Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting nazaryna!

 Aslan myrza, osy kýni  orys mektepterindegi qazaq tili saghaty qysqaryp, taghy bir «bitispes daudyn» sheti qyltidy. Yaghny búryn aptasyna bes saghat oqytylatyn qazaq tili pәni endigi jerde aptasyna 2-aq saghat «bet-jýzin» kórsetetin boldy. Búl degen sóz – jetkinshikterge «qazaq tilin oqu qajetsiz» degenmen parapar.  Esesine aghylshyn tili men orys tilin jaqsy oqytu qolgha alynuda.

Múnday qadam memleketti týpting týbinde asa qiyn jaghdaygha aparyp, tyghyryqqa tireydi. Óitkeni ata-babasynyng jerinde ómir sýrip jatqan qazaqtildi úrpaq bolashaqta memlekettik tildi mengermegen «orysqúl» qúrdasymen bir dastarqannyng basynda otyra almaydy. Tipti syighyzbaydy da. Búl qazir aidan anyq aqiqatqa ainaldy. Qazaq tilin oqytu saghatyn kóbeytip, sapasyn arttyrudyng ornyna artqa qaray at basyn búrghan Bilim jәne ghylym ministriligining búl sheshimin týsinu qiyn.

Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting nazaryna!

 Aslan myrza, osy kýni  orys mektepterindegi qazaq tili saghaty qysqaryp, taghy bir «bitispes daudyn» sheti qyltidy. Yaghny búryn aptasyna bes saghat oqytylatyn qazaq tili pәni endigi jerde aptasyna 2-aq saghat «bet-jýzin» kórsetetin boldy. Búl degen sóz – jetkinshikterge «qazaq tilin oqu qajetsiz» degenmen parapar.  Esesine aghylshyn tili men orys tilin jaqsy oqytu qolgha alynuda.

Múnday qadam memleketti týpting týbinde asa qiyn jaghdaygha aparyp, tyghyryqqa tireydi. Óitkeni ata-babasynyng jerinde ómir sýrip jatqan qazaqtildi úrpaq bolashaqta memlekettik tildi mengermegen «orysqúl» qúrdasymen bir dastarqannyng basynda otyra almaydy. Tipti syighyzbaydy da. Búl qazir aidan anyq aqiqatqa ainaldy. Qazaq tilin oqytu saghatyn kóbeytip, sapasyn arttyrudyng ornyna artqa qaray at basyn búrghan Bilim jәne ghylym ministriligining búl sheshimin týsinu qiyn.

Anyghyn aitayyqshy. Múnday «dәnishpan sheshim» eng aldymen Qazaq elinde túratyn orystildilerding ózine ziyan. Sol úrpaq erteng Preziydent bola almaydy. Óitkeni memlekettik tilden emtihan tapsyru kerek. Kez kelgen jaqsy qyzmetke túra almaydy. Óitkeni «Qazaq eli» atanyp, 90 payyz qazaq mekendeytin júrttyng ýddesinen shygha almaydy. Eng jamany – memlekettik tildi mengermegeni ýshin qaqqy-týrtki kórip, kózinen sorasy aqqan sorlygha ainalady. Oghan esh kýmәn bolmasyn. 

Osyny anyq angharsa kerek, balalaryn orys mektepterinde oqytyp jatqan ata-analardyng ózi de dabyl qaghuda.Endi qaytsin? Bir auyz oryssha bilmeytin qazaq elining naghyz tizgin ústarlary – menin, sening jәne onyng balalary ósip kele jatyr. Ári-beriden song bolashaqta olargha orys tilining de, orystildilerding týkke qajeti joq.

Masa.kz