdesulerining leytmotiyvi Reseyding yqpal etu aimaghynan shyghu, Qytaymen baylanystardy suytu, sonymen qatar Týrkiyamen kindiktestikten ajyrap, jana túrpattaghy әriptestikti ómirge әkeluge qadam basau.

Aymaq songhy ret 2000-shy jyldardyng basynda Aughanstangha újymdyq Batystyng halyqaralyq basyp kiruine baylanysty Ortalyq Aziyada әskery bazalargha shúghyl týrde múqtaj bolghan kezde ghana osynday «tandauly kelin» sayasatynyng kebin kiygen bolatyn. Aytpaqshy, qazir Mәskeude tyiym salynghan Kremliding atalghan mәselede Vashingtongha qalay belsendi kómekteskeni turaly estelikter búl faktini sayasy jadydan óshirui esh mýmkin emes.

Ras sayasy «tandauly kelinge» ýiip tógip «uәde beru – ýilenu degen sóz emes», sol kezde Batystyng aimaq elderine uәde etken altyn taularynyng kópshiligi oryndalmay qaldy. Biraq búl Batys diplomattary ýshin kedergi emes, endi «aldanghan qalyndyqty» azghyru prosesi ekinshi ainalymgha kóshti. Alayda, búrynghy algha qoyghan maqsattar mýldem ózgerip, basym jaghdayda antiyreseylik, sonymen qatar azdap antiy-qytaylyq jәne antitýrik ústanymnyng shet jaghasy qyltidy.

Songhy kezde újymdyq Batystan alghan ekonomikalyq, sayasy jәne әskery úsynystardyng tizimining qara qúrasy artyp, egjey-tegjeylenip, aimaqtaghy qytaylyq logistikalyq jobalargha, Ortalyq Aziya memleketteri arqyly reseylik «parallelidi importqa» kedergiler jasau, aimaqtyng múnay men gazdan siyrek kezdesetin metaldargha deyingi tabighy resurstaryn iygeruge qol jetkizu jәne týrik qaruynyng eksportyn shekteuge talpynys jasalynu arqyly Batystyng újymdyq «ortalyq aziyalyq qalyndyqpen» tanysuynyng týpki maqsattary algha shyqty.

Batystyng «bergen qolym alaghan» deytin seriktestik úsynystary eng bolmaghanda Ortalyq Aziya elitalarynyng keybirining әm keybir memleketterding basyn ainaldyruy әbden yqtimal. Újymdyq Batys qauymdastyghynyng býkil aimaqqa qatysty  mýddesining barsha nyshan-belgileri endi ghana payda boluda. Olar aimaqishilik qarama-qayshylyqtar men qaqtyghystar jete baghamdyp, aimaqtaghy eng iri elder Qazaqstan men Ózbekstan arasyndaghy memleketaralyq bәsekelestikting arajigin qalay bayyptaugha den qoyyp otyr.

Týiindey aitqanda, Batys Ortalyq Aziyadan ózderi ýshin ne qajet ekenin bek jaqsy bilse, aimaq elderi Batystan ne qalaytynyndyghynyng bas-jaghyn aiyryp alghan almaghandyghy reseylik tas búghaudan bosaghan sәttegi әl-әzir eshkim talqylay qoymaghan  ýlken mәsele. Sondyqtan, dәl qazir eshtene joqqa shyghara almaytyntyn jaghdaydyng tynys-tirshiligi dәl osynday. Eng bastysy, Ortalyq Aziya úly qaghanattar mýddelerining toghysynda adaspaydy, uәdege aldanyp qalmay, eng aldymen, óz mýddeleri ýshin sanaly sheshim qabylday degenge imanday seneyik!

Kerimsal Júbatqanov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3261
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584