Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
1548 2 pikir 6 Qazan, 2023 saghat 14:27

Últtyq bank bazalyq mólsherlemeni 16%-gha deyin tómendetti

Qazaqstan Respublikasy Últtyq bankining Aqsha-kredit sayasaty komiyteti bazalyq mólsherlemeni +/– 1 p.t. dәlizimen jyldyq 16%-gha deyin tómendetu turaly sheshim qabyldady.

Baspasóz qyzmetining mәlimetterine qaraghanda, jyldyq inflyasiyanyng bayaulau qarqyny joghary. Syrtqy inflyasiyalyq qysym ortalyq bankterding tejeu sayasaty men azyq-týlikting әlemdik baghasynyng tómendeuiayasynda birtindep tómendep keledi. Degenmen nazar audarudy qajet etetin jekelegen faktorlar men tәuekelder bar.

Fiskaldyq yntalandyru, ornyqty ishki súranys jәne

joghary inflyasiyalyq kýtuler – inflyasiyanyng ishki faktorlaryna jatady. Retteletin baghalardyng kóteriluinen bolghan qaytalama әserlerden tәuekel kýsheydi. Olar búryn tenge baghamynyng dinamikasymen ótelgen bolatyn.

Búl sheshim men tәuekel balansyn eskersek, 2023 jyly bazalyq mólsherlemeni odan әri tómendetu mýmkindikteri aitarlyqtay shektelip otyr. Jyl sonyna deyin jyldyq inflyasiya bir mәndi dengeyge deyin bayaulaghan jaghdayda ghana aqsha-kredit sayasatyn jenildetu sharalary qaralady.

Jyldyq inflyasiya biylghy qyrkýiekte osy jylgha arnalghan boljamdy diapazonnyng 10-12% tómengi shegine aparatyn traektoriya boyynsha 11,8%-gha deyin tómendedi. Inflyasiyanyng tómendeui ústamdy qatang aqsha-kredit sayasaty men byltyrghy joghary baza әserining birtindep sarqyluy ayasynda jalghasyp jatqan fiskaldyq yntalandyru jaghdayynda bolyp jatyr.

Qyrkýiek aiyndaghy kórsetkish túrghyn ýy kommunaldy sharuashylyq (búdan әri – TKSh) tarifterining kýtilgennen qalyptyraq ósuine baylanysty boljamnan tómen boldy. Aylyq inflyasiya 0,6% boldy. Búl ortasha tarihy mәnderden әli de aitarlyqtay joghary. Inflyasiyalyq prosesterding ornyqtylyghyn sipattaytyn bazalyq inflyasiya túraqtanyp keledi.

Inflyasiyanyng bayaulauyna qaramastan, inflyasiyalyq kýtuler birshama jedeldedi. Bir jyldan keyin kýtiletin inflyasiya qyrkýiekte 17% (tamyzda – 16,4%) boldy. Alayda, seziletin inflyasiya qyrkýiekte 17,8%-gha deyin (tamyzda – 18,4%) tómendedi. Jalpy alghanda, kýtiletin jәne seziletin inflyasiyanyng dinamikasy TKSh naryghyndaghy reformalardyng iske asyryluyn jәne JJM baghasynyng ósuin kórsetedi. Syrtqy inflyasiya bayaulay otyryp, jaghymdy qalyptasyp keledi. Biraq jekelegen proinflyasiyalyq faktorlar men tәuekelder artty. Sýt ónimderi, ósimdik mayy, et pen dәndi daqyldardyng qúny týskendikten, әlemning azyq-týlik naryghynda baghalar da tómendey bastady.

Degenmen, inflyasiyalyq prosesterding ornyqtylyghy damyghan elderde mólsherlemelerding tómendeu merzimin jyljyta bastady jәne ortalyq bankter tarapynan tejeu sayasatynyng kýshengine әkeledi. Europa Ortalyq banki 2023 jylghy qyrkýiektegi songhy sheshiminde joghary inflyasiyany әlde de tómendetu ýshin payyzdyq mólsherlemeni taghy kóterdi. AQSh Federaldy Rezervtik Jýiesi payyzdyq mólsherlemeni taghy kóterui mýmkin.

OPEK+ elderi múnaydy erikti týrde shekteudi úzartqan edi. Osydan keyin múnay baghasy ósti. Sonyng ayasynda inflyasiya

qarqyn alyp kete me degen alandaushylyq bar. Reseyde 2023 jylghy qyrkýiekte inflyasiyanyng kýsh aluynan aqsha-kredit sayasatyn qatandatu sharalary jalghasyn tapty.

Ekonomikanyng ósimi Últtyq bankting boljamdaryna sәikes qalyptasyp otyr. 2023 jylghy qantar-tamyzda Qazaqstannyng JIÓ jyldyq mәnde 4,9%-gha ósti. Iskerlik

belsendilik ornyqty ishki súranys, infraqúrylymdyq jobalardy iske asyru jәne múnay sektoryn qalpyna keltiru saldarynan kenende. Qúrylys, sauda, ónerkәsip, sonday-aq aqparat jәne baylanys – ekonomikanyng ósuine basty ýles qosushy salalar.

Proinflyasiyalyq tәuekelder biyl fiskaldyq impulisting kýshengine jәne inflyasiyalyq kýtulerding túraqtanbauyna baylanysty. Sonymen qatar, búryn tenge baghamynyng dinamikasymen tengerilgen JJM men TKSh baghasynyng kóteriluinen keyin oryn alatyn qaytalama әserlerding әleuetti iske asuy jәne biylghy biday ónimi boyynsha boljamdardyng nasharlauy da manyzdy faktor bolyp tabylady.

Geosayasy jaghdaydaghy belgisizdik – syrtqy sektorda baghanyng bolashaq ósuin qalyptastyratyn tәuekelderding negizgi kózi. Tәuekelderge Reseydegi inflyasiyanyng jedeldeui men «Astyq mәmilesin» janghyrtpaudan azyq-týlikting әlemdik baghasynyng yqtimal ósui jatady. Inflyasiyanyng belsendi bayaulauy bazalyq mólsherlemeni tómendetu mýmkindigin iske asyrugha septigin tiygizdi. Degenmen, syrtqy sektorda jәne ekonomika ishinde proinflyasiyalyq tәuekelder boluyna baylanysty 2023 jyly ony odan әri tómendetu mýmkindigi aitarlyqtay shektelip otyr. Jyl sonyna deyin aqsha-kredit sayasatyn jenildetu jyldyq inflyasiya bir mәndi dengeyge deyin bayaulaghan jaghdayda qaralatyn bolady.

Aqsha-kredit talaptarynyng ústamdy qatang sipaty 2023 jyldyng qorytyndysy boyynsha boljamdy dәlizding tómengi shekarasyna 10-12% jaqyn inflyasiyany odan әri tómendetuge, sonday-aq ony ortamerzimdi keleshekte 5%-dyq maqsatqa jaqyn túraqtandyrugha yqpal etetin bolady.

Últtyq bank yqtimal auytqulargha uaqytyly jauap beru ýshin jyldyq inflyasiyanyng nysanagha kelu traektoriyasyn qadaghalaydy. Qazaqstan Respublikasy Últtyq bankining Aqsha-kredit sayasaty komiytetining bazalyq mólsherleme boyynsha kezekti josparly sheshimi 2023 jylghy 24 qarashada Astana qalasynyng uaqytymen saghat 12:00-de jariyalanady.

 

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5560