Keshe qazaq әdebiyeti taghy bir jampoz jyrshysynan aiyryldy. Kórnekti aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Parasat» ordenining iyegeri Nesipbek Aytúly 73 jasynda ómirden ótti.

Nesipbek Aytúly 1950 jyly Shyghys Týrkistannyng Tarbaghatay aimaghynda tughan. 12 jasynda ata-anasymen birge atamekenine oraldy. Orta mektepti búrynghy Semey oblysyna qarasty Barshatas auylynda oqyghan.

Aqyn enbek jolyn Shúbartau audandyq «Jana ómir» gazetinde bastady.

1974 jyly Qazaq memlekettik uniyversiytetining Jurnalistika fakulitetin bitirdi.

2001 jyldan bastap Astana qalasyna qonys audaryp, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde, Preziydent janyndaghy Mәdeniyet ortalyghynda qyzmet istedi.

Songhy qyzmeti – Astana qalasyndaghy S.Seyfullin atyndaghy muzey diyrektory bolyp enbek etti.

«Abai.kz» aqparattyq portalynyng újymy artyna mol múra qaldyrghan Nesipbek Aytúlynyng dýniyeden ótuine baylanysty otbasy men jaqyn tuystaryna, jalpy ólensýier qauymgha qayghyryp kónil aitady. Aqynnyng ruhy shat bolghay.

Qazaq poeziyasynyng órisin keneytip, óresin ósirgen birtuma aqynnyng ólenderin nazarlarynyzgha úsynamyz.

Ózimdi tanystyru

Bauyrynda Barqytbelding tughan úlmyn,
Besikten belim shyqpay múng jamyldym.
Tirshilik kóz aldymda jýz qúbyldy,
Jýnindey jalt-­júlt etip qyrghauyldyn.
Jasyrghan janaryna jaydyng oghyn,
Syryna qanyp óstim búl dәuirdin.
Qanbaqtay jel audarghan dóngeledim,
Ótinde ýdey soqqan súr dauyldyn.
Babamnyng basqan izin qaytalaumen,
Tau astym, tasty bastym, qúmgha kirdim.
Sharq úryp shartarapqa talpynghanmen,
Tartylyp sym temirdey synda jýrdim.
Anqyldap aq túmaday aqtaryldym,
Astynan kir izdese tyrnaghymnyn.
Astynda tós balghanyng shyndaldym da,
Almastay jýzi qaytpas sugharyldym.
Osylay arpalysyp az ghúmyrda,
Kórippin kórmegenin myng da birdin.
Ton kiyip, topty jaryp, tórge shyqsam,
Arqasy qúday bergen til-­jaghymnyn.
Jýregi tughan elding sәl auyrsa,
Syrqyrap say­sýiegim birge auyrdym.
Dingegi bolmasam da tirep túrghan,
Sep bolar bórenege syrghauylmyn...

Mening júmbaq taghdyrym

Ey, aghayyn, kel beri, kýdiktenbe,
Shyryq búzar emespin býlik pende.
Ar jaghyndy otyram kórip­-bilip,
Barmaghyndy biraq ta býgip kelme.
Ózing isher ózening laylanar,
Tas laqtyrsang mendegi túnyq kólge.
Qarap jýrip qazanday ókpeng nege?
Týsinbeseng týnilme, kektenbe de.
Adasqam joq el aman, júrt tynyshta,
Talasqam joq shenge de, shekpenge de.
Mening júmbaq taghdyrym sekildi bir
Túnghiyqtyng týbine shókken keme.

Sharshap jetken jolaushy em qansha joldan,
Qas-­kirpigim kórinbey shan­-tozannan.
Atan tartqan azapty bota kórip,
Azyp­-tozyp, arqa etim arsalanghan.
Shókken kemege úqsasam sókpe meni,
Tolqyn úryp bir kezde parsha bolgham.
Ótken kýnning shygharmay zaryn esten,
Sheten edim jartasty jaryp ósken.
Músylmannan bezinip donyz baqqan,
Aulaq saldym irgemdi jarymesten.
Keng aspannyng astynan pana tappay,
Ary kóshken qazaqpyn, beri kóshken.

Tasqa taban tildirdim josyldyryp,
Qaranghy say, tar kezeng shoshyndyryp.
Shyr ainalyp shyqsam da shartarapty,
Tonasa da qaraqshy sheshindirip,
Qasiyetin halqymnyng tonatpadym,
Besigimdi arqalap bosyp jýrip.

Qanghydyng dep jýkteme kinә maghan,
Kezim az ba boldyrghan, túralaghan?
Keledi әli jalghasyp qughyn­sýrgin,
Bastalghan sol «alqakól-­súlamadan».
Men jylasam, solqyldap sen de jyla,
Kózing aqsyn ózine jylamaghan.

Jetisesing jeligip nesine sen,
Qazynandy qolynmen kósimesen.
Juyndygha maylanyp ýlpershegin,
Shybyn sanghyr auzyna esinesen.
It ekesh it talamas úyalasyn,
Ittigindi týsirshi esine sen!

Seng kóshude býginde, sel kóshude,
Shydaymysyng dauylmen beldesuge?
Shildey tozyp, taryday bytyradyq,
Jaray almay ózara selbesuge.
Tatu bolsaq týp­-týgel túrmas pa edik,
Tolghan aiday tolyqsyp on besinde.

Ne jetpeydi saghan da, maghan da osy?
Ortamyzda atanyng aman qosy.
Bizder qayda, el qayda, basqa qayda,
Qayda tartyp barady zaman kóshi?
Qandasyndy qalaysha jatyrqaysyn,
Qazaq túr ghoy,
Adamnyng adam dosy!

Ashynghannan zar jútyp, múng shegemin,
Kólenkeli kónilge núr sebemin.
Bosaghasyn elimning bekitetin,
Biri bolsam dep edim myng shegenin.
Syqpytyndy kórdim de sekem aldym,
Osynshama dýregey, dýmshe me edin?

Shynyn aitsam, shamdanyp, ekilenbe,
Senen mening janymnyng oty kem be?
Alyp qashyp bórkimdi әure qylma,
Kibirtiktep túlparym, shekigenge.
Tonym tozyp, kelsem de atym aryp,
Jaryq mening әiteuir betim elge.

Syr

Bauyrym, kóp nәrsege ókinem men,
Búl aghang nayzaghaydyng otyn emgen.
Qaratyp eki jaqqa eki betin,
Bir taudy taghdyr shyghar eki bólgen.

Amal joq bólingendi býtindeuge,
Bir basyn qalyng shýrshit týtip jeude.
Sógilse Tarbaghatay jon-arqasy,
Mening de bel-omyrtqam kýtirleude.

Sol taudyng sen de úlany, men de úlany,
Áu, desek jaqpar tasy janghyrady.
Shertip eng sherge toly shejiresin,
Shymyrlap kókiregim qan jylady.

Sóileshi tau tilinde, tas tilinde,
Aspannyng kýmbirlesin asty mýlde.
Barqytbel – babang jatqan alyp besik,
Besikting óksigenin estiding be?

Uildep ýlbiregen jan-jýregim,
Mәngilik sol besikte qaldy menin.
Jas buyp janarymdy bara jatyr,
Betin búr basqa jaqqa әngimenin?..

* * *

Suynghan jýrek syr tókpes,
Sarqylghan kózding jasynday.
Bezergen taghdyr býlk etpes,
Qayghynyng qara tasynday.

Aqyl men aila sharasyz,
Shabyttan dauyl shaqyrmay.
Aqyn da keyde panasyz,
Qanghyryp jýrgen paqyrday.

Kórmese júrtyng ne deysin,
Kóseudey otqa kýigenmen?
Ómirge mynau ógeysin,
Ózeging talyp sýigenmen.

Azap pen sordy al qabyl,
Eshkimge ketpes esesi.
Qolyna tiyse tәuba qyl,
Ýmitting synyq kesesi.

Júbanysh kórme jylaudy,
Búl jalghan kimdi jeritpes?
Kónilge týsken qyraudy
Kózinning jasy eritpes.

* * *

Kelgen song tirshilikke ólmek kerek,
Nesine jylaydy olar jelge ókpelep?
Tiride ýmit qana ýzilmeydi,
Ýzilmes Úly ghúmyr jer-kókte joq.

Jylaydy japyraqtar kýz kelgende,
Ókpelep sabaghynan ýzgen jelge.
Múnartqan, mausym sayyn myng ózgerip,
Syrghidy saghym dýnie bizderden de.

Búl ómir shygharmaydy kýnde tórge.
Kózine jas almaydy kim keterde.
Mandaygha jazghannan song taghdyr solay,
Aptyghyp, әure bolma qúr bekerge.

Qara ólen

Ne oiladym, ne jazdym,
Betinde túr qaghazdyn.
Qara ólenning sarqytyn,
Sarqyp ishken sabazbyn.

Moyyndama, moyynda,
Bolsyn sózim oiynda!
Qanym mening – qara ólen,
Aghyp túrghan boyymda.

Qybyrlaghan qozghalyp,
Tirshilikke kóz qanyq.
Ákeng ólgen týk emes,
Atasy ólgen – sóz gharip.

Qara ólensiz kýn bar ma,
Qara ólensiz qún bar ma?
Qara ólenge tolghatqan,
Anam meni tughanda.

Ákem de osy – qara ólen,
Sheshem de osy – qara ólen.
Qara ólenim túrghanda,
Qalay ghana men ólem?!

Abai.kz