Memsyilyq pen aty darday ataqtan qúr alaqan emes  «el aghalary» degenderding halyq pen qogham jayyn kýitteytin jerde at tonyn ala qashatyny tang qaldyrmaytyn boldy. Búrynghylar:  «Malym, janymnyng sadaghasy» deushi edi. Al, býgingiler auzymdy ashsam artyma sart ete týser dep aldymen managhy ataghy men jighan- tergenining artyn oilaytyn boldy. Tribunadan bolmasa da, el qamyn tilge tiyek etetin qazaqtyng ýnin esitegende aitary bar azamattar azaymapty dep, kónil qúrghyrdyng kónship qalatyny sodan bolar.

Sol aitary barlardyng  sabyna  belgili әnshi- Ramazan Stamghaziyevty qosugha bolady.  «Qazaqqa qazaqtyng ghana jany ashidy, sondyqtan ózimiz bekem boluymyz kerek», - deytin óner iyesi búl joly da tosylyp qalmady.

- Ramazan myrza, býgingi kýni tynyshtyqta jatqan kórinesiz. Álde búl  aqjal tolqynnyng aldyndaghy azdaghan  kidiris pe?

Ras, keyingi kezde ónerden búryn ústazdyqqa den qoyyp kettim. Býginde Temirbek Jýrgenov atyndaghy  óner akademiyasynda «Dәstýrli muzyka óneri» kafedrasynyng mengerushisimin.  Ózim osy qarashanyraqtyng magistranty bola jýrip, studentterge dәris beremin. Jýsipbek Elebekov atyndaghy estrada jәne sirk kolledjinde qosymsha ústazdyq etetinim taghy bar...

- Sonda sizge sahnadan búryn ústazdyq  jaqyn bop ketti me?

Memsyilyq pen aty darday ataqtan qúr alaqan emes  «el aghalary» degenderding halyq pen qogham jayyn kýitteytin jerde at tonyn ala qashatyny tang qaldyrmaytyn boldy. Búrynghylar:  «Malym, janymnyng sadaghasy» deushi edi. Al, býgingiler auzymdy ashsam artyma sart ete týser dep aldymen managhy ataghy men jighan- tergenining artyn oilaytyn boldy. Tribunadan bolmasa da, el qamyn tilge tiyek etetin qazaqtyng ýnin esitegende aitary bar azamattar azaymapty dep, kónil qúrghyrdyng kónship qalatyny sodan bolar.

Sol aitary barlardyng  sabyna  belgili әnshi- Ramazan Stamghaziyevty qosugha bolady.  «Qazaqqa qazaqtyng ghana jany ashidy, sondyqtan ózimiz bekem boluymyz kerek», - deytin óner iyesi búl joly da tosylyp qalmady.

- Ramazan myrza, býgingi kýni tynyshtyqta jatqan kórinesiz. Álde búl  aqjal tolqynnyng aldyndaghy azdaghan  kidiris pe?

Ras, keyingi kezde ónerden búryn ústazdyqqa den qoyyp kettim. Býginde Temirbek Jýrgenov atyndaghy  óner akademiyasynda «Dәstýrli muzyka óneri» kafedrasynyng mengerushisimin.  Ózim osy qarashanyraqtyng magistranty bola jýrip, studentterge dәris beremin. Jýsipbek Elebekov atyndaghy estrada jәne sirk kolledjinde qosymsha ústazdyq etetinim taghy bar...

- Sonda sizge sahnadan búryn ústazdyq  jaqyn bop ketti me?

- Áriyne men ýshin sahna kiyeli oryn. Biraq onymen qazir qoshtasa qoyatynday  qartayyp túrghanym  da shamaly. Áli biraz ter tógip, halyqqa qyzmet etsem deymin. Úztazdyqty mindetime sanaymyn. Óitkeni alda  jahandanu degen ýlken «kósh» kele jatyr. Sol kóshting yghynda ketpeu ýshin tól mәdeniyetimizge nazar saluymyz qajet. Osy orayda  bilgen týigenmdi jastargha ýiretu arqyly, keler úrpaqqa az da bolsyn qolghabys etsem deymin.

- Tabaqtay diplomy bola túra  qara dombyrasyn qúshaqtap,  estrada degen naryqtyng tasasynda qalyp jatqan jastardyng jaghdayy neshik?

- Jastargha janym ashidy. Dәstýrli ónerding jiligin shaghyp, mayyn ishken týlekter  júmys tappay sendelip jýr.  Keybireuler- joghary bilimin ghylymmen úshtastyryp, magistratura men dokturanturany jalghastyryp jatady. Ony bitirgen kýnning ózinde filarmoniya men orkestrlik  syndy mәdeniyet oshaqtaryna júmysqa túra almaydy. Óitkeni- jasy jiyrma birden asqan song onday mekemelerding talabana say kelmeydi.  Al, әn aityp tanymal bolu ýshin sahnagha shyghyp, ekrannan kórinui kerek.  Biraq býginde dәstýrli ónerge degen nasihattyng qanshalyqty dәrejede ekeni  aitpasada belgili. Qaptap ketken tok-shoular men  oiyn-sauyq baghdarlamalardyng formatyna  sәikes kelmeymiz.   Últtyq degen dýniyeler osylaysha   Últtyq arnalardan syrylyp qaldy.  Birdi-ekili telearnalarda ghana dәstýrli ónerdi dәripteytin dýniyeler bar.  Alayda, olar alys aimaqtargha taralmaytyn bolghandyqtan kórermenderi qaladan aspaydy. Shynutaytynda halyqtyq ónerdi sýiip tamashalaytyn qyrdyng halqy ghoy. Sóitip pәlenshe jyl oqyp diplom alghan týlekterimiz qara basyna saya tappaghan son, eriksiz  ónerden ketip qalady.

Dәstýrli ónerge túzaq qúrushylar qay zamanda da  bolghan. Halyq әnin aitqan talay kýmis kómeyler jauapqa tartylyp, qudalanghan  uaqytty da ótkerdik.  Solardan talmay ótken qazaqtyng әni  men kýy óneri  búl naryqtyng tezinen de taysalmay ótetinine senimdimin.

- Ózinizdey últtyq ónerding soyylyn soghyp jýrgen әnshiler dәstýrli әnshilerge arnalghan arnayy zal joqtyghyn aityp zar iylep  jýrgende, Astanadan alyp opera jәne balet teatry salyndy. Óz elinde óz ónerin ógeysitip kele jatqan jalghyz  memeleket biz  siyaqty kórinbeymiz be?

- Ónerden ózge tilimiz de jetimning kýiin keship keledi ghoy. Tughan tilimizdi ayaqtan túrghyza  almay jatqanda mektep baghdarlamasyna ýsh tildi  oqu jýiesin engizdi. Ýsh kitapty mengeruge tiyis balagha endi toghyz kitapty arqalap jýruine tura keledi. Jana tehnologiyanyng ortasyndaghy qala balalaryna búl auyrlyq ete qoymas. Al oqulyghynan bastap pәn múghalimderi  jetispeytin auyl mektepterindegi balalardyng jaghdayy ne  bolmaq? Orta bilim beru mektepterine arnalghan oqulyqtar jetispegendikten qanshama ata-ana әli kýn «Atamúra» men «Almatykitap» baspalarynyn  bosaghasyn toruyldap jýr.

Al managhy súraghan dәstýrli ónerge arnalghan arnayy zal jóninde aitar bolsaq, ony aita-ayta jaghymyz taldy.  Áyteuir elu elding qataryna enu ýshin «2030  baghdarlamasyn» oryndauymyz kerek dep, jar salyp jatyr. Búiyrsa dәstýrli әnshilerge arnalghan arnayy mәdeniyet oshaghy  sol jobagha ilinip qalar. Kim biledi? «Ýmitsiz shaytan» demey me...

- Áytse de siz osy baghdarlamanyng oryndalaryna senesiz be? Eger onda aitylghanday ertegidegidey kýn kesher bolsaq, ony nelikten jiyrma jylgha keyinge shegerip,  endi 2050 jylgha kóshtik?

Ony uaqyt kórsetedi. Aldymen 2030 jyldyng keluin kýteyik te... (Mysqylday kýldi)

- Myna bir qyzyqqa qaranyzshy. Mәselen, sizder agha buyn ókilderine qarap qarap boy týzedinizder. Al býginde ózinen jasy kishilerge ýlgi bolatyn qúrdastarynyzdyng  zaman aghymynan qalmayyq dep,   jastargha qarap oy týzeytinin qalay týsinuge bolady?

- «Dәstýrding ozyghy bar, tozyghy bar» degen.  Eger halyq iygiligine jaraytyn, jas úrpaqtyng tamyryna balta shappaytyn dýniyeler bolsa ony nege iygermeske. Al ata saqaly auzyna týsip túryp balanyng isin istese ony halyq qabyldamaydy. Býginde bata bere almaytyn aqsaqaldar bar. Sondaylardy kórgende zyghyrdanym qaynaydy. Qúdaydyng bergen jasyn moyyndamay, jastarmen jaghalasatyn  qarttardy kórgende janym auyrady. Búl biz ýshin qasiret. Barlyghyn әkep zamangha teliymiz. Bar kinә zamandy jasaytyn ózimizde ekenin moyynday bermeymiz.

- Kýni keshe ótken «Almaty mening mahabbatym» siyaqty retro festaliderden ónerde ózindik orny bar  ózinizdey әnshilerden búryn ónerge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn sheneunikterdi jii kóretin boldyq. Búl  óneri men sahnanyng  erikkenderding ermegine ainalghanyn anghartpay  ma?

 -  Búl festivaliding aty ghana  bolmasa, odan  bir kezderi  Almatyda әuelegen әuenderding iyisi de shyqpaydy. Soghan qatysyp jýrgen mýiizi qaraghayday  maytalmandardyng jastyghy Almatyda ótpegen siyaqty.  Áyteuir jandary qazaq degeni bolmasa, tili shúbar dýbara bireuler jiylady. Sondyqtan da «Almaty mening mahabbatym» festivalin erikkenderding ermegi der edim. Ákimqaralardan bastap barlyghy birdey әnshi, kýishi bolyp ketti. Aldyndaghy aspabyn  qanshalyqty dúrys oryndap túr, onda sharuasy joq. Tym qúrysa kórermendi syilap,  halyqpen sanasugha bolady ghoy. Ózderin jarnamalau jolynda úyattan da  taysalmaytyn boldy. 

- Aytpaqshy osy keshte qatysugha tiyis Qayrat Núrtas syrylyp qaldy da, ornyn Venera Nazarbaeva syndy әuesqoy әnshiler basypty. Búghan ne deysiz?

- «Auyzy qisyq bolsa da bay balasy sóilesin» degen osy da...

- Keshegi  sol jas әnshi Qayrat Núrtastyng әnin tyndaugha jinalghan jastar arasyndaghy dýmpuge әrkim ózinshe bagha berdi.  Kókiregi oyau azamattardyng biri retinde óziniz qanday taldau jasap kórdiniz?

- Búl mәsele boyynsha aldymen әnshining produsserin jazagha tartu kerek. Saghat jetide sahnagha shyghugha tiyis Qayrat  eki saghattan song biraq kelgen.  Nege produsser onday bassyzdyqqa jol beredi. Qarayyp kýtip túrghan tyndarmandy nege syilamaydy?..

- Sonda siz jastar әnshining uaqytynan keshigip kelgenine narazylyq bildirdi degendi aitqynyz kele me? Áytse de júmyssyz jastar jiylghan topty paydalanyp tónkeris jasaghysy keldi degen pikirge ne deysiz?

- Árkim әrtýrli pikir aitady. Eger halyq kóterilemin dese Qayrat Núrtastyng keshigip keluine qaramaydy.

- Áytse de sol keshte qanshama ret oq atyldy. Adam shyghyn boldy degen beyresmy aqparat ta bar. Biraq qúzyrly organdar solardyng dymyn bildirmey jauyp tastady. Búl bizding eldegi adam qúqyghynyng kógendeuli ekendigining anyq kórinisi emes pe?

- Kez kelgen memlekette oppozisiyalyq partiyalar bar. Olardyng basqa partiyalarmen qúqyqtary da teng qarastyrylady.  Kerek deseniz, olargha qajetti qarajatta bólinedi. Al bizding oppozisiyany túnshyqtyryp tastady. Sondyqtan olar  әrkez arandatushy retinde kózge shyqqan sýieldey kórinedi. Bizding eldegi adam qúqyghynyng qanshalyqty kýide ekenin osydan-aq angharugha bolady.

 - Óz qolymyzben soqqan qazaqy qara tengening de qúny qalmay barady ghoy. Býgingi qos býiirden qysqan qymbatshylyqqa qanshalyqty qynjylasyz?

- Tәuelssiz el bola  bola túryp, tól tengemizdegi oryssha jazulardy kórgende qarynym ashady. Qay memlekettin  últtyq valutasy ózge tilde jazylady. Osydan-aq kimge tәuldi bolyp otyrghanymyz belgili bolatynday. Býgin jalaqy men zeynetaqy mólsheri ósti dese, kýni erteng azyq-týlik pen kommunaldyq tólemderding baghasyn sharyqtatyp jiberedi.  Múny qadaghalap jatqan jan balasy joq.  «Orman aralaghan ýishi, el aralaghan synshy keledi» degen.  El aralap jýrip  auyl aimaqtaghylardyng túrmys tirshiligin kórgende tipten janyng auyrady. Auyl damyp, et, sýt, jýn ónbese qala qaydan qaryq bolmaq?  Mine, osynyng saldarynan alaqanymyzdy ózgege jayyp qaldyq. Qazir Qazaqstannan qasyq ta shyqpaydy, barlyq tútynatyn tauarlar shetelden keledi. Ol az deseniz,  Astananyng ózinde últtyq naqyshta túrghyzylghan birde- bir sәulet óneri joq. Ózge bir elde adasyp jýrgendeysin. Óz ishimizde qaryq bolmay jatyp, Europagha úmtylamyz. Eng qorqynyshtysy da osy...

- Sizding jeti qazynanyng biri sanalatyn qúmay tazyny sýietininizdi jaqsy bilemiz. Qazaqtyng qanyna singen sayatshylyqqa da qúmar ekendiginizden habardarmyz. Áytse de osylardy kәsip kózine ainaldyryp kórginiz kelmey me?

 - Shetelden keletin dostarym kýndelikti jeytin tamaghymyz ben, kóretin teledidarymyzgha qarap: - «qazaqtyng iysi sezilmeydi»- degende jerge kirerdey bolamyn. Sondyqtan qúmay tazyny qosaqtap, qús salyp, ang aulatqyzyp keng dalada seruendetemin.  Qazaqtyng ereksheligin sonda ghana sezinedi. Al siz aityp otyrghan qúsbegilik pen qúmay tazyny ústaudyng mashaqaty kóp.  Sol sebepti onymen týbegeyli ainalysu maghan layyq emes kórinedi.

- Ángimenizge rahmet! Ónerde órisiniz kenip, ústazdyqta shәkirtteriniz kóbeye bersin!

Súhbattasqan Dinar KAMILOVA.

Abai.kz