Qayyrbay Zәkirúly. Gumiylev bolghan bir kýn
Saghat tanghy besting shamasy. Oyanyp ketkenim әldeqashan. Kózimdi qansha júmsam da kirpikterim bir aiqaspay-aq qoyghany… Erterekten esimde jýrgen bir úmytylmas kezdesu onaylyqpen qaghaz betine týspey kópten mazalay beretin. Qolyma qalam alsam boldy, kesh bata óristen qaytqan enelerine jamyraghan qozyday, negizgi aitpaq taqyrybymnyng tóniregine tórkindes estelikter aq paraqty ansap «meni de, meni de» degendey talasyp, sanada syghylysyp qalaryn qaytersin… Mening úiqymnyng qashuynyng da sebebi osy…
Jazu ýstelining ýstindegi shaghyn shamnyng kishkentay qyzyl týimesin basyp qoyyp, kóz qaryghan jaryghy janaryma jaylasqannan keyin, sol aituly kezdesuding eleske ainalghan sәtterin qansonardaghy qoyannyng izderindey etip aq qaghazgha týsire bastadym…
Saghat tanghy besting shamasy. Oyanyp ketkenim әldeqashan. Kózimdi qansha júmsam da kirpikterim bir aiqaspay-aq qoyghany… Erterekten esimde jýrgen bir úmytylmas kezdesu onaylyqpen qaghaz betine týspey kópten mazalay beretin. Qolyma qalam alsam boldy, kesh bata óristen qaytqan enelerine jamyraghan qozyday, negizgi aitpaq taqyrybymnyng tóniregine tórkindes estelikter aq paraqty ansap «meni de, meni de» degendey talasyp, sanada syghylysyp qalaryn qaytersin… Mening úiqymnyng qashuynyng da sebebi osy…
Jazu ýstelining ýstindegi shaghyn shamnyng kishkentay qyzyl týimesin basyp qoyyp, kóz qaryghan jaryghy janaryma jaylasqannan keyin, sol aituly kezdesuding eleske ainalghan sәtterin qansonardaghy qoyannyng izderindey etip aq qaghazgha týsire bastadym…
1986 jyldyng songhy ailary bolu kerek. Sonau studenttik shaqtan beri aralasyp jýrgen dosym Amandos Aqanaevtyng sheberhanasynda Baqtiyar Tabiyev, Kenjebay Dýisenbaev, taghy da birneshe suretshiler basymyz qosyla qalghan. Kenet Baqtiyar samayynan tóbesine deyin bozaryp ketken qoy shashtaryn salaly sausaqtarymen artyna qaray tarap qoyyp saltanatty týrde kelesi jyldyng jaz ailarynyng birinde Mәskeu qalasynda qazaqstandyq toghyz suretshining esepti kórmesi ótetinin shaghyn dastarqan ýstinde quanyshpen jetkizdi. Sol toptyng qúramynda ózimning bar ekendigimdi estip, quanyshymdy jasyra almadym. Mәskeude ótetin kórmelerge búryn da júmystarymyzdy qoyyp jýrgenimizben, búl jolghy kórme tipti de basqasha bolmaq. Árbir avtor ózining enbekterin Kenes Odaghy astanasynyng talghampaz kórermenderine qalaghanynsha úsyna alady. Moskva ózenining boyyndaghy Qyrym kópirine jaqyn ornalasqan Ortalyq kórme zaly qay suretshige bolsyn armanday әser qaldyratyndyghy aitpasa da týsinikti. Saraptalghan suretshiler tobyna engenderden esimde qalghany: Abdrashit Sadyhanov, Baqtiyar Tabiyev, Kenjebay Dýisenbaev, Amandos Aqanaev, Vasiliy Timofeev…
…Sonymen, biz asygha kýtken uaqyt – kórme mezgili de jetti-au. Artynyp-tartynyp: «Mәskeu qaydasyn?» dep tartyp otyrdyq. VDNH janyndaghy «Kosmos» qonaq ýiine kórme ashylu qarsanynan eki jeti búryn baryp ornalasyp aldyq. Ótetin sharanyng katalogy men afishasy Mәskeude dayyndalghan. Kózding jauyn alady. Biz ornalasqan qonaq ýige Mәskeude túratyn tamyr-tanys, jora-joldastar jii kelip, qau-qau әngimening qyzuy kýnde basylmaydy. Solardyng ishinde mәskeulik arhiytektor, qalmaq jigiti Jangar Pervuev bizge erekshe yqylas tanytty. Eger sәti týsse, bir kelgende belgili tarihshy, týrki tektes halyqtardyng bilgiri – Lev Nikolaevich Gumiylevpen az uaqytqa bolsa da jolyqtyratyndyghyn aitty. Ózin kórmek týgili atyn estigende eleng ete qalatyn jastargha mynaday sәt, әriyne, aspannan kýtkenimiz jerden tabylghanday әser qaldyrdy. Sәl búrynyraq, Mәskeu týbindegi «Senej» shygharmashylyq ýiinde Leningrad kórkemóner akademiyasyn bitirgen belgili suretshi Aman Baqtyghaliyevpen bir týn sher tarqata әngimeleskenimizde, ol Lev Nikolaevichting leksiyalaryna әdeyi izdep baryp, qatysatynyn tebirene tolghaghany sonday, ony jyrday etip aityp bergeni esimde.
1980 jyly Kulikovo shayqasynyng 600 jyldyghyna oray «Ogonek» jurnalynyng betterine Dmitriy Lihachevtyng kólemdi maqalasy shyqqan bolatyn. Ol basynan ayaghyna deyin bizge búrynnan belgili saryngha qúrylypty. Dalalyqtardy oisyrata jenu. Altyn Orda Kulikovo shayqasynan keyin sharuasy shayqalyp kelege kelmestey bolghan… Jurnaldyng osy sanynda Lev Nikolaevich Gumiylevting sol tarihy shayqasqa tyng rakurspen qarap, Mamaydyng sol maydanda jenilu sebepterine toqtalyp, Altyn Ordanyng odaqtasy – Litva koroli Yagaylo der kezinde kelmey, opasyzdyq jasaghan tústaryn sol jolghy jenilisting basty sebebi etip kórsetipti. Eki jyldan keyin Toqtamys han bastaghan Altyn Orda jasaqtary Mәskeudi qayta basyp alyp, búrynghysha biyligin jýrgize bergendigin bayan etedi.
Dmitriy Donskoy bastaghan Rusi jasaqtarynyng odaqtastary Qara tenizde qaharyn jýrgizip túrghan Qyrym handyghy ekendigi tarihtan belgili. Altyn Ordagha qarsy joryqtarda Nikita jәne Semen Beklemishovter qolbasshylyq etse, әriyne, Kulikovo shayqasynyng manayyndaghy ghasyrlar boyy qúrastyrghan orys tarihshylarynyng iydeologiyalyq konstruksiyasy syr berip syqyrlay bastaydy…
Sәti kelgen kýni Jangar dosymyz Lev Nikolavichting bizding jolyghugha yqylas bildirgenimizge qarsy bolmaytyndyghynan habar jetkizip ýlgerdi. Últy tatar, erterekte Qytaydan kóship kelgen belgili suretshi Baqtiyyar Tabiyev, tama Shora batyrdyng úrpaghy Kenjebay Dýisenbaev jәne men – Janqoja, Eset batyrlardyng úrpaghy jýzdesuge jinaldyq. Búlay aityp otyrghanym, Lev Nikolaevichting aldyna baratyn delegasiyanyng sәl de bolsa dәrejesin kóteru ghoy. Kózdegen jerimizdi nysanagha ala otyryp metrogha týsip, Novogiyreevo stansasynan bir-aq shyqtyq. Oiymyz – Gumiylevpen jolyqqannan keyin Baqtiyardyng Surikov institutyndaghy kurstasy, suretshi Valeriy Svetliskiyding sayajayynda bas qosu. Sómkemizde sol jaqqa alyp bara jatqan Abdrashit aghamyzdyng bir bótelke «Qazaqstan» koniyagi bar. Sonymen birge, Lev Nikolaevichke Syrdyng sary ala qazysy, qyzdyng búrymynday múqiyattap órilip, iysi búrqyraghan shyryn qauynqaghy bar.
Lev Nikolaevichting Mәskeudegi shaghyn pәteri osy jerden onsha alys bolmay shyqty. Kýn sonshalyqty qapyryq. Oghan qaraytyn biz joq. Kezdesuge belgilengen uaqytta kelgen pәterimizding qonyrauyn bastyq. Esikti súnghaq boyly, qoy shashyn keng mandayynan joghary ortasynan aiyryp, jelkesine múqiyattap týigen ashang jýzdi, ajarly әiel ashty. Bes biyening sabasynday deuge kele qoymas. Olay desem tym tolyqtau kórinetin shyghar.
Eng keremeti, bizdi búrynnan biletin adamsha aqjarqyn sóilep qarsy aldy. Jangar dosymyz ózi erkin mengergen orys tilimen bizdi búghan deyin-aq jeke-jeke surettep, tanystyryp qoyghan boluy da ghajap emes. Búl kisi ózin: «Lev Nikolaevichting zayyby Nataliya Viktorovna», dep tanystyrdy.
Lev Nikolaevich orta boylydan sәl jogharyraq. Búiralau buryl shashy mandayyna qúlap, anasy Anna Ahmatovagha tartqandyqtan, qyr arqasy kóterinkileu múrny atjaqty aqsary jýzine ýilesip-aq túrady eken. Keudesinde týrli-týsti suretteri irileu, úzyn jeng jeydesi bar.
Lev Nikolaevichting úsynghan júmsaq alaqanyn japatarmaghay alyp, bólme ortasyndaghy shaghyn ýstelding janyndaghy oryndyqtargha jayghastyq. Alghashqy kezde sәl qysylghan týrimizdi bayqap qalghan ýy iyeleri, әp-sәtte әngimege ýiirip, Nataliya jengeyding búrqyraghan buryl shayy my qaynatar ystyqta boygha sinip, uaqyt jyljyghan sayyn saghyna kýtken basqosuymyz әdemi otyrysqa ainalyp bara jatty.
Sәlden son, Lev Nikolaevichke arnayy alyp kelgen bazarlyqtarymyzdy dastarqangha shyghardyq. Bizding әlgi rәsimimizge ýy iyelerining quanyshyn kórseniz. Lev Nikolaevichting auzynan shyqqan: «My» – týrki sinoniymi bolsa, «Oni» – slavyandardyng shartty atauy ekenin týsinip-aq otyrmyz. Lev Nikolaevichting әserli әngimesining tórkininde týrki, slavyan elderining aiyrmashylyghy emes, kerisinshe, úqsastyq jaqtarynyn, tuysqandyq baylanystarynyn, mýddelestik jaqyndyqtarynyng bayandy izderi sayrap jatty… Turgenev, Karamziyn, Dostoevskiy, basqa da kóptegen orys ziyalylarynyng tegi týrkiler ekendigin Lev Nikolaevichting óz auzynan estigenimizde boyymyzdy maqtanysh sezimi biylep, tóbemiz kókke jetip otyrghanday әser aldyq. Dualy auyzdan shyghyp, jan bite bastaghan Úly Dalanyn ruhy Mәskeu aspanynyng astynda tamyrymyzdy qualap, boyymyzdy shymyrlata bastady…
Ýy iyelerining Shynghys hangha degen yqylasy óte erekshe ekendigin bayqadyq. Osy túsqa kelgende qaltamyzdyng týbinde jatqan Ábdirashitting amanatyn qoly qúrghyr eriksiz sipay bastady… Aragidik Nataliya Viktorovna as ýige shyghyp ketkende júqalap turaghan qazydan, balday qauynqaqtan Lev Nikolaevich azdap bolsa da dәmin alyp otyrdy. Jengeyding әlgindey joq kezin paydalanyp alqyzyl týsine terezeden týsken kýn sәulesi alaulay shomylghan koniyakting shynashaqtay bir-eki rumkasyn bizding yqylasymyz ýshin anda-sanda qútty qonysyna qondyryp qoyyp otyrdy. Ýige kirgennen bayqaghanym, Lev Nikolaevichting ózine tәn әdemi yumory bar ekendigi. Bizding Baqtiyar da әzilding koroli dese bolghanday. Jengemiz kele qalghanda biz de ym-jymdy bildirmeuge tyrysamyz. Degenmen, Nataliya Viktorovna sezip qalsa kerek, sóz arasynda jymiyp qana Lev Nikolaevichting «qant diabetin» eskertip qoydy. Mine qyzyq! Jengemizding mamandyghy suretshi eken. Úmytpasam, Surikov institutyn, әlde Leningradtaghy kórkemsuret akademiyasyn tәmamdasa kerek. Lev Nikolaevichting jiyi-jii Nataliya Viktorovnagha «hatun» dep otyruy qanday keremet! Alghashqy tosty ózi kóterip, sausaghynyng úshyn rumkagha sәl batyryp, edenge silkip alghanyn: «kóshpendiler sharaptyng dәmin әueli Jer-Anagha tatqyzady» dep týsindirdi. «Orta Aziya halyqtarynyng bir-birinen erekshelikteri bar ma?» degen Baqtiyar Tabiyevting súraghyna: «Qyrghyzdargha әzil aitqanda, bayqap aitu kerek, qazaqtardyng namysyna tiymegen jón» dep jauap berdi de, bir sәtke oilanyp qaldy. Áriyne, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasynyng janghyryghy Lev Nikolaevichke de, Nataliya Viktorovnagha da osal tiymegeni bayqalyp otyrdy…
Jalghandyqqa, әdiletsizdikke jany qas, HH ghasyrdyng birinshi shiyregindegi orys poeziyasynyng kósh basynda jýrgen Nikolay Gumiylev adamy tabighaty da erekshe qalyptasqan, qaysarlyghy basym jan eken. Ayaghynan jana túrghan Kenes ókimetine «qastandyq jasamaqshy» degen jalany jamylyp qamaugha alynypty. Maksim Gorikiyding ara týsuining arqasynda abaqtydan bosanugha mýmkindik tuyp: «Esti sredy vas poet Gumiylev?!» degende: «Esti ofiyser Gumiylev!» – dep tútqyndardyng ortasynan bólinip shyqpay, solarmen birge atylyp kete barghan kórinedi. Asa sezimtal Baqtiyar, Kenjebay ekeumizge bir qarap qoyyp, qonyr әuezdi dauysymen tómendeu alyp, tatardyng әsem de múndy halyq әni «Oy búlbúlymdy» bastap ketkeni.
Oy byl-bylym, Vay byl-bylym
Aq Edilne tang ata,
Tanlar ata, uzelә úzaq,
Jyrlata da elata…
Án әserimen bal-búl janghan ýy iyelerining jýzin kórsen, shirkin! Altyn Ordanyng songhy handarynyng biri, Kulikovo shayqasynan tura bir ghasyr ótkende, 1480 jyly ejelgi odaqtasy Liytvamen birlesip Mәskeuding batysynda sheshushi shabuylgha bel baylap úly knyazi Ivan III-ning basyna búlt ýiirgen Ahmet hannyng úrpaghy – aqyn Anna Ahmatovanyng anasynyng qolynda balalyq shaghy ótken Lev Nikolaevichke búdan artyq syy bolmaq pa?! Tatardyng keremet әnshisi Iliham Shakirovtyng oryndauynda búl әndi talay estigen edim. Azdap men de qosylyp otyrdym.
Án ayaqtala bergende Bәkeng maghan iyek qaqty. Onysy, Syr boyynyng Qarmaqshy jaghynda dombyragha qosylyp aitylatyn Toghjannyng gói-góiin dombyrasyz-aq aityp jiber degeni edi. Búl әuen qobyz saryndas keledi de, sol túrghyda asyqpay oryndaghandy únatady. Bar yqylasymdy salyp eki shumaghyn aityp shyqtym. Alla abyroy bergende sazdy әuen, otyrghan ortamyzda ózining tiyesili ornyn taba ketti. Tap osy aragha kelgende, sýrinip kete jazdap, boyymdy әreng tiktep aldym. Osy múndy әuenning әserinen shyqpay túryp rumkany qolyma alyp, kәduilgi dәstýrli tosty bastap ala jóneldim! «Dorogoy Lev Nikolaevich, ya hochu podnyati tost za vashih detey, chtoby»… dey bergenimde, kenet birneshe sekund bolghanymen, úzaq minuttargha bergisiz ýnsizdikke enip, semip bara jattyq… Alghashqy kórgennen de ajarlana týsken Nataliya Viktorovna sәl jymiyp: «Kogda mojno bylo delati detey, Lev Nikolaevich nahodilsya»… Songhy jaghy shynyldaghan qúlaghyma emis-emis kelip jatty… IYә, әlgi aty suyq GULAG… Lev Nikolaevichting maghan qadala qaraghan meyirge toly kózderi de meni demep jibergendey әser qaldyrdy. Keyinirek, Kenjekeng – Kenjebay Dýisenbaev ekeumiz Almatyda ayaqtary buranyng sanynday buyn-buyn keng ýstelding betine tartylghan kók suknonyng ýstinde shardy shargha soghyp shayqasyp jatqanymyzda:
– Kenjeke, Lev Nikolaevichting ýiindegi kezdesuden esinizde ne qaldy?! – degenimde bir sharmen ekinshisin kózdep jatyp:
– Ocheni vyraziytelinye glaza u Liva Nikolaevicha! – dep aityp ýlgermey-aq, әlgi sharlardyng aldynghysyn ortanghy luzanyng tor qaltasyna sylq etkizdi.
… Otyrystyng sonyn ala Lev Nikolaevichting kishkentay balkonyna bes adam erkin syiyp, mening «Zeniyt» fotoapparatymmen pozitivti slayd plenkasyna suretke týstik. Ókinishtisi, asa múqiyattap saqtap jýrgen plenkalardy keyin qansha izdesem de tappay qoydym. Keyinirek, 2008 jyldyng songhy ailarynda әlgi joghalghan slayd plenkalary tabylghandaghy quanyshymdy kórseniz!
Mәskeude jaryq kórgen týrli-týsti «Hudojniky Kazahstana» degen ózimiz jayly kólemdi katalogty Lev Nikolaevich jәne Nataliya Viktorovnagha syigha tartyp, әr suretshi óz túsymyzgha bir auyz tilek jazyp qolymyzdy qoyyp jatyrmyz. «Dorogoy Lev Nikolaevich! Dorogaya Nataliya Viktorovna! Teplo vashih ruk cherez moi ladoni peredaetsya moim vnukam», – dep jany jaysang asyl jandargha men de ystyq yqylasymdy jazyp qaldyrghanym kýni keshegidey esimde…
1988 jyly Almatyda suretshi Salihidin Aytbaevqa jolyqqanymda almatylyq birneshe suretshi ózderining bir-bir júmystaryn jәshikke salyp Lev Nikolaevichting Leningradtaghy adresine jibergenderin estidim. Jogharyda aitylghan kezdesuden keyin kóp úzamay biregey tarihshy, Euraziya iydeyasynyng negizin qalaushy Lev Nikolaevichting dýniyeden ozghanyn estidik. Ghasyrlap bodandyqtyng azabynda bolghan elimiz azattyq alghan tústa, Astanadaghy uniyversiytetke onyng eren esimi berilgendigining kuәsi boldyq. Shyghys tarihyna tereng boylap, keyingi úrpaqqa asqaq ruh beretin ghajayyp syrly dýniyelerdi arshyp, jalghan boljamdardan arashalap, qayta janghyrtqan asyl azamat-ay!
…Belgili-belgisiz sebeptermen birneshe ghasyr boyy kómeskilene bastaghan týrki halyqtarynyng shynayy tarihyn tarazylap, әlem aldyndaghy tiyesili ornyna kótergen tau túlgha Lev Gumiylevting qarapayym bolmysyn sonau bir jyldary Mәskeude, tarihshy shanyraghyndaghy sol bir kezdesuding ýstinde boyymyzgha sinirgen baqytty sәtimizding manyzyn uaqyt shirkin algha jyljyghan sayyn salmaqtay týskendeymin…
Qayyrbay ZÁKIRÚLY,
suretshi-grafiyk.
QYZYLORDA
Abai.kz