Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 7214 79 pikir 18 Qazan, 2023 saghat 14:52

Ashyq hat: Býgin әreket jasamasaq, erteng kesh bolmaq!

Kollaj әleumettik jeliden alyndy

QR Preziydenti Q. Toqaev myrzagha,
QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy M. S. Áshimbaev myrzagha,
QR Parlamenti Mәjilisining tóraghasy E. J. Qoshanov myrzagha,
QR Bas prokurory B. Asylov myrzagha!

Ashyq hat

Elimizde diniy-radikaldyq baghyttar kýsh alyp keledi. Songhy kezderi tipti qarqyndy týrde damuda. Oghan dәlel - últtyq qúndylyqtarymyz, últtyq erekshelikterimizge airyqsha shabuyldar jasaluda. Búdan bylay memleket tarapynan naqty sharalardy qolgha almasa, mýlde kesh bolatyny sózsiz.

Onyng ýstine, Ózbekstan men Qyrghyzstan salafittik-uahabittik jat iydeologiyagha tyiym saludy qolgha aldy. Ózbekstan tipti zang shygharyp ýlgerdi. Eger bizding elimizde de memleket naqty zang qabyldamasa, kórshi elderdegi teris diny aghym ókilderi Qazaqstangha qaray aghylady. Sondyqtan, Memleket tarapynan zang qabyldau jóninde sheshim shyqqany kópshilik tarapynan qoldau tauyp otyr.

Osy kýnderi tuystar, jastar, tipti bir otbasy mýsheleri din mәselesimen bir-birimen arazdasyp, bir dastarhan basyna otyra almaytyn jaghdaygha jetti. Búl últty bólshekteu saldary últtyq qauipsizdikke de orasan zor núsqan keltirmek.

Teris diny aghymdar islam dini atyna kir keltirip otyrghanyn da basa aituymyz kerek.

Alda qayta qaralatyn zang jobagha ghalymdar, ústazdar, aqyn-jazushylar, jurnalistter, óner adamdary, jalpy qogham belsendileri ózinizge tómendegidey úsynystar joldaydy:

1. Qoghamdyq oryndarda niqab, paranja (betti tolyqtay býrkep jauyp) kiyip jýruge tyiym salynsyn;

2. Salafiylik belgidegi múrtsyz saqal qoiyshylar, qysqa balaqtylar qatang qadaghalaugha alynsyn;

3. Memlekettik organdardyn, sol mekemege qarasty jartylay memlekettik úiymdardyng diny ýgit-nasihatpen ainalysuyna tyiym salu qajet. Sebebi, qanday baghyttyng naqty dúrys ekenin bilmesten-aq әrbir mekeme ózderinshe nasihattyq júmystar jýrgizedi. Búl zangha qayshy. Kónili taza, niyeti dúrys jas tolqyn ózderi de sonysyn týsinbey arandatushy toptardyng qarmaghyna topyrlap týsip jatyr. Diny aghymdardyng mýddesin kókseytin memlekettik qyzmetkerler bar bolsa, olar qyzmetten ketui tiyis.

4. Áleumettik jelidegi әrtýrli diny aghymdardyng últtyq iydeologiyagha qauip tóndiretin ýgit-nasihattaryna toqtam jasau kerek. Ásirese, әleumettik jelilerdegi teris diny aghymdargha jasalghan ýgit-nasihattar qatang qadaghalanuy tiyis. Áleumettik jelidegi uaghyzdar tekseruden ótui qajet.

5. Ártýrli diny aghymdargha syrt elderden qoldau jasalyp otyr. Olardyng qarjy kózderin anyqtap, shetten qarjylandyru joldaryna tyiym salynuy kerek. Últtyq qauipsizdik komiyteti batyl әreket jasauyn talap etemiz.

6. Songhy 30 jylda últtyq iydeologiyanyng ornyn diny iydeologiya basyp, jastar óz tamyrynan, óz teginen, últtyq bolmysynan jerip jatyr. Sol sebepti últtyq qúndylyqtardy damytatyn arnayy memlekettik baghdarlama qabyldanuy qajet. Sonyng ayasynda jýieli, naqty júmystar jýrgizilui kerek.

7. Eldi damytatyn, kógertetin din emes, ghylym men bilim. Ghylym men bilimge jastardy tartudyn, qyzyqtyrudyng әdis-tәsilderi zerdelenip, ghylym men bilim salasyn nasihattaytyn jobalar jýieli iske asuy tiyis.

8. Býginde iydeologiya salasy bos qalghandyqtan, onyng ornyn әrtýrli diny aghym jeteksherleri, uaghyzshylar toltyruda. Blogerler men әnshiler, uaghyzshylar jastar elikteytin túlghalargha ainalyp otyr. Sonyng ornyn eldi naqty damytatyn ghalymdar, tarihshy-etnograftar, kәsipkerler, jalpy enbek adamdary basuy tiyis. Arnayy osy baghytta jobalar iske asyrylyp, barlyq BAQ úiymdasqan týrde júmyldyryluy kerek.

9. Elimizde jyl sayyn meshitter qarqyndy týrde salynyp jatyr. Key jaghdayda búl qúrylys júmystaryna memlekettik qoldaudyng da bar ekeni seziledi. Búdan әri meshitterding ornyna balabaqshalar men mektepter, uniyversiytetter (jataqhanalar) salynuy kerek. Balabaqsha jetispeydi, kezekte túrghandardyng sany esepsiz. Mektepte balalar 2-3 auysymda oqidy. Uniyversiytetterding jataqhana mәselesi de óte ózekti. Studentterding tek 1 kursta oqityndary ghana jataqhanada jatugha mýmkindigi bar. Byltyrghy jylghy esep boyynsha Almaty qalasynda sol 1 kurs studentterining nebәri 40 payyzy jataqhanamen qamtylghan. Al meshitter aptasyna bir kýn ghana, onyng ózinde sol júma kýnining týs mezgilinde ghana paydalanylady. Al ghylym men bilim aluy tiyis jastar pәteraqysyn tóleu ýshin oqudyng ornyna júmys isteuge mәjbýr bolyp otyr. Tolyq bilim alu ýshin olardy tolyqtay jataqhanamen qamtamasyz etu qajet. Kәsipkerlerge osy baghyttaghy qúrylys júmystaryna yntalandyru kerek. Memleket tarapynan qoldau qajet.

10. Memlekettik mekemelerde (M.Tazabekov bir kezde qúqyq qorghau organdarymen kezdesu ótkizdi), uniyversiytetterde, mektepterde (әsirese, sport mektepterinde) din ókilderimen kezdesuler ótkizuge tyiym salynuy qajet. Olardyng ornyna tarihshy-etnograftarmen, ghalymdarmen, enbek adamdarymen kezdesulerdi kóbeytken dúrys. Atauly mekemelerde diny rәsimder, diny is-sharalar ótuine de tyiym salynuy kerek. Ash qúrsaq studentterge jataqhanada auyz ashar jasap berip, uaghyzshylar óz әsire dinshildik qaqpandaryna op-onay týsiredi. Býginge deyin osy jaghday qalyptasyp otyr.

Ár auylda eki meshitten. Ekeui de bos qanyrap túrady. Tek júma kýni týste bireuine ghana kisiler jinalady. Biraq sol auyldarda mәdeniyet oshaqtary joq. Jol nashar. Qauipsiz basseyn joq. Jyl sayyn jazda balalar sugha aghyp ketip, ózenderge batyp ketip jatyr.

11. Talim tv, Halyq arna siyaqty telearnalar jabylyp, onyng ornyna ghylym men bilim turaly telearnalar kóptep ashyluy qajet. Memlekettik aqparat qúraldaryndaghy (Qazaqstan, Qazaq radiosy siyaqty ) diny baghdarlamalar jabylyp, ornyn ghylym turaly jobalar basuy kerek. Búl baghdarlamalar qazirding ózinde zangha qayshy júmys istep túr. Memleket dinge qarajat salmauy kerek. Din uaghyzdary tek meshit pen medresede ghana aityluyn jiti qadaghalau qajet.

12. Meshitterge sadaqadan, zeketten týsetin qarajattargha ashyqtyq jýie arqyly baqylau ornatyluy qajet. Sebebi, elding qarajaty qanday da bir terroristik úiymdardy, radikaldyq toptardy qarjylandyrugha júmsaluy әbden mýmkin. Halyqtyng da meshitke berip jatqan óz qarajattarynyng qalay júmsalyp jatqanyn kórip-bilip otyrugha tolyqtay qúqyghy bar.

13. Sport salasyndaghy salafitterdi anyqtap, qatang baqylaugha alu kerek. Sporttaghy salafitter dayyndyqtan ótken «halifat әskerleri» ekenin jaqsy týsinuimiz kerek. Sport salasyndaghy әsire dinshildikti toqtatu ýshin jas sportshylargha últtyq qúndylyqtar dәnin egu kerek. Jәne qoghamdyq sport týrlerin damytyp, auyldarda sport keshenderin kóptep saludy qolgha aluymyz tiyis.

14. Týrmedegi salafizmning damuyna toqtau salynuy tiyis. Abaqtyda tәrbie qúraly retinde últtyq qúndylyqtar negizge alynghany jón. Týrmedegi salafittik aghym ókilderi de dap-dayyn «halifaat әskerleri» ekenin bir sәt te esten shygharmau kerek. Búl últtyq qauipsizdikke tónip túrghan ýlken qauip. Osy kýni týrmedegi namazhandar abaqtygha qamalghan pedofilder men qyz zorlaushylardy qorghaularyna alyp, qamqorlyq jasaytyndyqtary da ashyq aityla bastady.

15. Áskeriyler arasynda da әsire dinshilderding payda bolghany jayly aqparattar tarap jýr. Polisiya, keden qyzmetkerleri, jalpy qúqyq qorghau salasy boyynsha mamandardyn, әskeriylerding arasynda profilaktikalyq júmystar jýrgizip, qatang tyiym salyp, qadaghalau kerek. Onyng ornyna, últtyq tarih pen salt-dәstýri, batyrlar jyrlaryn oqytyp, olardyng boyyna otansýigishtik qasiyetterdi damytugha kónil bólinui tiyis.

16. Diny kitaptar qayta sýzgiden ótip, zerttelip, saraptalyp qana úsynyluy kerek. Radikaldyq iydeyalar tarap jýrgen kez kelgen kitap kitap dýkenderindegi satylymy toqtatylyp, kitaphanalardan da joyyluy kerek.

17. Ong men solyn tanymaytyn, 18 jasqa tolmaghan jastardyng meshitke baruyna qatang tyiym salynuy kerek. Mektep jasyndaghy balalar mekteptegi bilimdi birinshi oryngha qoiy kerek. Tiyisinshe medreselerge shәkirtterdi mektep baghdarlamasyn oqyp shyqqannan song ghana qabyldaytyn jana jýie qajet. Sebebi, medresede dinge basa nazar audarylyp, adamgha qajetti jalpy bilim dúrys oqylmay qalady. Sondyqtan, moldalar sanagha syimaytyn, qisynsyz uaghyzdar aitady.

18. Imamdardyng bilim dengeyin әr kez kóterip otyru qajet. Olargha otandyq tariyh, salt-dәstýr, foliklor jәne taghy basqa últtyq qúndylyqtar oqytyluy kerek. Jaratylystanu ghylymdary boyynsha da kurstardan ótip, sauattylyqtaryn arttyru qajet.

19. Áyelderding qúqtyq mәrtebesin kóteru. «Talaq» úghymy boyynsha әielderding әleumettik qúqyqtary taptaluda. Olardyng tizimi jasalyp, densaulyghy tekserelui kerek. Memleket em-dom jәne psihologiyalyq kómek kórsetui qajet. «Talaq» aityp qyzdardy tastap ketetin er-azamattargha qoldanylatyn jaza kýsheytilui tiyis. Meshittegi nekeler tek memleket beretin neke kuәligi arqyly ghana qatang jýrgizilgeni jón. Talaq etu saldarynan zardab shekken analardyng balalargha da qoldau jasaluy kerek.

Balalaryna psihologiyalyq kómek kórsetu

20. Elimizde qalyptasyp otyrghan diny ahualdyng jaghdayy óte kýrdeli. Sol sebepti Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining qúramyndaghy Din isteri komiytetin bólip alyp, jeke-dara derbes Din isteri agenttigin qúru kýn tәrtibinde túr. Býginde din isteri komiytetindegi qyzmetkerlerding zayyrly ústanymdaryna da kýmәnmen qaraushylar da kezdesedi. Din isteri agenttiginde bilikti әri minezdi basshy jәne zangha say zayyrlylyq ústanymdy tu etetin mamandar qyzmet etui tiyis. Ol jerde qanday da bir aghymdardyng mýshelerining kirip ketip, óz mýddelerin jýzege asyruyna mýmkindik berilmeui tiyis. Osy jerde zertteuler, saraptamalar, jobalar әzirlenip, oqytu júmystary jýrgizilui kerek. Álbette, múndaghy mamandar joghary dengeydegi dayyndyqtan ótkizilip, ýnemi súryptalyp, aimaqtaghy әkimdikterge basqarma basshylyghyna úsynylyp otyruy tiyis.

Qoryta kele, Múhtar Áuezovtyng «El bolamyn desen, besigindi týze» degen úlaghatty sózin esimizge alghymyz keledi. Búl sózding astarynda últtyq tәrbiyeni úlyqtau kerektigi turaly ýlken mәn bar. Balabaqshadan bastap últtyq qúndylyqtardy, ghylym men bilimdi nasihattap, jast tolqynnyng boyyna siniretin auqymdy jobalar, irgeli júmystar jýrgizilui kerek.

El bolashaghy ýshin býgin әreket jasamasaq, erteng mýlde kesh bolmaq.

Qol qongshylar:

Dosmúhamed Kishibekov, ÚGhA akademiygi,

Orazaly Sәbden, Qazaqstan ghylymdar odaghynyng Preziydenti, QR Memlekettik syilyqtyng iyegeri, akademiyk,

Ermúrat Bapiy, QR Parlament mәjilisining deputaty, jurnalist, qogham belsendisi,

Qazybek Isa, QR Parlament mәjilisining deputaty, aqyn,

Rinat Zayytov, QR Parlament mәjilisining deputaty, aitysker aqyn,

Samat Núrtaza, QR QR Parlament mәjilisining deputaty,

Bayan Raqyshev, ÚGhA akademiygi,

Yasin Úzaqov, Kenes Odaghynyng enbek sinirgen ónertapqyshy, akademiyk, t.gh.d., professor,

Hangeldi Ábjanov, ÚGhA akademiygi, tarih ghylymynyng doktory, professor,

Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly, aqyn, QR Memlekettik syilyqtyng iyegeri,

Baghdat Mýptekeqyzy, etnograf, «Qyran» býrkitshiler federasiyasynyng atqarushy diyrektory,

Tólegen Býkirov, t.gh.k., QR Qúrmetti metallurgi, Qaraghandy oblysy jәne Jezqazghan qalasynyng Qúrmetti azamaty,

Babaqúmar Qinayatúly, etnoraf, tarih ghylymynyng kandidaty,

Ábdirashit Bәkirúly, etnograf, filosof,

Berdaly Ospan, etnograf, mәdeniyettanushy, muzykant,

Múhtar Tayjan, sayasatker, ekonomist,

Súltan-Han Aqqúly, alashtanushy, әlihantanushy-ghalym, halyqaralyq jurnalist, «Alash» ghylymiy-zertteu institutynyng diyrektory,

Ahmetbek Núrsila, kәsipker, motivator,

Erlan Tóleutay, ónertanushy, әnshi-kompozitor,

Erzat Kәribay, biolog, tarihshy,

Almas Mústafa, qolóner sheberi, suretshi, «Dala sazy» sheberler ortalyghynyng diyrektory,

Qúsmilya Núrqasym, әdebiyetshi, memleket qayratkeri,

Janúzaq Ákim, ekonomist, qogham belsendisi,

Erbolat Bayat, Sh. Uәlihanov atyndaghy Kókshetau uniyversiytetining professory, PhD doktor, aqyn, jazushy, әdebiyettanushy, foliklortanushy,

Amanqos Mekteptegi, týriktanshy, filologiya ghylymynyng kandidaty,

Tәttigýl Qartaeva, etnoraf, әl-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng professory,

Tәuke Altynbekov, tehnika ghylymynyng doktory,

Aygýl Orynbek, Preziydent janyndaghy Últtyq qúryltay mýshesi, qúqyqqorghaushy, zanger,

Orynbasar Jәnibekov, qogham qayratkeri,

Ramazan Qúrmanbaev, Asharshylyq qúrbandary qauymdastyghynyng tóraghasy,

Erkin Raqyshev, rejisser, qogham belsendisi, Almaty qalasy mәslihatynyng deputaty,

Júmash Kenebay, qogham qayratkeri, aqyn, publisist,

Núrlybek Quanbaev, «Jeltoqsan qoghamy» úiymynyng tóraghasy,

Múrathan Shoqan, aqyn, «Túlgha-Dostyq» qoghamdyq qorynyng tóraghasy,

Shynquat Bayjanov, zanger,

Rustem Ashetaev, qogham belsendisi,

Quanysh Ospan, aqyn, Maghjan Júmabaev atyndaghy Aqmola oblystyq әmbebap ghylymy kitaphanasynyng diyrektory,

Abylayhan Áshimhan, aqyn, Qazaqstan jazushylar odaghynyng mýshesi,

Ayan Qajybay, Sh. Uәlihanov atyndaghy Kókshetau uniyversiytetining «Qazaq tili men әdebiyeti» kafedrasynyng professor-assistenti, f.gh.k.,

Bauyrjan Ramazan, «Jebe» qoghamdyq qorynyng mýshesi,

Serjan Erikov, bloger, viydeooperator, monajer, «S-studio» studiyasynyng negizin qalaushy,

Núrislam Ábdil, teatrtanushy, Aqmola oblystyq Sh. Qúsayynov atyndaghy qazaq muzykalyq drama teatrynyng kórkemdik jetekshisi,

Berik Ataev, Sh. Uәlihanov atyndaghy Kókshetau uniyversiytetining oqytushysy, magistr,

Talapker Uәliyev, Sh. Uәlihanov atyndaghy Kókshetau uniyversiytetining agha oqytushysy,

Kәkim Hasambay, akter, rejisser, ústaz,

Mergen Toqsanbay, Qazaqstan Jazushylar odaghy Aqmola oblystyq filialynyng diyrektory, «Ruh-Aldaspan» qoghamdyq birlestigining tóraghasy, Aqmola oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng sarapshysy,

Marghúlan Ermaghanbetúly, qogham belsendisi, BasQaru qorynyng diyrektory,

Duman Ramazan, jazushy, dramaturg, «Abylayhannyng armany», «Joshy» dramalarynyng avtory,

Álihan Jaqsylyq, jazushy-dramaturg,

Ómir Shynybekúly, pedagog, Y. Altynsarin tósbelgisining iyegeri,

Ayman Saghidolla, ústaz, qogham belsendisi,

Serik Mәliyev, jurnalist, «Altyn Orda» portalynyng diyrektory,

Aybar Oljay, PR mamany,

Amangeldi Kenshilikúly, synshy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty,

Baqyt Bedelhan, aqyn,

Ómirjan Ábdihalyq, jazushy, «Arasha» internet portalynyng jetekshisi,

Qanat Ábilqayyr, jazushy,

Arman Áubәkir, jurnalist, «Adyrna» ÚEB qoghamdyq qorynyng Preziydenti,

Júmat Qúnanbay, Preziydent kýzet qyzmetining ardageri, Aughan soghysynyng ardageri,

Túrarbek Qúsayynúly, din zertteushisi, qúqyqqorghaushy,

Beybit Moldahmetúly, «Social project management» ortalyghynyng diyrekory,

Búghybek Sanduov, suretshi-dizayner, Aughan soghysynyng ardageri,

Dýisen Maghlúmov, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, jurnalist, jazushy,

Serik Sәrsekeev, «Qazaqstandyq salalyq temirjol, avtomobili, әue jәne su kóligi qyzmetkerlerining kәsiby odaghy» qoghamdyq birlestigining «Astana» filialynyng tóraghasy, medisina ghylymynyng kandidaty,

Tolqyndat Tóleshov, zapastaghy polkovniyk, Últtyq qorghanys uniyversiytetining oqytushysy,

Núrsәule Tolqyn, aqyn, ssenarist,

Núrgeldi Ábdighaniyúly, jurnalist, Halyqaralyq TÝRKSOY syilyghynyng iyegeri,

Ashat Qasenghaliy, sayasattanushy,

Qanat, Aytgýl Qúdaybergenovter, QR Enbek sinirgen әrtisteri,

Súltanәli Balghabaev, jazushy, dramaturg, QR Enbek sinirgen qayratkeri,

Qayyrbek Kemenger, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti, Qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi, f.gh.k.,

Oralbek Óteghúlov, sayasattanushy,

Qanat Jýnis, әnshi, akter, aqyn, dramaturg.

Abai.kz

79 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5445