Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Din men tin 2306 15 pikir 5 Qazan, 2023 saghat 15:51

Din: Ýsh deputat Mәjiliste kótergen manyzdy mәsele...

Alysqa barmay-aq, qanymyzgha singen qasiyetti dombyramyzdan bastap, shashu, túsau kesu, betashar men sәlem salu siyaqty dәstýrimizding barlyghyn «haram» dep, olardan bas tartugha uaghyzdaudyng arty – últtyng tamyryna balta shabudyng qauipti kórinisi bolyp tabylady.

Kerek deseniz, Úlystyng Úly Kýni bolyp tabylatyn «Áz Nauryz» meyramyn da qaralaushylardyng qarasy kóbeyip keledi. Áriyne búl tәuelsizdigimiz ben tútastyghymyzgha tóngen tike qauip. Osy tәuelsizdigimiz ben tútastyghymyzgha tóngen tike qauipting aldyn alu ýshin parlamenttegi partiyalar óz júmystaryn bastap ketti.

Mәjilis deputaty Qazybek Isa men Ermúrat Bәpiy islamdyq sektanyng el arasyna salghan әm salmaqshy lany tónireginde ózderining depuattyq saualdaryn joldady. Endi biz óz oqyrmandarymyzdy qos deputattyng qoyghan saualdarymen egjey-tegjey tanystyryp ótpekpiz.

«Saqaly bar, múrty joqtardyn» basyn toghystyrghan teris diny aghymdargha zanmen tyiym salu keregin algha tartqan Mәjilis deputaty Qazybek Isa «Aq jol» fraksiyasy mýshelerining atynan deputattyq saual joldaghan edi.

«Mening býgingi taqyrybym basqa edi, biraq din jayly óte manyzdy taqyrypqa ýn qosqym  kelip túr.

Qúrmetti әriptester, diny radikalizmge zanmen qatang tyiym salatyn kez jetti. Óitkeni «Aq jol» partiyasy talay jyldan beri diny radikaldy teris aghymdargha zanmen qatang tosqauyl qong turaly úsynys jasap kelemiz.

On eki jyl búryn 2011 jyly búl mәseleni biylik te qolgha alyp, barlyq ministrlik pen Bas prokuratura men Joghary sot ta qoldaghanda, tek Últtyq Qauipsizdik komiyteti kelispey, osy tyiym salu zangha enbey qaldy.

Men múny sol kezde Últtyq Qauipsizdik komiyteti úiymdastyrghan konferensiyada «Radikaldyq teris aghymdargha qarsy zang qabyldaugha sizder ghana qarsy boldynyzdar! Aramshópting tamyryn joymasa, tek betin ghana shapqan bolsa, ol qayta qaulap shygha beredi. Sizder eldi aldap kelesizder!» – dep ashyq aittym.

Biraq sonyng ózinde bizding sol kezdegi solqyldaq biylik osy tyiym salu babyn engize almady. Sol zang jobasy qabyldanghanda, sodan keyingi, aqyry Qantardyng qandy qasabyna әkelgen nebir qayghyly oqighalar, bir últtyng diny teris aghymdar arqyly ekige bólinui sekildi qasiretter bolmas edi…

Diny teris aghymdaghylar eldi ekige bólip, myltyqsyz-aq myndaghan jasty qazaqtyng qatarynan shygharyp qana qoymay, elge qauipti kýshterge ainaldyryp jatyr.

Últtyq mýddemiz ben dәstýrimizge, el birligine balta shauyp, Memleketke taghy da qater tóndirip jatqan Diny teris aghymdargha zanmen qatang tyiym salu qajet!», - dedi.

Óz kezeginde Mәjilis deputaty Ermúrat Bәpy de islamdyq sekta Qazaqstannyng biraz aimaghynda: әsirese Atyrau, Aqtóbe, Manghystau, Úlytau, Almaty ónirinde keng etek jayyp, ónirlerding shaghyn biznesin, әsirese bazar saudasy tóniregin basyp bara jatqanyn aitta kele, Qazaqstannyng premier ministri men Últtyq qauipsizdik komiytetining tóraghasyna deputattyq saual jolday otyryp, «mynjyldyq dombyrany haram qylugha jol bermeymiz» dep qosty.

«Búl teris diny ýrdis sayasy sipat alyp bara jatqan joq pa dagan de qater bar. Sebebi halyqtyng kemshin diny bilim-tanymyn paydalanghan teris diny top jantalasyp, qoghamgha jalghan ruhany qúndylyqtar men bóten dәstýrlerdi siniru qamyn jasap jatyr. Mysaly, parlament deputaty Rinat Zayytovtyng azamattyq pikirine qarsy shabuyldar osynday sayasy qaterding sipatyn sezdirse kerek. Qoghamdy arabtyq-uahabtyq diny ústanym negizde bólshekteuge baghyttalghan búl әreketterge bizder – deputattar jaybaraqat qarap otyra almaymyz! Biz mynjyldyq dombyrany haram qylugha jol bermeymiz! Búl әreketter elding últtyq qúndylyqtar jýiesi men ruhany negizine jasalyp jatqan shabuyl dep týsinu kerek!

Teris sektanyng damuyna keninen mýmkindik berip, jan-jaqty jaghday jasap otyrghan jergilikti biylik ókilderi bar degen sóz. Jasyratyny joq, memlekettik biylikting óz ishinde de uahabizm men jat aghymdardy nasihattaudy qoldaytyn joghary lauazymdy memlekettik qyzmetkerler bar degen derek mening qúlaghyma jetti. Eger osy sóz qanqu emes, naqty jaghday osylay bolsa, onda bizding tәuelsiz memlekettigimizge shynynda da qater tóngeni. IYә, órkeniyet kóshine ergen bizding el adam qúqyghyn qadirleydi. Búl – demokratiyalyq prinsipterding basty qaghidasy. Biraq sol erkin qúqyq bas bermey ketip, bizding últtyq jәne memlekettik dinimizdi shayqalta bastasa, biz búghan kózjúmbaylyqpen qaraugha qaqymyz joq! El Konstitusiyasynyng talaby boyynsha, memleketting zayyrly damu bolashaghyn әldebir kýshterding iyemdenip ketuine jol bermeuimiz kerek!

Sondyqtan endigi jerde «memleket – dinnen bólek» nemese «din – memleketten bólek» dep, syrttay baqylaushy bolyp, samarqau otyrugha bolmaydy. Múnday sayasy toghysharlyq pozisiya bizding últtyq tútastyghymyz ben memlekettik birligimizge birte-birte or qazyp jatqynyn týsinetin kez keldi. Qúrmetti, Álihan Ashanúly! Osy orayda mәjilis deputattarynyng sizge joldaytyn birneshe saualy bar. Birinshiden, siz jәne sizding kabiynetiniz qalyptasqan kýrdeli jaghdaydy týisinip otyr ma? Qoghamnyng diny negizde bólshektenu qaupine qarsy is-qimyl jospary bar ma?

Ekinshiden, ýkimet pen Últtyq qauipsizdik komiyteti jәne uәkiletti organdar birlesip, teris diny aghymdar tudyryp jatqan últtyq alauyzdyqty shúghyl toqtatudyng amal-әreketteri el preziydentining nazaryna úsynyldy ma?

Ýshinshiden, búdan 12 jyl búryn – 2011 jyldyng 11 qazanynda qabyldanghan «Diny qyzmet jәne diny birlestikter turaly» zangha tiyisti ózgerister men tolyqtyrular engizuding qoghamdyq qajettigin kóteretin kez kelgen joq pa?

Tórtinshiden, qalyptasqan osy qoghamdyq jaghdayda biz barlyq kýsh-jigerimizdi biriktirip, últ birligi men memleketting túraqty damu jaghdayyn saqtaugha ýkimet pen parlament mýddeli boluy kerek dep esepteymiz. Eger ýkimet tarapynan qanday da bir tiyisti qújat qabyldau bastamasy tuatyn bolsa, deputattar ony qoldaydy degen senimim zor», - dep óz ýnin órship otyrghan diny ahuaalgha bpylanysty qosty deputat.

Sózimizding týiinin: Osy otyrysta «Kýndelikti kóshede, qoghamdyq oryndarda qara jamylyp, paranjamen betin túmshalap alghan qarshaday qyzdarymyzdy, saqalynyng úshyna qayshy tiygizbey jalbyratyp, balaghyn kesip sholtityp, eki kózi qantalap kele jatqan úldarymyzdy kórgende qabyrghang qayysyp, kóniling qúlazidy», – degen «AMANAT» fraksiyasynyng mýshesi, deputat Amanjol Áltaydyng últ sanasyna oy salar payymymen ayaqtaghymyz keledi.

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5570