Senbi, 23 Qarasha 2024
Jahan janghyryghy 1968 2 pikir 8 Qarasha, 2023 saghat 17:30

Qytay basshysy Baydenmen kezdespek

Amerika preziydenti Bayden búdan shamaly uaqyt búryn, qarasha aiynda Qytay basshysymen kezdesetinin mәlimdegen edi.

Býgin, sәrsenbi kýni Singapurda ótken ekonomikalyq forumda Qytaydyng orynbasar tóraghasy Hanjyng búl aqparatty rastaghanday boldy.

Ol forumda sóilegen sózinde AQSh-Qytay qos tarabynyng til tabysugha mýddeli bolyp otyrghanyn jetkizgen. Songhy ailarda Amerika memleket ister hatshysynyn, qarjy jәne sauda ministrlerining Beyjinde resmy saparlay kelgenin sóz etip, búl eki el basshysynyng kezdesuge mýddeli ekenin aighaqtaytyn naqty signal degen.

Sózining sonynda: «Jer shary ýlken. AQSh pen Qytay eki alyp elding ortaq damyp, ortaq kórkengine mýmkindik bar», - dep ayaqtaghan.

Amerika men Qytay arasynda songhy jyldary keden salyghy, kisilik qúqyq, memleket qauipsizdigi salalarynda alauyzdyq tuylyp, túralaugha bet alghan edi. Tramp bastaghan sauda soghysyn Bayden jalghastyryp, Qytaygha joghary tehnologiyany beruge tiym salyp, chip soghysyn ashqan edi. Qytaydyng Ukraina soghysynda Reseydi qoldauy aradaghy arazdyqqa may qúighanday әser etti.

«Blumberg» aqparat kózining jazuynsha, AQSh pen Qytay basshylary aldaghy kýnderi San-Fransiskoda ótetin Aziya-Tynyqmúhit elerining ekonomikalyq forumynda (APEK) kezdesedi.

Qytay tóraghasy Aq ýy basshysynan bólek, Amerikanyng eng bedeldi 200 kompaniyasynyng basshylarymen saltanatty qonaqasy da bas qospaq eken.

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407