Songhy kezde Qazaq ziyalylary arasynda hakim Abaydyng qara sózine, tipti jeke túlghasyna shәk keltiretinderding qatary kóbeygeni ras. Janúzaq әkim myrza songhy bir maqalasynda Abay qara sózderining óskin úrpaqty ensesin kóteruge, últymen maqtanugha emes, kerisinshe jek kóruge, ózin qor sanaugha tәrbiyeleytinin jazghan edi.

El ishindegi ana tilimizdi mensinbeytin keybir iritkishilerding sotta Abaydyng qara sózin dәlel retinde úsynyp jýrgenine de et ýirengeli qashan?! Sol Abaydyng qazaqty túqyrtatyn әigili sózderi búl joly anau-mynau emes, ótken 9-qarashada elimizge saparlay kelgen Resey preziydenti – әidik Putinning auzynan estildi. Qazaqy qaymaghy búzylmaghan oblystarda Resey qarjysyna orys tildi mektep salu jәiin sóz etkende, Resey basshysy Abaydyn: «Orys tilinsiz qazaqtyng kýni qaran», degen maghynadaghy sózin tilge tiyek etti.

Qazaq qoghamynyng orys tilimen kindigining ajyramastay bolyp baylanuy Abay, Shoqan zamanynan bastau alghany belgili. «Orys tili arqyly Batys mәdeniyetimen tanysyp, biyik órege jetti» delinetin búl eki túlghagha qara qazanday ókpesin aitatyndar әr kezde tabylyp túrdy. Sonyng biri Shoqanmen dos boldy delinetin Dostaevskiy bastaghan orys jazushy, ziyalylary qazaqtyng asyn ishse de últymyz turaly bir auyz jaqsy sóz jazbady deytin uәj. Múnday ókpening tuyndauy Patshalyq Resey biyligi men qoghamynyng kóshpendilerge ústanghan kózqarasyn týsinbeuden tuyndasa kerek. Petr patsha Europanyng ghylym-tehnikasyna ýirenuge baryn salsa, orys ziyalylary da Batys Euorpa ziyalylarynyng ózge mәdeniyetke múrynyn shýiire qaraytyn, әsirese, kóshpendiler órkeniyetin «jabayy» sanaytyn «Eurosentriytik iydeyasyn» ústandy. Dostaevskiyding Shoqangha jazghan hatynda Parijge baryp kóruge kenes berui sony aighaqtaydy. Ózine qarsy bas kótergen ziyalylardy Sibirge, qazaq jerine aidaghan patsha ýkimetining de, sayyn dala da elin saghynghan orys ziyalysynyng kóshpendilerge ústanghan kózqarasynyng úqsas, birdey bolghanyn tarih aighaqtaydy.

Aydaudaghy orystarmen shýiirkelesip kózi ashyldy delinetin Abaydy orys ghylymy men tilining «kózsiz fanaty» dep sipattasaq tarihy jansaqtyq bolary sózsiz. Oghan Hakimning kóptegen sózi dәlel. Qyryq birinshi sózinde: «Qazaqqa aqyl berem, týzeymin dep qam jegen adamgha eki nәrse kerek: Áueli – bek zor ýkimet, jarlyq qolynda bar kisi kerek. Ekinshi – ol adam esepsiz bay bolargha kerek», - deydi. Búdan Abay atamyzdyng orys júrtyn kópes Romanovtar әuleti basqaryp otyrghanyn, Petr patshanyng orys mújyqtaryn kýshtep saqal-múrtyn qyrghyzyp, batyssha kiyindirip, zamanauy adam qylghanyn, jýieden patshalyq Reseyding sayasy qúrylymyn bizden de jaqsy bilgenin bayqaymyz.

IYә, uaqyt bir orynda toqtap qalmaq emes. Qazaq qoghamy da dýniyening qazanynda qaynap, algha jyljydy. Abay iydeyasynyng orynyn Alash ordalyqtar basty. Olardyng orys tiline, mәdeniyetine, sayasatyna kózqarasy Abaydan mýlde bólek baghytta órbidi. Orys biyligimen sayasi, mәdeny kýresti qatar alyp jýrdi. Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly: «Qazaq búdan bylay «kirgiyz-haysak» atanyp jýrmek emes! Qazaq qiyamet qayymgha deyin qazaq bolyp qalmaq», - dep mәlimdedi. Últtyng tól әlipbiyin jasady. Sayasy baghytta Reseydi emes, ózimizge jaqyn shyghystyng alpauyty Japoniyanyng jolyn ústanudy qúp kórdi.

Biylikke bolshevikter kelgennen keyin qazaq tilinen, dininen, teginen aiyryldy. «Orys tili kommunizm tili bolady» dep barsha halyqty sendirgen olar, Batysty túqyrtu ýshin Kenester odaghynyng býkil resursyn saryp qylyp, qazaq jerinde atom, biologiyalyq qarular jasaumen, gharyshty iygerumen ainalysty. Kenes kezindegi orys ghylymynyng jetistigi onyng jeke potensiyalynan emes, qyzyl iydeologiyanyng tikeley bastamasymen, mәjbýrli týrde jasaldy. Orys tilining Birikken últtar úiymynda qoldanylatyn til mәrtebesin aluy da Stalinning sayasy yqpalynan boldy. Jýieden qazaq qoghamynyng tәuilsiz el atansa da, orys tilining otaryna ainalyp otyruy da qyzyl iydeologiyanyng sayasy sheshimderining saldary ekeni, qazaq últynyng jeke qalauy emes ekeni jalpaq júrtqa mәlim.

Qorytyp aitqanda Europanyng dýbiri jer jarghan tórt retki ghylym-tehnika tónkerisining bel ortasynda bolmasa da, syrtyn kórgen qazirgi qazaq qoghamynyng ruhani, ghylymy qajetin Abay zamanymen ólsheu imperiyalyq pighyldan tughan bir jaqty, baryp túrghan úshqary pikir ekeni dausyz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz