«Aq jol»: Oralmandardyng kóshin dúrys úiymdastyryp, otandastarymyzdyng elge oraluyn, olardyng jana ómirge tezirek beyimdeluin retteytin jýieli sharalar qabyldau qajet. Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng baspasóz qyzmeti osylay dep jazdy.

    Býgingi kýni Elbasy tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq jariyalaghan etnikalyq qazaqtardyng tarihy otanyna oraluyna jәrdemdesu sayasatyn jýzege asyruda Ýkimetting keyingi kezde salghyrttyq tanytyp, búl ýderisti uaqyttyng talabyna say jana tәsildermen janghyrtyp, dúrys úiymdastyra almay otyrghany eshkimge de jasyryn emes. Osyghan oray, 2013 jyldyng 6-shy mausymynda «Aq jol» partiyasynyng Parlamenttik fraksiyasy Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine osy etnikalyq kóshi-qondy retteu mәselelerine qatysty deputattyq saual joldaghan bolatyn. Onda, shet elderdegi qandastarymyzdyng kóshu ýrdisining toqyrap qalghandyghyna alandaushylyghyn bildirgen «Aq jol» deputattary qazirgi tanda oralmandardyng Qazaqstandaghy jergilikti elmen birtútas bolyp kirigip ketuine kedergi keltirip otyrghan mәselelerdi jiliktep atap, Ýkimetten otandastarymyzdyng elge oraluynyn, el ómirine tezirek beyimdeluining jýielik sharalaryn qabyldaudyng qajettiligin talap etken edi.

«Aq jol»: Oralmandardyng kóshin dúrys úiymdastyryp, otandastarymyzdyng elge oraluyn, olardyng jana ómirge tezirek beyimdeluin retteytin jýieli sharalar qabyldau qajet. Qazaqstannyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng baspasóz qyzmeti osylay dep jazdy.

    Býgingi kýni Elbasy tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda-aq jariyalaghan etnikalyq qazaqtardyng tarihy otanyna oraluyna jәrdemdesu sayasatyn jýzege asyruda Ýkimetting keyingi kezde salghyrttyq tanytyp, búl ýderisti uaqyttyng talabyna say jana tәsildermen janghyrtyp, dúrys úiymdastyra almay otyrghany eshkimge de jasyryn emes. Osyghan oray, 2013 jyldyng 6-shy mausymynda «Aq jol» partiyasynyng Parlamenttik fraksiyasy Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimetine osy etnikalyq kóshi-qondy retteu mәselelerine qatysty deputattyq saual joldaghan bolatyn. Onda, shet elderdegi qandastarymyzdyng kóshu ýrdisining toqyrap qalghandyghyna alandaushylyghyn bildirgen «Aq jol» deputattary qazirgi tanda oralmandardyng Qazaqstandaghy jergilikti elmen birtútas bolyp kirigip ketuine kedergi keltirip otyrghan mәselelerdi jiliktep atap, Ýkimetten otandastarymyzdyng elge oraluynyn, el ómirine tezirek beyimdeluining jýielik sharalaryn qabyldaudyng qajettiligin talap etken edi.

     Osyghan baylanysty Ýkimetting bergen jauabynda is jýzinde «Aq jol» partiyasynyng kóterip otyrghan mәselelerining oryndy ekeni, búl iske mýldem janasha keluding qajettigi moyyndalghan. «Elding zannamasynda atalghan sayasatty iske asyru jyldarynda oralmandardy qatang týrde әkimshilik-aumaqtyq bólinis boyynsha ornalastyru jýrgizilgen joq. Qazaqstan aumaghynda túrghylyqty túratyn jerdi tek oralmandardyng ózderi óz qalaulary boyynsha tandady». Oralmandardy tiyimdi ornalastyru mәselesin sheshuding birden-bir joly «Núrly kósh» baghdarlamasy bolyp sanalghan. 2009-2011 jyldar ishinde baghdarlama boyynsha 2604 ýi, onyng ishinde Shyghys Qazaqstan oblysynyng Shyghys kentinde 463 ýy túrghyzylghan. Alayda, deputattyq saualgha Ýkimet jauabynda aitylghanday «Baghdarlamanyng pilottyq jobalaryn iske asyru qorytyndylary oralmandardyng kóbining tabystary bolmaghandyqtan nemese jetkiliksiz bolghandyqtan, olardyng ipotekalyq kredit alu tetigine qoljetimsizdigin kórsetti»

     Búghan qosa, Ýkimet «oralmandardyng jinaqy týrde bir jerge ornalastyru qaghidaty tiyimsiz bolyp shyqty, búl qaghidat olardyng oqshaulanuyna, Qazaqstandyq ortagha әleumettenu prosesining qiyndauyna әkelip soqty» dep, «aqjoldyqtar» taldau-payymdaryna úqsas pikir bildirgen. Búl «...bir jaghynan jergilikti halyqtyng kóship kelgen etnikalyq qazaqtardy әrkelki qabyldauyna, ekinshi jaghynan oralmandardyng psihologiyalyq túrghydan dayyn dayyn bolmauyna jәne ózderi kelgen elderding әdeti boyynsha ómir sýrudi jalghastyruyna baylanysty».

    S. Ahmetov qol qoyghan jauap bylay tújyrymdalypty: «Qazirgi tanda, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti oralmandardy tiyimdi ornalastyru ónirlerin aiqyndaudy, oralmandardyng kóship kelu kvotasyn, kvotagha engizilgender ýshin tólenetin aqshalay tólemdi belgileudi alyp tastaudy, Qazaqstan azamattyghyn tek Qazaqstan Respublikasy aumaghynda keminde bes jyl zandy negizde túraqty túryp jatqan etnikalyq qazaqtargha berudi kózdeytin etnikalyq kóshi-qon salasyn retteytin jana tәsilderdi әzirleude».

   Áriyne, Ýkimetting asa manyzdy últtyq mәselelerding birining tiyimdi sheshiluine úmtylyp, jana әdister men tәsildemeler qarastyryp jatqany kónilge jylylyq úyalatady. Degenmen, «kóp bolyp pishken ton kelte bolmas». «Bar qazaq, bir qazaq» ústanymyndaghy «Aq jol» partiyasy oralghan otandastarymyzdyng mýddesin qorghaudyng tiyimdiligin qalay arttyramyz degen mәseleni әlde de júrtshylyqtyng talqysyna  salyp, tiyanaqtap, pisirip, týbegeyli sheshu ýshin, búl taqyryptaghy pikirtalastardy búqaralyq aqparat qúraldarynda jalghastyryp, onda aitylatyn tyng úsynystar men pikirlerdi Ýkimetting qaperge alghany jón dep sanaydy.

Abai.kz