Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6210 0 pikir 11 Qyrkýiek, 2013 saghat 11:16

«JAS AZAMAT» - 95 - ALASh ÚRANDY JASTARDYNG GAZETI (BASY

Surette: tarihshy Zarqyn Tayshybay

1918 jyly 30 shildesinen 1919 jyldyng 8 aqpany aralyghynda barlyghy 22 sany jaryq kórgen «Jas azamat» gazetining shyqqanyn biyl 95 jyl tolyp otyr.  Osy orayda portalymyzdyng túraqty avtory, tarihshy ghalym, professor Zarqyn Tayshybay jәne tarih ghylymdarynyng kandidaty Sәule Mәlikova ekeui birlesip, «Jas azamat» gazeti turaly kólemdi zertteu materialyn joldapty. Materialdyng bir bóligi – «Jas azamat» gazetining bes birdey sany.

Avtorlarymyzgha redaksiya tarapynan alghys aita otyryp, zertteu materialdy oqyrman nazaryn úsynyp otyrmyz.

Abai.kz 

 

«JAS AZAMAT»  gazeti 1918 jyly Qyzyljarda shygha bastaghan

Surette: tarihshy Zarqyn Tayshybay

1918 jyly 30 shildesinen 1919 jyldyng 8 aqpany aralyghynda barlyghy 22 sany jaryq kórgen «Jas azamat» gazetining shyqqanyn biyl 95 jyl tolyp otyr.  Osy orayda portalymyzdyng túraqty avtory, tarihshy ghalym, professor Zarqyn Tayshybay jәne tarih ghylymdarynyng kandidaty Sәule Mәlikova ekeui birlesip, «Jas azamat» gazeti turaly kólemdi zertteu materialyn joldapty. Materialdyng bir bóligi – «Jas azamat» gazetining bes birdey sany.

Avtorlarymyzgha redaksiya tarapynan alghys aita otyryp, zertteu materialdy oqyrman nazaryn úsynyp otyrmyz.

Abai.kz 

 

«JAS AZAMAT»  gazeti 1918 jyly Qyzyljarda shygha bastaghan

Qazaq tarihynyn, onyng ishinde mәdeniyet tarihynyng kókeykesti mәseleleri elimiz tәuelsizdik alghannan keyin ghana naqty derekter negizinde, tarihy әdilet túrghysynan zerttele bastady. Elbasy Núrsúltan Nazarbaev aitqanday: «Búrynghy KSRO-da jýrgizilip kelgen últtyq sayasatty zerttep, oy eleginen ótkizuding prinsipti manyzy bar... Bizding tarihy týsinikterimiz, әsirese, jappay sana dengeyindegi týsinikterimiz obektivti emes, ýzik-ýzik ekenin, kóptegen túrpayy sosiologiyalyq sýzgilerden ótkizilgenin moyyndauymyz kerek» [1]. El tarihynyng qúramdas, asa manyzdy tarauy mәdeniyet tarihy desek, múnyng ózi, sayyp kelgende baspasóz tarihynan da kórinis tabady.

Memlekettik sayasat jónindegi Qazaqstan Preziydenti janyndaghy Últtyq kenes 1994 jyly «Qazaqstan Respublikasynda tarihy sananyng qalyptasu túghyrnamasyn» [2] qabyldady. Ómir qajetinen, tәuelsizdik tabighatynan tughan búl qújatta Qazaqstan tarihyn jasaudyng ózekti mәseleleri ghylymy túrghyda saralanyp, naqty baghyttar aiqyndaldy. Osy túghyrnamanyng negizgi qaghidalary mynaday:

«...Qazaqstan tarihynyng ýzilmey damyghandyq iydeyasy osy eldi mekendegen halyqtardyng tegi, tarihy men mәdeniyeti de ýzilmey jalghasyp otyrdy degendi bildiredi», nemese «Qazaq halqy Qazaqstandy mekendegen halyqtardyng tarihy men mәdeniyetining izbasary, solargha tәn ómir saltyn, til men mәdeniyetti algha aparushy», degenmen «Qazaqstan tarihyn tek qana kóshpendiler tarihy túrghysynda bayandaugha bolmaydy». Tarihy izdenisterding irgetasy bolyp tabylatyn osy qaghidalardy basshylyqqa ala otyryp, «Qazaqstannyng tarih ghylymy ýzip alushylyqtan bas tartyp, tarihy sanany búrmalaudan arylyp, elding ótkendegi tarihyn obektivti týrde janghyrtuy qajet», degen tújyrym basshylyqqa alynugha tiyis [3].

Búl aitylghandar, tolyghymen, qazaq baspasózining tarihyna tikeley qatysty. Mәdeniyetting asa manyzdy salasy bolyp tabylatyn baspasóz tarihyn әdilet pen shyndyq túrghysynda jasau arqyly halyqtyng ótkeninen obektivti habar beruge bolady. Ókinishke qaray, qazaq baspasózining tarihy turaly alghashqy әngime osydan seksen jyl búryn taptyq, kommunistik jýie túsynda bastalsa da, ol songhy kezge deyin tútas ghylym retinde tolyq qalyptasyp bolghan joq.

Jalpygha mәlim, kenes dәuirining tarihshylary Kenes odaghyndaghy halyqtardyng býkil tarihyn, onyng ishinde merzimdi baspasóz tarihyn biyleushi últ – orys halqynyng tarihymen sabaqtastyryp qaraudy ghana jón sanady. Kommunistik iydeologiyagha tәn múnday búrmalaushylyqpen kýresetin kýsh bolmady. Tipti, qazaq baspasózi tarihynyng ghylymy negizin qalaushy professor Hayyrjan Bekhojinning ózi: «Qazaq baspasózi HIH ghasyrdyng II jartysynda, yaghny Qazaqstannyng Rossiyagha qosyluynyng nәtiyjesinde payda boldy» [4] dep aitugha mәjbýr boldy. Osynday bedeldi mamannyng myna jazghandary býgingi úrpaqqa tipti týsiniksiz bolghanymen, kenestik kezenning ústanghan negizgi baghyt-baghdarlaryn bildiredi. V. Leninning tapsyz, tap tartysynsyz qogham bolmaydy, yaghny mýdde qayshylyghy ýshin kýres toqtamaydy, nemese býkil adamzat balasynyng tarihy bay men kedeyding arasyndaghy tartys tarihy degen iydeyasyn basshylyqqa alghan kenestik tarihshylardyng biri bolghandyqtan ol: «...Qazaq baspasózining tarihy degenimiz, qazaq halqynyng damuyndaghy eki baghyttyng – Qazaqstan Rossiyagha qosylghannan keyin payda bolghan progresshil, demokratiyalyq baghyt pen keritartpalyq, bayshyl-últshyldyq baghyttyng tarihy deuimizge bolady», nemese «Revolusiyadan búrynghy qazaq baspasózinde birine-biri qarama-qayshy әleumettik kýshter arasyndaghy kýresi, eki týrli mәdeniyetting әseri kórinetinin esten shygharugha bolmaydy» [5], degende avtor «eger Resey Qazaqstandy basyp almaghanda, osy uaqytqa deyin merzimdi baspasóz payda bolmas edi», degendey oigha eriksiz mezgedi.

Qazaqstan tәuelsizdik alghangha deyin merzimdi baspasóz últtyng mәdeniyet tarihynyng eleuli qúbylysy, baspasózding damuy - últtyng qoghamdyq oi-sanasynyng ósu ýderisin kórsetetin ólshem dep emes, tek qana markstik-lenindik ilimdi nasihattaushy, kommunistik partiyanyng sózin sóilep, jyryn jyrlaushy, sayasy kýresting pәrmendi qúraly retinde ghana qarastyrylyp keldi. Búl dúrys pa edi?

Baspasóz, jalpy alghanda búqaralyq aqparat qúraldary qoghamda qanday mindet atqaruy kerek? Baspasózding aqpar taratushy, qoghamdyq pikir qalyptastyrushy, ghylym-bilim jetistikterin nasihattaushy, Qazaqstandy mekendeytin týrli dindegi, әrtýrli tilde sóileytin halyqtardyng basyn qosyp, yntymaqta ómir sýruge bastaushy t.b. qyzmeti jóninde ústanar baghyt qaysy? Búl jóninde tarih tәjiriybesi ne aitady?

Osynau kóp súraqtardyng jauabyn izdep-tabu ýshin elimizding tәuelsizdikke deyingi tarihyn terenirek oqyp, zerdeleu qajet. Yaghni, taptyq jiktelu degen jeleu-týsinikten arylyp, bir últtyng tútastyghyn menshik týri men mólsherine qaray ekige jaryp, birimen-birin atystyryp-shabystyryp qoyghan jaghdaydy býgingi úrpaq óz betinshe saralap, aqiqat túrghysynda týsinuge talpynghany jón. Gumanitarlyq ghylymda zertteu әdistemesine birden-bir negiz bolghan markstik-lenindik taptyq ústanym [6] ózining býkil kesir-qyrsyghyn, otarlyq búghaudyng qasiretin kóp shekken qazaq halqyna tәuelsizdik iydeyasyn úmyttyryp, birneshe úrpaqtyng sanasyna sinirip kelgenin moyyndaghan jón.

Ras, HH ghasyrdyng basynda qazaq baspasózining tarihyn qogham damuynyng zandylyqtaryna baylanystyra qarap, aqiqatty aitugha talpynys jasaghan Alash ardagerleri bolghan.

Baspasóz tarihshylary arasynda aldynghy oryn kórnekti qalamger, últ tәuelsizdigi ýshin janyn qighan Mirjaqyp Dulatúlyniki. Ol, sonau 1923 jyldyng ózinde-aq búqaralyq baspasózding últtyq sana-sezimning oyanuyna qalay әser etetinin ghylymy túrghyda bylay týsindiredi: «Merzimdi baspasóz bizde qashan tughany belgili. Ár júrttyn, әr memleketting mәdeniyet maydanynda ilgeri-keyingining qatasyz bir ólsheuishi – baspasóz bolady. Qay júrttyng baspasózi kýshti bolsa, sol júrttyng ózi de kýshti, ózi de ónerli ekendigi kórinedi. Yaki, qay júrt ónerli bolsa, onyng sheksiz baspasózi kýshti bolatyndyghy aiday anyq. Búghan eshnәrse bilmeytin nadandar, soqyrlar bolmasa, kózi ashyq, kónili tetikter kópten iman keltirgen. Sondyqtan, Europa júrty baspasózge «altynshy biylik» dep at qoyghan, dep M. Dulatúly sol kezde-aq tújyrymdaghan bolatyn [7]. Avtor óz túsyndaghy Qazaqstan aimaghynda shyghyp túrghan merzimdi baspasóz núsqalaryn alghashqysynan bastap, 1923 jylgha deyin tolyq sanamalap shyqqan. «Qazaghy, qyrghyzy bar Qazaqstan, Týrkistandy qosqanda, búl kýnge sheyin shyghyp toqtaghan hәm shyghyp túrghan gazet, jurnaldar mynalar...» dep: 1. «Dala ualayatynyng gazeti», 2. «Serke», 3. «Ayqap», 4. «Qazaqstan», 5. «Qazaq», 6. «Qazaq gazeti», 7. «Saryarqa», 8. «Alash»..., 9. «Jas azamat» gazetin ataydy.

M. Dulatúly qazaqsha gazetterding ataularyn osylaysha tizip ótkende, qaysynyng ilgeri, qaysynyng keyinde túrghanyn uaqyt retimen qatang saqtaudy maqsat etpegen. Sonday-aq, baspasózding tariyhqa maghlúm attaryn ghana ataghan, shyn mәninde әuelde basqasha atalyp, keyinde aty ózgerip, dәstýri jalghasyp kele jatqandyghyna nazar audarmasa kerek. Sondyqtan da: «Búlardyng 32-si marqúm, 10 shamalysy ghana shyghyp túr», dep kórsetken. M. Dulatúlynyng myna sózderine nazar audarsaq, biraz jaygha qanyghamyz: «Toqtaghandardyng eng kóp jasaghany «Qazaq» gazeti, múnyng da ómiri 7 jylgha tolghan joq, eng ómirsizi – bir kýndik» [8].

 «Qazaq» gazetining últ taghdyry men tarihy ýshin qanday manyzy bolghany turaly úly oishyl Múhtar Áuezovting 1923 jyldyng ózinde bergen baghasy kýni býginge deyin asa syndarly jәne ghibratty. «Qazaq jastarynyng ardaqty tәrbiyeshisi Ahang sóilegende, mening esime «Qazaq» gazetining әnderi týsedi. Biz ol kýnde mektep ishinde jýrgen bala edik. Biraq patsha sayasaty temir búghauday moyyngha batyp, qazaq júrtyn әlsiretip, «Kedeydi shalapqa mas qylyp, baydy qymyzgha mas qylyp», qalyng qazaq júrty eldigin joghaltyp bara jatqanyn túmandy oimen sezushi edik, kómeski jauy qazaqtyng besiktegi balasynyng kózine de elestegendey edi.

Sol uaqyttarda «Qazaq» gazetining betinde, anda-sanda oqyp otyrghan әserli, anyq sózder, qauipting pishinin aiqyn ghylyp kórsetip berushi edi. Jas buynnyng jana tuyp kele jatqan әlsiz oiyn «jol múndalap», jetegine alyp bara jatqanda, «Qazaq» gazetin kórgen jerden qadalyp túryp qalatyn»....«Qazaqtyng enkeygen kәri, enbektegen jasyna týgelimen oy týsirip, elin úiqysynan oyatyp, jansyz denege qan jýgirtip, kýzgi tannyng salqyn jelindey shiryqtyrghan, etek-jenin jighyzghan «Qazaq» gazeti bolatyn», -deydi M. Áuezov [9].

Jiyrmasynshy ghasyrdyng alghashqy shiyreginde Alash baspasózining tarihy jóninde, qazaq dalasynda alghashqy gazetter men jurnaldardyng qalay payda bolghandyghy, baspasóz týrlerining qanday mindet atqarghandyghy jayynda әngime qozghala bastady.

 Áriyne, aldy 140 jylday, arty 70 jylday ilgeride shyqqan qazaq tilindegi baspasózdi taldau, shynayy ghylymy әdildik túghyrnamasyn ústana otyryp, solardyng әrqaysysyn baysaldy zertteu Otan tarihyn qúrmetteuge bastaydy. Árbir oqigha men qúbylystyng baghasy óz zamanynyng ainasynan ghana aiqyn kórinedi. Sondyqtan, «baspasóz qashan da óz dәuirining shejiresi» [10] degen negizgi ústanymdy basshylyqqa alyp, salystyru, jarystyra taldau, baspasóz tarihyn әdebiyetpen, tariyh, filosofiya, sayasattanu, әleumettanu, ekonomika siyaqty ghylymdarmen shendestire zertteu arqyly ghana ana tilindegi baspasózding qadirine jetuge bolady. Taghy bir este bolatyn nәrse, tarihy әdebiyet ótken dәuirdi qamtidy, sondyqtan, keybir atau-úghymdar, oqighalar men qúbylystar býgingi oqushygha týsiniksiz boluy mýmkin. Búl orayda da, siltemeler men týsinikterge, paydalanylghan әdebiyetter tizimine nazar salyp, óz betinshe qorytyndy jasaugha úmtylghan jón der edik.

       Qazaqtyng últtyq baspasózining tarihynda eleuli orny bar «Jas azamat» gazeti últ tәuelsizdigin jaqtap, otarshyldyq ezgige qarsy túrghan qazaq jastarynyng túnghysh qoghamdyq-sayasy gazeti [11]. 1918 jyldyng sәuir-mamyr aiynda Omby qalasynda ótken qazaq jastarynyng túnghysh qúryltayynyng sheshimine oray, «Býkilqazaqtyq jastar úiymynyng tili» retinde búl gazetting alghashqy sany 1918 jyldyng 30 shildesinde Qyzyljar qalasynda jaryq kórgen.

 Gazetting dәl osy kezde Qyzyljar qalasynda shygha bastauy aimaqta Kenes ókimetining qúlauyna baylanysty, biylikti qolyna alghan «Alashorda» ýkimetining sayasy sheshimining nәtiyjesi edi. 1918 jyly mausymda Alashorda ýkimeti jergilikti jerlerde naqty biylikke qol jetkizu ýshin birkatar dekretter qabyldady, soghan sәikes Alash avtonomiyasynyng aumaghynda Kenes ókimeti shygharypy ýlgergen barlyq qújattar men zang aktileri jaramsyz dep tanyldy. (Trudovoe Znamya, 1918, 7 aprelya, 1 y 18 maya; Vestnik Semiyrechenskogo trudovogo naroda, 1918, 25 oktyabrya.) Osynday mýmkindikti paydalana otyryp, qazaq tilindegi jariya baspasóz organy arqyly Alash basshylyghy II Býkilqazaq sezining sheshimderin jýzege asyru sharalaryn nasihattau, halyqtyng sayasy sauatyn ashyp, últtyq sanasyn oyatudy kózdedi. Kýn tәrtibinde túrghan asa manyzdy әri kezek kýttirmeytin mәseleler: Qúryltay jinalysy men últtyq avtonomiya mәselesin týsindirumen qatar, aimaqtyq ýkimettermen baylanys ornata otyryp, ýshin tezdetip últtyq qaruly kýshterdi qúruy tiyis boldy. «Jas azamattyn» әr sanynda osy taqyryptar kóterildi. Mysaly, jergilikti ózin-ózi basqaru organy – Zemstvo jýiesi oqyrmangha keng týsindirildi. Óitkeni, sonyng aldynda ghana 1918 jylghy 24 mausymdaghy zang aktisimen «Alash aumaghynda 1917 jyly 17 mausymda Uaqytsha ýkimetting qaulysymen engizilip, ony Kenes ókimeti joyyp jibergen zemstvolyq mekemeler qayta qalpyna keltirildi». (Trudovoe Znamya, 1918, 9 aprelya).

Túnghysh qazaq jastary gazetining qalay shyqqandyghy turaly S. Seyfullinning «Tar jol, tayghaq keshuinde» mynaday joldar bar: «May aiynda, 1918 jyly, Ombydaghy oqudaghy Alashorda jastarynyng úiymyna ainalghan «Birlik úiymy» «Jalpy jastar sezin» jasady. Sezge әr jerdegi jastar úiymynan ekiden ókil shaqyrdy. Biz «Jas qazaq» úiymynan Abdolla Asylbekúlyn jiberdik. Birine Ombyda oqyp jýrgen Janaydar Sәduaqasúlyn saylap, telegramma berdik... Abdolla maydyng ayaq kezinde qaytty. Jastar sezine Aqmola, Semey, Qostanay gubernalarynyng jastar úiymdarynyng ókilderi jinalypty... Sezding kópshiligining qaulysy boyynsha, endi barlyq jastar úiymdarynyng búrynghy attaryn qaldyryp, «Jas azamat» deuge qauly qylghan. «Jas azamattyn» basqarmasyn saylaghan. Basqarma tóraghasyna Múrzaúlyn, mýsheligine: Smaghúl Sәduaqasúlyn, Múratbek Seyitúlyn, Gulya Dosymbekovany (Mirjaqyp Dulatovtyng baldyzy. – Avt.), Ábdirahman Baydildәúlyn saylaghan. «Jas azamat» úiymynyng tili qylyp «Jas azamat» atty gazet shygharmaq bolghan. Gazetterin Qyzyljarda, jabylyp qalghan Kólbaydyng gazeti «Ýsh jýzdin» ornyna shygharmaq bolghan. Shygharushylyqqa Kemengerúlyn saylaghan» [12].

Jogharyda aitylghanday, gazetting redaktory belgili qayratker Qoshmúhambet Kemengerúly, basqarma qúramyndaghylar: Smaghúl Saduaqasúly, Múratbek Seyitúly, Gýlnәr Dosymbekqyzy, Ábdirahman Baydildәúly edi.

Túnghysh jastar gazetining alghashqy sany «Jas tilek» degen basmaqalamen ashylghan. Onda dәl sol kezende Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasy jaghday saralanghan. Tәuelsizdikting bolymsyz úshqyny alystan kóringendey bolyp, gazet el bostandyghy ýshin úiymdasugha shaqyrady. Múnday úly ýmit jolyndaghy kýresting aldynghy shebinen tek jastardy kórgisi keledi. Gazetting osy bas- maqalasyndaghy myna sózderding manyzy әli de ortayghan joq, salmaghy jenildegen joq. Óz últynyng taghdyry ýshin shyrqyraghan kósemsóz sheberleri bylay deydi:

«Jastar sezining tilegi oryndaldy, ómir tәjiriybesinin, bilim azdyghynyng kemdigine qaramay, tórt týligi saylanbay, «Jas azamat» tәuekel kemesine minip, túrmystyng talasatyn, kýresetin maydanyna shyqty. Keleshekting qaranghylyghy, sayasy hauanynyng kýn sayyn qúbyluy, qalyng órttey, keseldi derttey, apaty kýshti kýnderding tuuy, dýniyede boluy-bolmauy, әlining maydangha qoyyluy, últtyng ómirlik qúqyqtary ayaq astyna taptalyp, zorlyqtyng ýkim sýrui «Jas azamattyn» ýstine auyr jýk salyp otyr. Qoghamdasyp, qoltyqtasyp, kýsh berip, auyr jýkti tiyisti ornyna jetkizu – jastardyng bas mindeti, ýlken boryshy. «Jas azamattyn» altyn iydealy, әulie maqsúty, negizgi joly – últ bostandyghy, últ tendigi» [13].

Alghashqy sanynyng ózinde Alashshyl jastar úiymynyng algha qoyghan mindetterin aiqyndap, «Janam degen jýrekke ot beremin!» dep aqyn aitqanday, qazaq kósemsózining ozyq ýlgisi deuge túrarlyq, shyn Otanshyl sezimmen suarylghan zor quattyn, bel sheship kýreske týsken sanaly kýshting ekpinin sezemiz. Ári qaray oqyp kóreyik: «Búl tilekke jetu ýshin «Jas azamat» Alashtyng altyn tuyn jayqaldyra alatyn, dýshpangha kýiinish, dosqa quanysh salatyn, irgeli er qylatyn birlikti qoldanady. Álsizdi kýsheytetin, auyrdy jenildetetin tabighattyng qojasy bolghan sharua mindetin qoldanady. Ar-imannyn, taza adamshylyqtyng týpki tamyry әdildikti qoldanady.

Osy aitylghan joldarda qarsy kýsh - qalyng jau túrsa da, taudan ýlken túrmystyq kedergiler túrsa da, «Jas azamattyn» bet alghan saparynan qaytpaytynyna imanymyz berik.

«Jas azamat» qajysa, talsa, qaterden qoryqsa, ot ekpindi últshyl jastardyng ruhynyng sóngeni, últ ýshin «ystyq qan, jas jan qúrban!» degen pikirden qaytqandyghy joq...

Búl mýmkin emes, óitkeni, jýrekterine nyq baylanyp, ystyq qandaryna singen zat - bir buynnan bir buyngha kóship otyratyn qasiyetti múra.

Alty million Alashtyn, jaryq oily jastary arasyndaghy jalghyz «Jas azamatty» alyp shyghyp, asyray almasa, túghyrgha qondyryp bauly almasa, púlgha múqtaj qylsa, jas ataulynyng sýiegine tarihy ýyat tanbasy basylady.

Jastar! Keleshektegi buyndardan alghys, ya qarghys alatyn dәuirge kezdestinder! Últtyng gýldenui kórkengi, «Alash Ordanyn» abyroyy, aibyny boluy senderden. Kәri buynnan qayyr az. Kәri buyn (birazyn shygharghanda) qajyghan, qayraty qaytqan buyn, erligi sónip, jauynger babalaryn úmytqan buyn, «tórelerge» qúldyq úryp jatyr. Týimege tabynghan buyn, saylau partiyasymen milaryn shiritip, últ namysyn, júrt júmysyn kýndik tamaghyna aiyrbastaghan buyn.

Mәdeniyeti joghary últtardyng jastary úzaq jyldar ot ómirdi gharyp qylyp, kóz jasyn, jýrek qanyn sel-dariya qylyp, oilaghan maqsatyna jetip otyr. Kóz aldymyzdaghy orys studentteri alpys jyldan astam azattyq jolynda eski ýkimetpen kýresip keldi!».

Osydan 95 jyl búrynghy qazaq jastarynyng jalpy bilim dengeyi qazirgimen salystyrugha kelmeytini týsinikti. Al, sayasy sauaty she? Áriyne, ol da tómen. Bir ghajaby – sol kezdegi kýresker atalarymyzdyng kózi ashyq, kókiregi oyau edi. Olar, eshnәrseden tayynbay, «Qazaq halqy tәuelsizdik alugha tiyis jәne sózsiz alady!» dep kóregendikpen boljady. Sol bostandyqqa jetu joldaryn anyq tandady, óz izbasarlary – Alashtyng jastaryn soghan bastady. «Jas azamattyn» basmaqalasyna jazyp sol joldy bylay kórsetti: «...Bizding Alash jastary 1905 jyldan ghana bastap, әleumet qozghalysyna kirisip, sayasy kýreske at salysa bastap edi. Endi mineki, az jyldyng ishinde óz mindetin kózdegen nysanagha tiygizip otyr. Alash úranynyng ýkimeti «Alash Orda» qúryldy.

Az beynetpen tabylghan dәuletti salaqsyp, úsaq júmysqa kirisip, qoldan shygharyp jiberu - keshilmeytin kinә.

Jastar! «Alash Ordagha» mәdeny kýsh beretin kýndering tudy! Jer-sudan, birlik-berekeden aiyrylghan kәri buynnyng osy uaqytqa deyin istegen zor qateleri, jeter!

Biylik tizginin qolgha alatyn kýndering tudy.

El ýshin, jer ýshin: «Alashtap!» Aq tu kóterip, nayza salyp, sadaq tartatyn kýndering tudy!»

Atap óterlik bir jay, «Jas azamattyn» betasharyndaghy osynau sózderding saryny sodan 11 jyl búrynghy «Serkenin» [14] (1907 jyly S-Peterburg qalasynda bir sany shyghyp toqtap qalghan «Serke» gazeti turaly sóz bolyp otyr.-Avt.) alghashqy sanyna Mirjaqyp Dulatov jazghan «Bizding maqsatymyz» degen basmaqalagha óte úqsas. Arada on jyl ótse de, últtyq eki basylymnyn, úmytylmaghan, ýzilmegen múnday ýndestigi tәuelsizdik jolyndaghy kýreskerlerding úrpaq jalghastyghy, dәstýr sabaqtastyghy kýshti bolghanyn kórsetedi. Sózimiz dәleldi bolu ýshin, M. Dulatovtyng atalghan maqalasyna oqyrman nazaryn audarayyq. Avtor maqalanyng aidaryna «Qazaghym menin, elim menin!» degen sózderdi eljirey jazghanyn oqimyz. Bastaluy bylay:

«Eng aldymen qazaq halqy – Rossiyagha tәueldi halyq... Onyng eshqanday pravosynyng joqtyghy yza men kek tudyrady... chinovnikter, uryadnikter kedey qazaqtardy úryp-soghyp, mal-mýlkin tartyp alyp...» [15].

Búl jerde «Jas azamat» shygha bastaghan kezdegi sayasy ahualdy taghy da eske aludyng reti kelip túr.

 1918 jyldyng basynda Qazaqstannyng qalalarynda biylikti bolishevikter basyp alyp, qara halyqty qangha bóktirgen bolatyn. Al, 1918 jyly jazgha qaray, keneske qarsy kýshterding belsendi bola týsuine baylanysty, ólkedegi sayasy jaghday shiyelenisip ketti. Azamat soghysynyng etek aluyna birinshi dýniyejýzilik soghys jyldarynda tútqyngha týsken Avstriya-Vengriya armiyasynyng soldattarynan qúrylghan Chehoslovak korpusy býligining ýlken manyzy boldy. Jaqsy qarulanghan 50 myng adamdyq korpus 1918 jyly mamyrdyng ayaghynda Edil boyy men Sibirde —Transsibir magistralining úzyna boyynda kenesterge qarsy shyqty. Korpustyng bir bóligi ishki kontrrevolusiyalyq kýshtermen birlese otyryp, Petropavl, Aqmola, Atbasar, Qostanay qalalaryn basyp aldy. Chehoslovak korpusynyng bas kóterui bolishevikterge qarsy barlyq kýshterge serpin berdi. 1918 jyly 11 mausymda kenes ókimeti Semey qalasynda qúlatyldy. Biylikti qolyna alghan bolishevikter ýkimeti sóz, qaghaz jýzinde ezilgen últtargha tendik, bostandyq jariyalaghanmen, is jý­zin­de jýzege asyrghan joq edi. Osy sheshimder arqyly avtonomiya alyp ketuden ýmitti bolghan Alash aza­mattarynyng osy joldaghy esil en­begi aqtalmady. Ol tu­raly «Saryarqa» gazetining 1918 jyl­ghy 22 nauryzdaghy № 35 sanynda by­lay delingen: sovet ýkimeti ótken dekabriding ishinde býkil Rossiya­daghy júrttargha «Bas biylik tizgining ózinde. Meyling Rossiya­men qanattas avtonomiya bo­lyp otyr, meyling Rossiyadan bóli­nip, óz aldyna jeke memleket bo­lyp otyr, erik ózde­rinde» dep jariya qylghan edi. Onysy jalghan boldy».

 Antanta elderi qoldaghan chehoslovak korpusynyng kómegimen Samarada eser-aqgvardiyashylar ýkimeti - Qúryltay jinalysy komiyteti (Komuch), Ombyda admiral Kolchak baskarghan Uaqytsha Sibir ýkimeti qúryldy. 1918 jyly 18 qantarda soghys bastaghan ataman Dutov kenesterge qarsy qayta shabuylgha shyqty, 1918 jyly 3 shildede Orynbordy basyp alyp, kenestik Týrkistandy Ortalyq Reseyden bólip tastady.

 Qazaqstannyng kóptegen ónirlerinde azamat soghysy etek jayghanda, «Alashorda» (Alash avtonomiyasynyng ýkimeti) kenesterge qarsy birigip kýresu ýshin, Orynborda ataman Dutovpen odaq qúrugha mәjbýr boldy, Ombydaghy Uaqytsha Sibir ýkimetimen jәne Samaradaghy Qúryltay jinalysy komiytetimen (Komuch) tyghyz baylanys ornatty, Kenesterge qarsy birlese kýres jýrgizu maqsatymen Oral, Sibir jәne Jetisu kazaktarymen yntymaqty nyghayta týsti.

 Osynday aumaly-tókpeli zamanda «Alashordanyn» taghdyry qyl ýstinde túrghan. Qazaq halqynyng tәuelsizdikke degen ýmiti de búlynghyr edi. «Jas azamat» gazeti: «Keleshek qaranghy, jaghday kýn sayyn qúbylghan, apatty kýnder tudy, qazaq halqynyng dýniyede bolu-bolmauy tarih bezbenine tartyldy, últtyng ómirli qúqyqtary ayaqqa taptaldy, jana biylik halyqtyng qanyn soryp otyr...» dep,  alapatpen kelgen apatty, el basyndaghy qayghyly haldi týsindirip, kózge shúqyp kórsetip, qazaqty saqtap qalu ýshin jastardyng «tәuekel kemesine minip, túrmystyng talasatyn, kýresetin maydanyna shyqqanyn» habarlady, beldi buyp, etekti jiyp, kýreske kirgenin pash etti.

Sol kezde de, keyinde de últ mýddesin shen men shekpenge, arzan ataq pen uaqytsha qyzmetke aiyrbastap jibergen keybir mansapqor atalarymyz ózderi de, ózgeni de zor qayghygha, qasiretke úshyratty. «Alashorda» ýkimeti oilaghan mindetin orynday almady, syrtqy dýley kýshtin, ishki alauyzdyqtyn, jana otarlau sayasatynyng qúrbany bolyp, kýiip ketti. Búl aqiqat qazir ghana, Qazaqstannyng derbes memleket bolyp tarihy damu dariyasyna óz eskegimen qayyq salghan kezde ghana mәlim bolyp otyr.

Alashordashylardyng búl gazetti shygharudaghy maqsat-syry oqyrmangha joldaghan «Ashyq hatynda» kórindi. Osy úiymnyng kindik komiyteti: «El kóp topyrdyng ortasynda ayaqasty bas qosayyq degen pikir tuyp edi. Búl pikirdi tughyzghan – kókti qaptaghan qara búlt - bolishevik dauyly edi. Búl dauyldan qazaq elin shamamyz kelgenshe aman saqtap qalayyq, shamamyz kelgenshe tarih aldynda kinәsiz bolarmyz, ólsek bir shúqyrda, tiri bolsaq bir tóbede degen maqsút edi» [16], - dep týsindirdi.

Alghashqy qazaq jastarynyng gazeti, Alashshyl jastardyng ýni - búl gazetting shyghuyna bastaushy 1918 jylghy sәuir-mamyrdaghy birinshi sezd ekenin, ol jóninde Múhtar Áuezovting «Túnghysh qazaq jastarynyng sezi», «Qazaq jastaryna» degen maqalalary bolghany da mәlim. Gazetting bizding qazirgi jurnalistik is-tәjiriybe týsiniginen mýlde bólek, asa qiyn jaghdayda shygha bastaghan edi. Sondyqtan, Reseydi ishtey býldirip, bir tughandy ózimen-ózin qyrqystyryp jatqan sayasy kýshterden qazaq ziyalysy ýlgi almauy kerektigin «Jas azamat» erte-aq eskertken.

 Gazetting birinshi sanynda «Býlingennen býldirgi alma!» degen sayasy sholu basyldy. Onda: «Bolishevikter orys ziyalylary men júmysker-qarashekpenderding arasyna jik týsirdi, búl auru bizge júghyp jýrmesin» [17], dep ashyq aityp, az qazaqty birlikke shaqyrdy. Maqala avtory, qazaqtyng kórnekti kósemsóz sheberi, Alash jastarynyng jetekshisi Qoshmúhambet Kemengerov bolatyn.

 Bir kezde S. Seyfullin kórsetkendey, sol zamanda shyghyp túrghan qazaq tilindegi baspasóz núsqalarynyng basshylyqqa alghany – «Qazaq» gazeti ekendigi anyq bayqalady. «Bәri Orynbordaghy «Qazaq» gazetining yqpalymen jýrdi. Bәrining qúlaq-kýiin «Qazaq» gazeti búrap berip, núsqau berip otyratyn boldy. «Qazaqtyn» basyndaghylar Qazaqstannyng әr jerindegi niyettes adamdaryna núsqau berip, hat jazyp jatty», degen edi «Tar jol, tayghaq keshudin» avtory.

 Jas qalamgerding jәne olardyng tilektesterining búlaysha alandauyna sebep kóp edi. Qazaq jastarynyng Ombyda ótken birinshi sezinde (S. Seyfullinning kórsetui boyynsha) Aqmola uezi jastarynan qúrylghan «Jas qazaq» úiymynyng atynan barghan A. Asylbekov siyaqtylar naqty jaghdaydy týsinbey, qazaq tútastyghyn búzyp, ózderinshe tónkerisshil, bolishevikshil bola qalghan edi. Orys tónkerisshilerining jelbuaz, jalghan úranyna sengen qazaq jastarynyng búl toby sayasy kýres tәjiriybesinen ada, qoghamdyq qúbylystardy óz betinshe, sanaly baghalay almaytyn. Tipti, olar sayasy kýres, pikirtalas degenning ne ekenin bilmegendikten, ózderine qosylmaghandardy balaghattap, jala jabudan tayynbady. Keyinde múnday alauyzdyqty otarshyl, shovinistik biylik paydalana bildi. Últtyq memleket, tәuelsizdik úranyn kótergen qazaq ziyalylaryn týgel qúrtyp jiberdi.

Alashordanyng sayasy úiym retindegi qyzmetine bagha berilip, Kenes qúrylysyna qarsy shyqqandyghy qylmys emes, sayasy qozghalys dep tanylyp, 1919 jyly keshirilse de, qazaqtyng keybir azamattary kommunistik biylikke jaghynyp, qolamtany qayta kósegenin tarih biledi. Múnyng ózi sanasy oyanghan halyqtan qorqyp, әdiletsiz sayasy qughyn-sýrgin nauqandaryn bastaghan totalitarlyq jýiening otyna may qúidy. Basqalarmen birge, «Jas azamattyn» qalamger qayratkerleri de jappay atyldy. Kenes kommunisteri órttey qorqatyn «Alashorda» degen sóz qayta-qayta eske salynyp, qazaq ziyalylarynyng el tәuelsizdigi ýshin kýresi qylmys retinde nasihattaldy.

 Mysaly, atalarymyzdyng biri: «Jalghyz-aq, az bolsyn, kóp bolsyn qolynan kelgenshe qayrat (qazirshe belsendilik) kórsetip jatqan Alashordanyng jastary ekeni gazetterinen kórinedi. Alashordanyng jastar úiymy barlyq Qazaqstannyng últshyl jastaryna núsqa berip, Qyzyljarda «Jas azamat» gazetin shygharyp jatyr» [18] dep jazdy. Áriyne, avtor qazaq jastarynyng gazet shygharghan talpynysyna quanyp otyrghan joq, jyldar ótip ketkennen keyin de, kommunistik iydeologiya túrghysynan әshkerelep, keketken bolyp jazghanyn týsinu qiyn emes. «Jas azamatqa» jany qas bolsa da, kenestik jazushy qazaq jastarynyng osynday basylymy bolghanyn, sol gazetti shygharugha «qolynan kelgenshe qayrat, belsendilik kórsetip jatqan Alashordanyng jastary...» turaly tarihy manyzy bar maghlúmat qaldyryp otyr. Búghan da shýkir.

«Jas azamattyn» Qyzyljarda qalay shyghyp túrghanyn, qazaq jastarynyn, jalpy qazaq qauymynyng tәuelsizdikke degen arman-múnyn aighaqtap, qoghamdyq sanany oyatugha kýsh salghanyn Jýsipbek Aymauytov kórsetken. Ol Semeydegi «Saryarqa» gazetining 1919 jylghy 20-aqpandaghy sanyna [19] «Gazet, jornal oqushylargha» degen maqala bastyryp, Semeyding oryssha gazetining qazaq baspasózin ghaybattap, «oqushylary bolmaghandyqtan qazaqtyng bir gazeti men jornaly jabylyp qalypty» degen habaryna qarsy sóilep, týsinik bergen: «Búl habar beker, - depti J. Aymauytov, - «Jas azamat» kýni býginge deyin shyghyp otyr. Qarjy jaghynan kemdik kórip, toqtay ma, degen kirbing bolyp edi. Endi toqtalmas deymiz. Óitkeni, Omby jastary әdebiyet keshinen myng som, Semey jastary bes myng somday kómek jiberip otyr. Taghy sonday kóterushiler tabylatyn kórinedi» [20].

Zertteushi D. Qamzabekúly gazetting 22 sanyn qarap shyghyp, «№ 1 - № 11 sandarynyng redaktory Qoshmúhamed Kemengerúly, № 12 - № 16 sandaryna qol qoyghan Bilәl Maldybayúly, № 17 - № 22 sandarynda qaytadan Qoshmúhamed Kemengerúly bolghan» degen qúndy tújyrym jasaydy.

 Sol dәuirdegi jurnalistika dәstýrinde maqalalardy qol qoymay jariyalau, nemese býrkenshik attardy paydalanu jaghdayy jii kezdesedi. Sondyqtan, gazet materialdarynyng avtorlaryn anyqtau qiyngha soghady. Mysaly, «Jas azamattyn» birinshi sanynda basylghan «Jas tilek» degen bas maqalasyn avtory kórsetilmese de, onyng redaktory Qoshmúhamed Kemengerúly jazghan dep topshylaugha bolady. Maqalada jana gazetting baghyt-baghdary kórsetilip, keleshektte bet-beynesi qanday bolatyny aitylghan, oqyrmandargha tilek arnalyp, gazet júmysyna belsene qatysyp túru súralghan. Demek, múnday mazmúndy sózder, әdette, redaktordyng ghana qalamynan tuady.

«Jas azamattyn» osy sanynda Alash partiyasy atynan «Alash azamattaryna!» degen taqyryppen ashyq hat basylghan. Qazaq jastarynyng túnghysh jәne birden-bir gazeti betinen últ sayasy úiymynyng kósemderi jastargha ýndeu tastap, «Alash Orda tigildi, Aq tu kóterildi. Endi әrkim shamasyna qaray, últyna qyzmet qyluy tiyis» degen tarihy mindetti algha tartady. Odan keyin: «Jastar! Atqa min! Basqa júrt kórsin!» degen úrannyng qúdiretti quatyn dәl qazir kózge elestetip kóreyikshi. Qashan da keleshek - jastardiki. Mysaly, bizding Otanymyz Tәuelsiz Qazaqstan Respublikasynyng keleshegi de jastar. «Jas azamattyn» 95 jyl búryn jar salyp taratqan shaqyruyn dәl qazir de qaytalaudyng jóni kelip túrghan joq pa!

«Jetisine bir ret shyghady» dep habarlanghan gazetting alghashqy sanyn kenirek sipattauymyz tegin emes. Jastar baspasózining qarlyghashyna talmas qanat, úzaq ghúmyr tilegen qúttyqtaulardy dәl qazir de tebirenbey oqu mýmkin emes.

Mysaly, Jýnis degen avtordyng óleni: «...Últyna mәngi baqyt, erik tilep, Qol sozdy «Jas azamat» núr aspangha!» dep ayaqtalady. Aqmoladan kelgen jedelhatta: «Jas azamattyn» núrly shyraq jas jalauy bolyp, baqyty órlep, kýshi molayyp, kózdegen maqsatyna jetuine tilektespin» delinse, Semeydegi «Janar» atty jastar úiymy: «Ystyq jýrekpen «Jas azamatty» qarsy alamyz! Tartqan baghytyna hayyrly sәt tileymin», dep qúttyqtaydy. « Ár últty órge sýireytin, órnek bolyp tura jolgha bastaytyn basshy dat - gazet bolghandyqtan, últ paydasyn oilap, adal niyet, aq jýrekten shyghatyn jasóspirim jana talap «Jas Azamat» gazetining bauy berik boluyna tilektespiz!», dep aghynan jarylyp qol qoyghandar Múhametsәlim Kәshimov pen Hasen Temirbekov eken.

Qamtyghan taqyryby jaghynan qaraghanda, jariyalanymdarda sayasat mәselesining basym boluy – uaqyt talaby ekeni bayqalady. Jәne qazaq jerin otarlaudy tejeu turaly sol kezding ózinde ashyq pikir taratqan jastardyng isine aiyzyng qanady. Aytalyq, 1918 jylghy 18 tamyzdaghy 3-sanynda shyqqan «Ólgen tirilmekshi» degen maqalada Resey ýkimetining kelimsek qarashekpenderdi qonystandyru mekemesi joyylyp, Qazaqstan jerine ishki Reseyden auyp kelip jatatyn «qonystanushylar» legi sayabyrlaghan bolsa, «Qazaq jerining bir kezde әzәzili bolghan pereselen mekemesi qaytadan tiriledi degen qaueset bar. Ondaghy tiriluding maqsaty: Oraldyng ar jaghynda jersiz, qara qúrttay qaynaghan mújyqtardy milliondap әkelip, Sibir jerine ornyqtyru. Ótken jyly Uaqytsha ýkimetting Sibirge pereselen jiberilmeydi dep bekitken qaulysyn qoldanbaymyz desedi. Múndaghy jergilikti júrttar men qashaqtar siysa almay jatqanda, taghy qansha pereselenderdi tóge salu ýshin pereselen mekemesin tiriltu qamyna kirisu, sayasat jaghynan kózqarastyng ózgergendigin kórsetedi. Qashan ýlkendi-kishili qúryltaylar qúrylghansha, qazaq jerining ýleske týspesine is basyndaghy Alash azamattary qam qyluy kerek. Ár jerde jergilikti mújyqtarmen qosylyp, pereselen mekemesin tiriltpeske tyrysu kerek». Avtor Jәdiger-Janystyng búl janayqayy sol dәuirde-aq keleshekti oilaghan әr qazaqtyng qayghysy dese bolghanday.

Halyqtyng bostandyghy ýshin kýresetin, onyng aldaghy taghdyrynyng qanday bolmaghyn aiqyndaytyn kózi ashyq, jany taza, sanaly jastar ekendigin búl basylym әuelden-aq jariya etti. Maghjan Júmabaevtyng «Jastargha!» degen óleni sol zamandaghy qazaq jastarynyng el-júrt aldyndaghy tarihy mindetin kórsetip bergen baghdarlama dese bolghanday.

Gazetting ýshinshi sanyna basylghan 25 jastaghy aqyn Maghjannyng «Jastargha!» degen óleni sol zamandaghy qazaq jastarynyng el-júrt aldyndaghy tarihy mindetin kórsetip bergen baghdarlama dese bolghanday. Maghjan shumaqtaryna betashar bolghan, kósemsóz týrindegi núsqaly sóz mynau: «Jastar! Jýrek tolqytqan sherdi, myy tolqytqan oidy jaryqqa shygharyp, maydangha salyndar! Alda jýrgen Alash jolynda ayanbay qyzmet qylghan adal jýrek aghalardan ýlgi, ónege alyndar!

Eldikten, erlikten aiyrylyp, eki jýz jylday ensesi týsken eldi oilandar! Kýndi - týn, jaqyndy - jat, paydany - ziyan dep jýrgen, tolyq sayasy qúqyqtaryn izdep alugha, er jetip, esi kirmegen eldi oilandar!

Týn qaranghy, dauyl qatty. Biraq, últ baqyty jastargha – núrly sәule!!! Jasasyn, «Alash Orda!» Jasasyn, Alash kóshbasshylary! Jasasyn, Alashtyng jaujýrek, últshyl jastary!» Jas aqynnyng jalyndatqan shaqyruy tek ózining ghana emes, alty million qazaqtyng atynan aitylyp, qazaq kógine shalqy kóterilgen Últ úrany edi:

Arystanday aibatty,

Jolbarystay qayratty.

Qyranday kýshti qanatty,

Men jastargha senemin!..

 

«Alash!» - aibyndy úrany,

Qasiyetti qúrany.

Alashtyng olar qúrbany,

Men jastargha senemin!

 

Tau suynday gýrilder,

Aybyndy Alash - elim der.

Altyn Arqa - jerim der

Men jastargha senemin!..

 

Men senemin jastargha!

Alash atyn aspangha

Shygharar olar, bir tanda!

Men jastargha senemin!

Smaghúl Saduaqasovtyng auzynan shyqqan: «Maghjan – qazaq jastarynyng oi-sanasynyng әmirshisi» degen sózding týp-tamyry, bәlkim, osy bir otty-jalyndy óleng joldarynda jatqan shyghar.

Zarqyn Tayshybay, professor,

Sәule Mәlikova, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Qyzyljar qalasy

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377