Qazaq kóp nәrsening kiyesin biletin halyq.  Sonyng ishinde әr qazaqqa eng qasterli kie – adamnyng kindik qany tamghan tughan jeri bolyp sanalady. Ol ýshin tughan jer – jan‑jaghynan kóz jetpes sheksizdikke úlasqan әlemning týiini, onyng ómirin úraqtan úrpaqqqa jalghastyrushy ayaly orta. Sondyqtan da, Kabira atamyzdyng ómirinin  eng tragedialyq kezi, onyng  әkesi Rýstem tóremen Qytay eline kóshýi  bolyp sanalady.  Múnday oqys sheshimdi әkesi ózi tap bolghan sharasyzdyqtan qabyldady ghoy, bolmasa, osynday kórkem ólkeni, tughan ólkeni kim óz erkimen tastap kete qoyady deysin?!

Onyng sebepteri de tragediyamen úshtasady, ol – ómir men ólim kýresi edi:

Birinshiden, 1927-28-29-jylghy qaulylarda qysqa merzimde kulaktar men baylardan mal men basqa da mýlikterdi tәrkileu talap etildi. Al qazaqtyng «bay» degeni jәy ghana baquatty әri auqatty adam emes. Ol tútas auyldyng sharuashylyghyn dóngelentip otyrghan, elding túrmysy men tamaghyn úqsatyp otyrghan qadirli‑syily túlgha. Osyny Rýstem tóre tez úqty. Ol bolashaqta «baylar» qataryna qarapayym mal-jandy auqattylar da kirip ketui mýmkin ekenin bildi. Al, onyng arty qanshama adamdardyng ashtyqtan qyryluyna әkep sogharyn onyng súnghyla sanasy týisindi, jýregi sezdi. Sondyqtan ol elin saqtau ýshin apattyng aldyn ala «elim‑ay» kóshin bastau qajettigi tuaryn, eldi «ne bolsa da tәuekel» dep belgisizdikke qaray búratyn kez kelerin bildi... Sebebi, osynda qala bersi, olardyng artynda – ajal túrsa, aldynda – ómirge degen ýmit bar edi... Rýstem  tóre ýmitti tandady...

Ony sezimi men týisigi ony aldamapty... Kóp úzamay elde auqattylar atyldy nemese lagerilerge jer audaryldy. Milliondaghan mal tәrkilendi. Odan bólek, sharualardy mәjbýrlep kolhozdargha qosa bastady. Partiyalyq nomenklatura jeke sharuashylyq pen adamdardyng menshiktik qúqyn «revolusiyagha qarsylyq» dep sanady. Al, olardyng asyghys, apay‑topay qúryp jatqan artelderi men kolhozdary újymdyq ekonomika sanalyp, onda júmys istegen adam Kenes ýkimetine adal bolady dep sanady. Kolhoz mýshelerining maldary men basqa da mýlikteri ortaq boldy, endi adamdar ózderi ýshin emes, újymshar ýshin júmys istedi...

Alayda, ghasyrlar boyy eng kedey degenning ózi aldyna on shaqty qoy aidaghan auyldardyng kolhozdarda júmys isteuge qúlqy bolmady. Kóbi «mal ortaq», endeshe «jan da ortaq» dep te oilady... Nәtiyjesinde, ýjymdyq týrde mal baghugha ýirenbegen «ortaq mal» qys kózinde ashtan qyrylyp, aram qatty... Odan qaldy, bir mezgildi bir qoragha aidalghan mal bәlshebekterge kóp kórinip, olar tәrkilengen maldy ýlken qúrylystar jýrip jatqan jerlerge azyq‑týlikke aidap әketti... Búl 1928 jyly bastalghan qazaq basynda búryn‑sondy bolmaghan  ashtyqty tudyrdy.

Kýnkóris kózi tek malgha tirelgen halyq abdyrady, ashtyq auyldan asyp, stansiyalyq kentter men qalalardy ashtyq jaylady.  Auyldar bolsa, esh súrausyz bekerden beker qyrylyp qaldy...  «Esi bar eserden qashady» demekshi, shamasy bar qazaq jappay kóshi-qondy bastady. Osy kezde Kabira atamyz әkesi Rýstem tórenin  aituy boyynsha jasyryn týrde halyqty asharshylyqtan saqtap qalu ýshin Qytaygha   kóshýdi uyymdastyrdy. Sol kezde NKVD qyzmetkerleri  bilip qoymas ýshin bәibishesi men bes balany qaldyryp ketedi, Olar Kenes ókimetining jandayshaptyry bilip qoymas ýshin tóre ýiining týtinin shygharyp otyruy kerek edi... Atamyz keyin qayta kelip  jasyryn kóshirip alam dep oilaghan eken... Óz otbasyn el amandyghy ýshin qúrban etip, halqyn jetektep kete barghan eken atamyz... Qayran baba, osy erligindi býginde úghar jan bolsa, naghyz alyp túlghanyng isi der edi au!

Sóitken Kabira atamyzgha elge qaytyp kelu búiyrmady. Ol sol ketkennen habarsyz ketti. Al, apamyz Zeynep jyldap sarghayyp kýtýmen boldy. Aqyry habar bolmaghandyqtan belin bekem buyp,  ot basyn kóteruý jәne bala shaghany ósiru kerektigin sezinip «Tiri adam tirshiligin jasaydy» degen bar, jalshy bop jýrgen  Abaghangha qosylady. Abaghan bәlshebekter ýkimeti ornaghan kezde NKVD-gha qyzmetker bolyp júmysqa shaqyrylady. Júmys jasap jýrgen kezinde ýstinen aryz-shaghym týsip «ýiining morjasynan  at basynday altyn tabyldy» degen jalamen jәne Kenes ókimetining sol kezdegi zanyna sәikes 58 bappen, yaghni, «halyq jauy tóre túqymyn asyrap, jetkizdi» degen aiyppen sottalyp ketti.. Ol sol jaqtan oralmady, sóitip, qayyrymdy jan Abaghannyng da ómiri tragediyamen ayaqtalady.

Múhtarhan Abaghan,

QR Mәdeniyetine enbegi singen qayratker, Respublikalyq Kenesary han Qorynyng tóraghasy

Abai.kz