Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3845 0 pikir 9 Qyrkýiek, 2013 saghat 04:45

Serik Boqan. Arab kóktemining aqyry bar ma?

                      

                                    Serik Boqan. Arab kóktemining aqyry barma?

                      

                                    Serik Boqan. Arab kóktemining aqyry barma?

 Ádiletsizdik normagha , zúlymdyq batyrlyqqa, aldamshylyq  iskerlikke  telingen  kezde adamy izgilikti baghalaudyng ózi qiyn...  Bir ghúlamanyng «Adamdar ótirikshi emes, olardyng ishine ótirik tolyp qalghan» degeni bar. Sonda әdilet pen shyndyqty qaydan izdeysin?  Býgin ishtegi kýidi shygharayyn dep  azda bolsa sizdermen syr shertudi oiladym.  Uaqyt pen kenistikti, baylausyz sayasat pen  aqiqatty úshtastyra  sonau qorlanyp jatqan bauyrlas Mysyr elin  oiyma temirqazyq qyla otyryp oy bólisudi jón kórdim.  Qazaqiyanyng ashyq alanyna  óz oiymdy ashyq bildiruge tyrystym. Demek, býgingi adamdar búqaralyq aqparat qúraldary ne aitsa soghan qúdayday senedi. Islamdy qaralaghan әlde bir essizding sózine bas iyedi. Últqa jala jauyp tarihyn búrmalaghan azghyngha әuliyedey tabynady... Últ ýshin kýresken úldaryn әlgi teksizding biri:  «dini jat, halyqtyng dúshpany»,  dese, «joghalsyn» deytin úranshyl tobyrdan ne kýtuge bolady?! Haram men halaldy aiyrmay osynsha teksizdenuge bolama?!   Búdan ótken nem kettilik pen  bilimsizdik bolmas!  Adam balasyna tәn qúndylyqtardyng joyyluyna selt etpeydi...  Múnday hayuany sabyrlylyq bizdi shynyraugha qúlauymyzgha sebep... Al, sabyrlylyqqa ylayyq qúndylyqtyng aldynda ala shapqyn bolyp tyrashtanamyz.  Sonda ne boldy? Izgilik ataulynyng aldynda zormyz,  shәitany dýniyening aldynda qormyz.  Ergejeylimiz.  Búl turaly aita bersem tom-tom kitap jazugha bolatyn shyghar...  Býgingi әlem aqparatyn kim ústap  otyr degenge bir sәt nazar audaryp kórdik pe? Syrty jyltyrap, ishi bylyqqa tolghan dýniyeler...  Sanamyzdy qarusyz jaulap jatyr... Sol batystyng Sozderine qarasang shetinen Liyberal, demokrat, adam qúqy siyaqty әdemi jangha jaghatyn termiyinderdi  jinap alghan. Al, jýzege asatyn shyndyq pen izgilik qayda? Týk  Joq!..

       «Jalghan demokratiyanyng astarynda ne bar?...»

            Egiypet  yqylym zamandardan kele jatqan tarihy eng úzaq memleketterding biri. Perghauyndar zamanynan bastalghan sol elding qanshama qúndylyqty boyyna sinirgenin sezinu qiyn emes. Bir kezde ekonomikalyq baylyghy sharqau biyikke kóterilgen Mysyrdyng býgingi haly ne boldy? Ekonoikasy kýiregen, ruhany qúndylyghy qúldyraghan, turistik ainalym sarqylghan, dýrbelennen túralaghan elge ainalyp shygha kelgen. Alghash osy mysyrdan bastalghan «arap kóktemi» әlemdi bir ainalyp bastalu nýktesine qayta oralghanday..

Soltýstik Afrika men Tayau Shyghystaghy barghan sayyn ýdep kele jatqan shiylenisterdi jaqsy bilemiz.  Ukrainadaghy, Qyrghyzdaghy, qiyr shyghystaghy bassyzdyqtardyng qandy qyrghyny kóz aldymyzdan ótti.  Shynynda búl elge naqty sabaq boluy kerek.  Jyl boyy atys-shabystyng qandy qasaby bolghan Liviya ne boldy? Muamar Kaddafiydi qorlap óltirgende baqytqa jettime sol el?  Rejisseri men keyipkeri kim boldy bәri belgili?!...    Batystyng mýddesine qarsy kelip, halqynyng jayyn oilaghan Kaddafy shynynda halyqshyl patsha emes pe edi? Liviya qaytty kózimiz kórdi? Hosny Mýbarakti taqtan taydyrghan Mysyr bir jylgha jetpey qanday kýige týsti? Múhammed Mursy qanday bolashaghyna jol asha aldy? Aqyry baryp beykýnә halyqtyng «Qandy sәrsenbisine» úlasty...  Eki ret patshasyn elden quyp shyqqan bauyrlas Qyrghyz eli degenine jetti me?  Joq.  Eki tau soghylsa ortasynda shybyn ólipti dep, treksiz patsha men qara halyq sayasattyng qúrbany bolyp qala berdi...Búl kýnde túralap qalghan músylman elderinin  biyligi әlde bir tegeuirindi, qatygezding qolyna óte bastaghan.

 Jaqynda  Mysyrdaghy bolghan beykýna halyqtyng qany tógilui  bәrimizding janymyzdy auyrtty. Áyelder men balalardy qamtyghan myndaghan halyq mert boldy. Memeleket boyynsha milliondaghan  qalyqtyng kóteriluine apardy. Dýrbeleng barynsha ushyghyp, qan tógis jalghasuda... Búl әdiletsizdik,  kimderding qolymen jasalyp otyr múnyng bәri belgili... Biraq sol ókinerligi qara halyq súrqiyalyqtyn  astaryn bilmey mert boluda.  Mening oiym ol turaly sizderge aqparatyn beru emes, sol býlikti kim úiymdastyryp, paydasyn kimder kóretininen habar beru.

            Álemning әkesi bolyp otyrghan Eureyler negizinen músylman memleketterin basyp janshyp, qúldyqta ústaugha at  salysyp otyr. Massondyq úiymmen sybaylas bolyp otyrghan býgingi Europa solardyng qol shoqpary... Demokratiyany jeleu etken atalmysh elder qyryp-joidyng aluan paraghyn ashuda...  Úly ghalym Platon sol turaly: «Demokratiya onsha jaqsy nәrse emes, alayda, odan basqa ondy narse tabylmay túr», – degendey.  Sol demokratiya býginge kelgende әteyistikting eng joghary ýlgisine ainaldy.. Sonymen demokratiya payda bolyp әlemdi ulau bastaldy..  Jer betinde zansyz tirshilik etip jatqan atalmysh elder...  Álsiz memleketterge otarlyq sayasatyn jýrgizip, músylman elderine tizesin batyruda...  Sol kelensizdikterding kesirinen әlem túiyqtalyp, jabyla bastady.

 2008 jyldan bastalghan týrli daghdarystar, ekonomikalyq, әleumettik túralalular sonyng aighaghy...  Memleket pen memleketterdin, últtar men últtardyn, dinder men dinderdin, músylmandar arasyndaghy mәselenin, arazdyqtyng payda boluyn keltirip otyrghany býgingi kýn tәrtibindegi  shynghyrghan shyndyq!..  Sol auzy qan sasyghan derjavalar. Olardy óz sózimen aitqanda: «Mәngilik dostyq joq, mәngilik mýdde ghana bar bizde»degenindey, osynday satymsaq, satylghysh sózderinng neden derek beretini belgili.

            Álemge tanylghan 9 qyrkýiek oqighasyn múslmandargha japqan. Amerikadaghy sol alyp ghimarattyng qúlauy islamgha jala jabumen dýnie kenistigin sharlap ketti...  Músylman elderining ruhyn basyp tastaghandyqtan ba? Eshkim ýn qatpady...  Sol kezde qazaqtyng qaysar úly Núrsúltan Nazarbaev: «Islam dýniyege qauyp tóndirip otyrghan joq, dýnie islamgha qauyp tóndirip otyr», – dep, azat oily azamattyghyn bildirdi... Sol erligine sýiingen arab patshasy estelik retinde Núr Astana meshitin salyp bergendigi әli esimde! Músylmangha jasalghan әlemdegi zúlymdyqtan qaymyqpay qarsy әdilettiligin biz esh úmytpauymyz kerek!  Eldikti tu etip, patshagha qoldau kórsetu  jón shyghar. Sol milliardtaghan halyqqa jala japqan olar neden iymensin... Álemdi alaqanynda ústaghysy kelip otyrghan olardyng mýddesi baylyqty qalay tonap aludan   basqa týkte joq. 

         Dýrbelenge shaqyrudyng jana tehnologiyalary

Aytpaghym,  Álgi el ishine kelip arandatushylyqtardy kimder úiymdastyrady?  Biz sony qarastyrayyq. Mysaly Leniyn, Marksterding de ózi bir mektep. Europada 60 jyl bolghan qúpiya oqu ortalyqtary bar. Arnayy tarbiylengen ishki ister qyzmetkerleri sabaq beredi.Tynysh jatqan memleketterdi qalay astan-kesteng qylu, sonyng baryn tereng oqytylyp,  arandatudyng tәslderin ýiretedi...   Sol turaly jylyna 50 million dollar bólinedi. Sol aqshany janaghy Mysyr, Liviya syyaqty qangha bókken elderden bir sәtte, qayyryp alady. Payda ýshin kýndiz-týni  solardyng arnayy modeliin oqytady. Olar eng jaqsy sózderdi halyqtyng jaghynda túryp úrangha ainaldyrady.. .  Qarapayym halyq pen jastar mert bolyp otyrady...  Búl jobagha  әsirese jastar jaghyn tartady.  Ýstegi jylghy Týrkiyada bolghan qandy qaqtyghysqa sebep bolghan «on bes qana taldyng kesiri...».   Olar sol bolmashy nәrseni aspangha kóterip týrli sayttar arqyly jalghan mәlimet taratty... Sonymen dýrbeleng bastalyp ketti...  Mysaly Ukraiyndaghy dýrbelenning qalay bastalatynyn jasaushy adamdardyng Liyderleri bilip otyrdy. Aldyn ala avtobustardy boyaghan, onda búryn bolmaghan jana tehnologiya paydalanyldy. Ereuilshiler arasynan bir súlu qyz gýl alyp shyghyp, әskery sardargha úsyndy..Ol gýldi aldy.. halyqpen birge degen maghynada edi...  Sonymen mahabat pen ruhqa shabuyl jasaldy... Bir gýl, bir suret rekatanyng qúnynan qymbattady... Alayda, aqyry azamattyq soghysqa ainaldy...  Jana tehnologiya jýzege erkin aspady. Bәri bir olar jenilmeydi. Taghy da týrli aluan paraghyn oilap tauyp otyrady. Kóbinde jeniske jetedi. Arnayy shetelden kelip tegin demokratiya ýiretedi.Qalay kóterilis jasau, óz preziydenttin qalay saylap aludyng joldaryn ýiretip, olargha arnayy aqsha bóledi. Qyrghyzdaghy tolquda, alangha shyghyp qyrylyp ketken halyq aldanghanyn artynda byraq biledi...

            Demek, demokratiya, adam qúqy, bostandyq  dese onyng bәri jalghan... Esh qashan senbenizder! Oppozisiya degende óte kýmandi...  Olarda qazaqtyng týiir mýddesi joq ekendigin kóp ret bayqadym. Kózdegeni óz paydasy... Olardyng shalghayyn jel kóterip sol bayaghy arandatushy sheteldik toptarmen sybaylas kelui әbden mýmkin.

            Mysyrdaghy býgingi oqighagha oralayyq. Týrkiyanyng qaysar úly, bas ministir Rejep Tayyp Erdoghan Mysyrdaghy әskery kiyligu jóninde halyqaralyq qauymdastyqqa ýndeu tastady. Bas ministr Erdoghan batystyng shyn peyildi әreket etuleri kerektigin bildirip, «Batys qazirge deyin prinsipti bir túghyrlyq  kórsetken joq» dedi. Osy sayasatker, әlemdik talay qaqtyghystarda azamattyq, әdildik ústanymyn ashyq bildirip keledi.  Bir nәrse meni oilandyra beredi.

 Múhammad Mursy Mysyr biyligin qolgha alghan әskeriylerge qarsy azamattyq baghynbaushylyq tanytpau ýshin mitingterdi jalghastyrugha jalpyny shaqyrghan. Sonan song halqy men jaqtastaryn «Qasyq qany qalghansha» kýreske shaqyrghan.  Demek, Mursy kýmәndi...  Ol shyn músylman partiyasyn qúrghan halyqshyl patsha bolsa, halyqyn qan tógis pen shynraugha aidap salmas edi...  Olargha ýndeu jasap dýrbelenge shaqyrmas edi dep oilaymyn.

 Mysyr memleketining búrynghy basshysy da Hosny Mýbәrakta  ýnemi AQSh qa bolysyp, islam rejimine qarsy boldy. Sol sebepti Mysyr men Iran arasyn da kelispeushilik tuyndap jatty. Demek, Hosny Mýbәrakta sayasy oiyngha basyn bәy tigilgen shahmattyng tasy!.. Amerikagha auyz jalasqandyghy, senimge qarsy túrghandyghy sayasy oiyn...  Múnyng astarynda batystyng jasyryn sayasaty jatyr. Alayda, dýrbelenning arty ne boldy? Patshany qúlatqanmen eshteme ózgermey otyrghoy... Mysyr halqy el ishindegi  tolqulardyng teris saldaryn qazirding ózinde sezine bastady... Myndaghan beyuaz halyq   óldi, on myndaghan adam jaralandy, milliondaghan adam ereulge shyqqan. Múnyng bәri bireuding kóseui men qol shoqparyna ainalghanynyng naqty belgisi. Ony әdil  uaqyt tarazylaydy әli... Al eks-preziydent Hosny Mýbәrak jaqyn kýnderde tútqynnan bosaytyn bolsa, sayasy túraqsyzdyq  barynsha ushyghyp, músylmandardyng basy daugha qaluy әbden mýmkin.

 Saud Arabiyasy, Iordaniya, Kuveyt, BAÁ elderi uaqytsha ýkimettin  is-әreketin qoldaytynyn jasyrmaydy. Saud Arabiyasy Korolining Múhammed Morsy jýiesinin  aldamshylyghyn  ashyq aitty. Týrkiyanyng bas uazyry Erdoghannyn  ótken aptadaghy oqighalargha «Demokratiyagha oralu ýmitine berilgen soqqy» dep bagha bergen. Ol batystyq әriptesterine « Men batys elderine ýndeu jasaymyn. Sizder Gazagha qatysty jaghdayda ýnsiz qaldynyzdar, Siriyagha qatysty jaghdayda ýnsiz qaldynyzdar, sizder Egiypetke qatysty jaghdayda ýnsiz otyrsyzdar. Endeshe sizder demokratiya, bostandyq ghalamdyq qúndylyqtar men adam qúqy jóninde búdan song ne demekshisizder?», dedi.

Osy ýndeudi oqyghan adamgha bәri belgili. Kezinde «Músylman bauyrlar» qozghalysyn qoldap, onyng demokratiyaly jolmen biylikke kelgenin moyyndaghan halyqaralyq qauymdastyq endi sayasy jýiening kýshpen auystyryluyna narazylyq ne qarsylyq kórsetpegeni tang qaldyrady.  Bir qaraghanda, ishki qayshylyqtardan tuyndaghanday  kórinse de, Mysyrgha dendep enip jatqan syrtqy kýshterding yqpaly kýsheye bastaghan. Osylaysha Egiypet azamattyq soghystyng alghy sharttaryn bastan ótkerude.

 Mysaly Týrkiya aqparat qúraldary sayasy jaghdaydyng astarynan islam dinine túsau bolu, músylman memleketterin túralatugha  baghyttalghan astyrtyn soghystyng elesin kóredi. Týrkiyanyn  «Sabah» gazetining sayytynda «Tayau Shyghysty qayta qúru(bólisu) túsynda búl tónkeris Egiypetti qatardan shygharu maqsatynda jasaldy. Osyghan úqsas jaghday  Gazy qozghalysynyng kómegimen Taksim alanynda  Týrkiyagha qarsy da úiymdastyrylyp edi. Osylaysha, aimaqtaghy eki manyzdy memleket – Egiypet pen Týrkiyanyng ayaq qoly túsaulandy», -delingen.  Bir sózben aitqanda Týrik basylymdary islamdy qorghaugha kýsh salyp jatyr. Olar barsha adamzatqa jyly shyrayly  islam qúndylyghyn nәsihattaumen birge qorghaudy mindetim dep biledi.  Batys tarapynan berilgen soqqylar men arantudan barynsha saqtyqpen qorghanudy sezine bastady.  Ámerikalyq  hristandar da diny mýddeleri  jәili alandauly. Jaqynda arnayy bir saytta «Tayau Shyghysta hristiandyq joyylama?» , degen maqala jariyalandy. Londonda bas qosqan din basylar atalmysh elderdegi hristan dinining orny mýlde tómenge týsip ketkenin aitty.

                

 Adamzattyng baqyty  - beybitshilik               

 Azattyqty  sýietin bolsaq qazaq  dalasynyng dýrbelensiz  tynysh ómiri әr bir esti adam ýshin manyzdy. Qanday dәuirde de adamgha kerek basty bir qúndylyq bar eken. Onsyz adam tynysh ómir sýrip eshteme istey almaydy. Bәrimizge  ghibrat retinde myna bir ýlgili  nәrseni  nazarlarynyzgha úsynamyn.  Allanyng dosy retinde tanylghan Ibrahim payghambar qasiyetti mekkede  kaghbany túrghyzyp bolghanan keyingi eng birinshi jasaghan dúghasy, sol jerge beybitshilik tiledi. Sonan keyin baryp Ekinshi ret rizyq tiledi. Demek, tynyshtyq bolmayynsha basqa jaghynan baqytty bolu mýmkin emestigin ashyq kórsetedi.

 Allanyng elshisine din degenimiz ne degende? Payghambar s.ә.u  «jaqsy minez» degen eken. Janaghy sol jeke túlghadan bastalghan býlik, memlekettik dengeyge jol alsa onda adam ruhyndaghy kóptegen  nyghmetter men qúndylyqtar tas-talqan bolady.  Sonda baryp býlikting arandatushylyqtyng qasiretin tartamyz.  Aytpaghym, qazirge deyin qansha myng jyl bolsada sol jer beybitshilikting besigi boldy!  Osy mysalda bilgen adamgha kóptegen ghibrat bar.

 Qazirge deyin sәnge ainalghan sóz bar. Ol ne degen de?  Qazaq baylyghy shetelge ketip jatyr, odan bizge payda joq, bir gramm eshkimge bermeuimiz kerek edi degen siyaqty narazylyq sózder jii aitylady. Mende búryn solay oilaytynmyn...  Ol sózderding de jany bar, dey túrghanmen sol baylyq ýshin bәrin salyp otyrghan  derjavalargha belgili mólsherde  paydasyn bermese  bolmaytyny  shyndyq. Solardyng belgili  mýddesine jol ashpaghanda, biz syiyaqty kәmeletke tolmaghan shaghyn memleketti qol jaulyq   qylyp talaugha týsirui әbden mýmkin... Búl jan –jaqtyly oilaghanan shyqqan sóz.

 Sol jaghynan qaraghanda, keyde útyludyng ózi tarihy jeniske jetkizetini sózsiz!  Búl jaghyna patshamyz   tynyshtyqty basty qúndylyq dep qarap meyilinshe sol jaghyna jaghday jasaghany shyndyq. Álemdik әrenada ol kisi tynyshtyqtyng túlghasy retinde qaralatyny aqiqat.  Baylyqtanda  qymbat nәrsemiz bar ol  – Beybitshilik!  Keyde sol erekshe baylyqtyng ózi takaparlyqty arttyryp, qúdaydy tanymaugha tike sebepker bolatyn shyndyq... Tósekpen úiqyny, baylyq pen baqytty satyp alugha bolmaytyny siyaqty,  Sol baylyqpen imandy halyqty qalyptastyrugha kelmeydi...  Búl óz jýrek sózim.  Biz sýy men jaghympazdyqty ajyrata almay jýrmiz. Ekeuining arasy aspan men jerdey emes pe?  Mandaydaghy kózben emes, ruhtyng kózimen qarasaq qalay bolar edi?! Múlde basqa oy keledi eken...

 Tórt mashabtyng biri Imam Ahmad zalym patsha men әdil patshanyng ekeuining de  qasynda  ómir sýru mýmkindigine ie bolady. Ol kisi qaytys bolghanan keyin balasy әdil patsha bolady.  Sol eki patshanyng da qasynda bolyp,  sonynda solar turaly:  «Qasymda bolghanda uaghyz aittym, alysta bolghanda dúgha jasadym», -  deydi. Ekeuinde birdey kórgen. Demek, sabyr men izgi niyet olardy baqytqa jetkizgen. Yaghni, ózi zalym bolghanmen balasy әdil bolyp olardyng iygiligine ainaldy. Qashanda, ainalamyzdan jaqsy dýnie kóruge tyrysayyq. Isa payghambar joldastarymen bir jerde túrghanda, bir it aldarynan shygha kelipti, sonda qasyndaghy bireui «ne degen sasyq»  dese, endi bireui «Týri ne degen jaman» degen eken. Sonda Isa payghambar  «Tisi ne degen appaq»  degen eken. Janaghy sózimizge búdan ótken jaqsy mysal joq.  Tynyshtyqtan asqan baqyt joq!  Qúran ayatynda: «Jýrekting tynyshtyghy adamnyng baqyty», - delingen.  Demek endigi kýresimiz tynyshtyq  ýshin boluy kerek.

Búl maqalamyz aluan paraqty oy tastadyq. Bauyrlas memleketti sharpyp jatqan sol arandatushylyq bizding elimizden alys bolsyn degen izgi tilek. Qashanda, solay bolugha Alla nәsip etsin!  Mysyrdaghy qyrghyndy estip kómekke, jihadqa  ketip jatqan Qazaqstannan músylman bauyrlar  biraz bar kórinedi. Olardyng olay isteui ghalymdardyng aituynsha dúrys emes. Sheyh Fauzannyn  Siriyagha soghysqa ketem degen azamatqa «Jihadqa baruyna bolmaydy. Semiyana, bala-shaghana kim kómektesedi?» degen. Ibn Bazdyng bir sózinde «islam ýshin ólgennen, islam ýshin ómir sýrgen qiyn», degen.  Qaraghandylyq belgili din tanushy aghamyzdyng bir sózinde: «jaudyng oghynan emes, shirkting oghynan ólip jatqan bauyrlarymyz  qanshama? Jihadpen ghibadat jasaymyn degen adam taudan domalap namaz oqimyn degenmen birdey. Óluge emes, ólip bara jatqan adamdy tiriltuge kómekteseyik. Qalammen júmys jasau, qylyshpen júmys jasaudan ótkirirek», - degen tereng mәndi sózderi bar.

 Osy jerde óte manyzdy Adamzattyng ýlgisi Payghambar s.ә.u turaly bir jaydy aitudy jón kórdim. Ólimnen esh iymenbesten imanyn saqtaghan músylman bauyrlargha aty anyz әiel sahaba Sumayya jayly edi. Mýshrikter tuysyn óltirip, ózine neshe týrli qinau jasaghan, balasynyng kózinshe úyatty jerine nayza shanshyp óltirgen.  Múnday zúlymdyqqa shydamaghan  basqa músylmandar  Allanyng elshisine kelip «soghysqa shyqpaymyz ba»,  deydi. Sonda payghambar s.ә.u joq dep odan tiym salghan. Demek, búdan kóptegen ýlgi men ghibrat aluymyzgha bolady eken. Ol kisi az ghana músylmannyng ólmey islamdy taratuyn oilaghan.  Ólgenen, ómir sýruding qiyn ekenin bildirgen. 

Islam beybitshilikting dini. Ol jaghyn әrbir azamat jaqsy bilui kerek. Elimizde qanday bir jaghday bolsada suyq aqyl men sәuleli oigha yryq bereyik. Sózimizding basynda aitqanday jamandyq emes jaqsylyqty,  kóldey jamandyqtan, kózdey jaqsylyqty kóreyik.  Syrttyng arandatushy kýshterining qol shoqparyna ainaludan saqtanayyq.  Dýniyening tartysynan kóri, tilimiz ben dinimizding jyrtysyn jyrtayyq!

Jezókshelik pen  qyztekelikti nәsihattaytyn, dinsizdik teksizdikke  malynghan qúrlyqtyng arghy beti,  esh qashan bizge ýlgi bola almaydy.  Ári adam qúqy, demokratiya degen jalghan úranynda sanamyzgha sinire almaydy. Jalghan demokratiyasy asqynyp qalay anarhiyagha ainaldy... Sol jaghynan  adam janyndaghy  izgi ahylaq  moralidy talqandady.  Sonan baryp әteyistik qoghamnyng apsoliyatyna ainalady.  Jahandanudyng borany esigimizden, terezemizden kirip boldy. Ol kýndiz-týni ruhymyzgha shabuyl jasauda. Bizding әrbirimizdi sol alapat ýstemdikten saqtaytyn biraq nәrse bar eken ol –  Iman. Keudemizdegi jalghyz qúndylyghymyz jarqyrasyn! Adamdyq kemeldiligimizdi biyiktetsin! Qúlasaq adamdyq biyikten qúlayyq!  Adamsha ómir sýruding ózi ýlken jihad, jenimazdyq... 

 Ómir degen bir sóilem sóz, sol bir sóilem sózdi dúrys jazu әr kimning óz qolynda! Qabyldyng (Adam atanyng eki úly)  tógilgen qanymen Ábilding esimin qashanghy jaza beremiz... Túlpardyng tostaqtay kózinde sher bolyp oqylyp, sóz bolyp ólmeytinimiz shyndyq!   Malym janymnyn, janym arymnyng sadaqasy degen halyqtyng úrpaghy ekenimizdi úmytpasaq bәrin  Alla biledi, jenip shyghamyz! 

Abai.kz

           

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377