Kәmel Jýnistegi. Álimhan Ermekov
TÚLGhA «Týrkistan-20» bәigesine
HH ghasyrdyng basynda orys patshalarynyng taghy tenselip, proletariat bas kótergen alan-eleng zamanda qazaqtyng joghyn joqtap, «men Alashtyng úlymyn» dep keudesin oqqa tósep shyqqan ardaqtylardy da, onan búrynghy tústa basqynshylarmen úrys salyp, janyn shýberekke týigen batyrlardy da, otarshylardyng qanqúily sayasatyn semserdey tilmen tilip týsip әshkerelegen aqyn-jazushylardy da kýni býgin ardaqtay alyp jýrmiz be degen saual ókinish bolyp ózekke tireledi.
Olar: keshegi Álihan Bókeyhanúly, Jaqyp Aqbayúly, Álimhan Ermekúly, onan arghy han Kenening bas qolbasshysy Aghybay batyr, patsha túsynda jandarmeriya ýstinen qaghaz jinasa, kenes ýkimeti zamanynda esimin atatpay tastaghan Shortanbay jyrau.
Aghybay batyrdyng eskertkishi batyrdyng Aqbozy oinaq salghan Saryarqanyng tóri – Qaraghandy qalasynyng qaq ortasynda dúshpangha ses berip qasqayyp túruy kerek edi. Ony jasqanshaq kónilden asa almay Balqashqa qoydyq.
TÚLGhA «Týrkistan-20» bәigesine
HH ghasyrdyng basynda orys patshalarynyng taghy tenselip, proletariat bas kótergen alan-eleng zamanda qazaqtyng joghyn joqtap, «men Alashtyng úlymyn» dep keudesin oqqa tósep shyqqan ardaqtylardy da, onan búrynghy tústa basqynshylarmen úrys salyp, janyn shýberekke týigen batyrlardy da, otarshylardyng qanqúily sayasatyn semserdey tilmen tilip týsip әshkerelegen aqyn-jazushylardy da kýni býgin ardaqtay alyp jýrmiz be degen saual ókinish bolyp ózekke tireledi.
Olar: keshegi Álihan Bókeyhanúly, Jaqyp Aqbayúly, Álimhan Ermekúly, onan arghy han Kenening bas qolbasshysy Aghybay batyr, patsha túsynda jandarmeriya ýstinen qaghaz jinasa, kenes ýkimeti zamanynda esimin atatpay tastaghan Shortanbay jyrau.
Aghybay batyrdyng eskertkishi batyrdyng Aqbozy oinaq salghan Saryarqanyng tóri – Qaraghandy qalasynyng qaq ortasynda dúshpangha ses berip qasqayyp túruy kerek edi. Ony jasqanshaq kónilden asa almay Balqashqa qoydyq.
Shortanbay jyraugha Qaraghandynyng tórinen bir kósheni bereyik, ne Bulivar Mirany, ne Lenin kóshesine esimin bereyik dep halyq bolyp qol qoyghan ótinishimiz tasqa tiygendey. Ne Álihangha, ne Jaqypqa, ne Aghybaygha bir kóshe búiyrmaydy. Eshkim bilmeytin Loboda, Krivoguz, eshkimge qajeti joq Chkalov, Yazov degenderge kóshe bar. Qazaqtyng ardaqtylaryna kelgende, «sol kóshening sary orysy men qazaq mәdeniyetinen júrday qara orysynan qol jinap әkel» degen pәle bar. Tәuelsizdikting tany bayaghyda atsa da, qazaqtyng ardaqtylary kólenkede, sәule týspey qoydy.
Osylardyng ishinde býgin erekshe bólip aitpaghym Alashtyng azamaty Álimhan Ermekúly. 1891 jyly Temirshi bolysynda dýniyege kelgen ol 1905 jyly Qarqaralydaghy uchiliysheni bitirip, Semeydegi gimnaziyagha týsken eken. Sol jasóspirim shaghynda-aq gubernator Troyskiy ony sayasy senimsizder qataryna tirkep, stependiyasynan aiyrghan.Bozbalanyng bar kinәsi din sabaghyn jýrgizetin popty «әulie әke» demegeni eken. IYә, onyng degisi kelmeydi. Onyng qazaqy tәrbiyesi de, kóniline qonghan islamnyng núry da maskýnem popty «әke» degizbedi.
1912 jyly gimnaziyany altyn medalimen bitirgen Á.Ermekúly Tomdaghy tehnologiyalyq institutqa týsip, besinshi kursqa jetkende tónkeristing dabyly jetip, talay-talay komiytetke mýshe, Alash ordanyng da belgili túlghasy bolyp, ómir tolqynynda óz ústanymy bar azamat qazaqtyng joghyn joqtap shyqty.
1919 jyly Kolchaktyng Sibir ýkimeti qúlaghannan keyin Semeyde de tónkeris bolyp, Á.Ermekúly guberniyalyq-revolusiyalyq komiytetke mýshelikke saylansa, 1920 jyly talantty jas Qazaqstan әskeriy-revolusiyalyq komiytetting qúramyna enedi. Osy әskeriy-revolusiyalyq komiytetting atynan Býkilrossiyalyq Ortalyq Atqaru Komiytetinde Qazaqstannyng uәkili mindetin de atqarady. 1920 jyly 18 mamyrda № 2043 mandatpen bolashaq Qazaq avtonomiyalyq respublikasynyng shekarasyn belgileu turaly bayandamashy retinde Moskvagha barady. Al Ortalyq komiytetting Sayasy burosy qúrghan komissiyany V.I. Leninning ózi basqarghan.
Úly tónkeristing aldynda qazaq halqy bar shúrayly jerinen aiyrylyp qaldy. Qazaqqa shóp shyqpaytyn Betbaqtyng shóli, egistik shyqpaytyn sortan, taudyng tastaqtary ghana búiyrghan auyr hal onan әri auyrlap, qaterli shaqty basynan keshirip jatty. Ishki Reseyden qazaq jerine jappay mújyqtardy kóshiru óristey týsti. Resey Dumasynyng shovinist deputattary: «Qazaqtar Shynghys hannyng úrpaqtary, olardy qyru kerek», – dep ashyq aiqaylady.
Edildi aldy, eldi aldy,
Endi almaghan neng qaldy.
Qorany sanap maldy aldy,
Qazaqqa qamqor handy aldy.
Keteyin deseng jering tar,
Ketpeyin deseng kәpir bar.
(Shortanbay jyrau)
Bala-shaghasyn emin-erkin ósiruge toqymday jer qalmay, tentireuge ainalghan osy tústaghy qazaqtyng halin aqyn taghy bylay ashyna surettegen:
Jandaral boldy úlyghyn,
Mayyr boldy siynghanyn,
Kәpirdi kórding pirindey,
Duandy kórding ýiindey,
Abaqty túr qasynda,
Qazylghan qara kórindey
(Shortanbay jyrau)
«Keteyin dese» barar jeri joq, «ketpeyin dese» mújyqtyng zorlyq-zombylyghyna shydar hali joq kezen.Mine osy tústa Alash azamattary bas kótergen. Alla jer ýshin kýresting endigi bayraghyn kóterudi Álimhan Ermekúlynyng peshenesine jazypty.
1920 jyly tamyzda Á. Ermekúly Lenin basqarghan ýkimet mәjilisinde bolashaq respublikanyng shekara mejesi turaly bayandady. Onyng aldynda Týrkistan respublikasynda, Jetisu ólkesinde jer reformasyn jýrgizu turaly belgili kommunist G.IY.Safarov bayandama jasaghan. Otarshyldyqty qatty syngha alghan Safarovtyng bayandamasy asa ótkir edi. Stolypinnyng ozbyrlyq jer sayasatynyng saldarynan qazaqtar shúrayly ólke, jayylymdarynan da aiyrylyp, jút pen ashtyqqa úshyrady. Jetisu ólkesindegi qazaqtardyng 35 payyzy 4-5 jyl ishinde ashtan qyrylyp, malynyng 70 payyzy jútaghan degen ol, múndaghy orys kulaktardy tegis kóshirip jiberu kerek dep týiindegen oiyn. 1916 jyly әskerge alynudan qashqan qazaqtardy da, sony syltau etip, otarshylardyng beybit jatqan auyldardy qynaday qyrghanyn da aitqan. Sodan zәresi úshqan qazaqtar patsha qúlasa da «patshany jaqtaymyz» desken. Sol ýshin әkimder júrtty kiyizge orap, ýsterine kerosin qúiyp órtep, keybirin tiridey jerge kómgen. Kulaktar men poliyseyler bókterge mal jayghan qazaqtardy ansha quyp, oq jaudyrghanyn da Safarov mújyqtardy kóshiru kerek degen sózin dәleldeu ýshin kóldeneng tartypty.
Á.Ermekúlynyng qadap aitqan úsynysynyng biri – Kaspiy tenizining teriskey jaghyndaghy Naryn qúmyna sozylyp jatqan sharuashylyqqa asa tiyimdi shyghanaq-búghazdy orys pomeshiyk-alpauyttary basyp qalghanyn, ony qazaq júrtyna qaytaru kerektigi boldy.
Búl mәselege kelgende partiyanyng kórnekti basshylary Sh.Eliava, N.Bruhanov, N.Krestinskiy, t.b. qazir Reseyde ashtyq, Atyraudyng balyghy Mәskeu, Peterburg ýshin qajetti azyq-týlik, búl atyrapty qazaqqa beruge bolmaydy dep qarsy shyqqan.Búghan jauap retinde Á.Ermekúly qazaqtardyng búl sharuashylyq salasyn búrynnan iygergenin, búl aimaq Qazaq elining qolyna tiyse qúlshynghan qazaqtar balyqty múnan da kóp aulap, Reseyge jóneltetinin aitqan. Al N.Krestinskiy: «Ermekov Kaspiy jaghasynan Dansig kópirin jasaghysy keledi», – dep qarsylasqan. Aqyry Lenin osy ónirdegi qazaq pen orys júrtynyng ara salmaghyn súraghan eken, qalay búltarsa da tyghyryqqa tirelgen guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy qazaqtardyng sany kóp ekenin moyyndauyna tura kelip, Á.Ermekovting tabandylyghy arqasynda qazaqtyng atameken jeri ózine qaytaryldy.
IYә, Á.Ermekúly sol tústa, sol kýnge deyin qalyptasqan últtyq sanany, últ tәuelsizdigi ýshin aqyndar men jyraulardyng jerine jetkize aitqan jyrlaryn boyyna әbden sinirgen túlgha. Ózi tughan Qarqaraly ónirining tumasy, jerlesi Shortanbay jyraudyng qasiretke toly ólenderi sol kezdegi bar qazaqtyng jýregine úyalaghan iydeologiya edi. Shortanbay jyraudyn:
Úzyn aqqan Sarysudy,
Ózing jaylap jaghala.
Jýirik penen jorghandy,
Ózing minip baghala.
Balang menen malyndy
Auzyna bir alghan son,
Almaydy degen nemene.
Aydalmay túryp soldatqa,
Zar bolmay túryp jaldy atqa,
Qatyn-bala qamy ýshin,
Jalanash minip jaugha shap,
Ajaldan búryn óle me,–degeni Á.Ermekúlynyng Ertisting boyyn qazaq balasyna qaytaru turaly kókeykesti mәselede tu etken ústanymy bolghanday. Stolypin «Qazaq jerin iygeru» degen syltaumen Ertis ózenining әr jaghalauynan eni 10 shaqyrym jerdi býkil ózenning boyymen kesip alyp, mújyqtyng qolyna ústatqan edi. Qazaq shúrayly jerge de, maly ishetin sugha da zar bolyp qaldy. Mújyqtar búl 10 shaqyrymdyq kesindi jerge qazaqtyng ózi týgili qara tóbetining de túmsyghyn kirgizbeytin. Á.Ermekúly otarshylardyng qazaqtardy tipti ata-baba ziratyna jolatpaytynyn, ólgen kisini jerleu ýshin qarystay jerdi 20-30 somgha satatynyn da jetkizdi.Búl jerdi qazyna qoryna ainaldyryp, kommuna qúrayyq degen pikir de aityldy. Álimhan Ermekúlynyng tabandylyghynyng arqasynda búl jerge de qazaqtyng tabany qayta tiygen edi. Ozbyr otarshylardyng shamyna tiyse de, ótkir dәlelimen eriksiz moyyndatqan Á.Ermekúlynyng diyplomatiyalyq sheberligine tang qalmasqa laj joq.
IYә, Mәskeu ýkimeti Qazaq avtonomiyasy qúrudy búl kezde tezdetip qolgha alyp jatty. Qazaqtyng betke ústar, oqyghan, sayasattan habary bar ziyaly azamattary osy kezde iysi týrkini biriktirer Týrkistan respublikasyn qúru ýshin jantalasyp jatqan. Batystaghy ai men shyghystaghy aidahardan qorghanu ýshin irgesi myqty memleketting qajettiligin olar týsine bildi. Biraq ol Mәskeu ýshin qajet emes edi. Mәskeuge bólshekteu qajet. Onyng ar jaghynda sany basym, óte órshil qazaq júrtyn tozdyryp jiberu de jatqan.
Á.Ermekúly 1920 jyly Qazaqstan Ortalyq Atqaru komiytetine mýshe bolyp saylansa, 1925 jyly osy komiytetke ekinshi ret taghy mýshelikke ótken. Osy kezende ol respublikalyq josparlau komiyssiyasyna da jetekshilik etedi. Taghdyr auyr-auyr kezenderdi basynan ótkizudi jazypty mandayyna. Ókinishti ýzilisterding arasynda ol Qarqaraly, Qyzylorda, Tashkent, Shymkent, Jambyl, Almaty, Quybyshev, Qaraghandy qalalarynda úzaq jyldar boyy matematika pәninen jogharghy oqu oryndarynda ústazdyq etken.Sol jyldary jogharghy matematika turaly oqulyqtar da jazghan, kafedra basqaryp, dekan da bolghan.
Biraq, Á.Ermekúly ghylymmen birjola shúghyldanyp kete almady. Tipti bala kezinde «sayasy senimsiz» dep tanylghan ol, otyzynshy jyldardyng basynda A. Baytúrsynúly, M. Júmabayúly, M. Áuezúlymen qatar tútqyngha týsip azap shekti. 1932 jyly týrmeden shyqqan bolatyn. Andu bәribir sonynan qalmaghan.
Bostandyqta uaqytsha jýrgenin Álekenning týisingeni anyq. Áueli qazaq pedagogikalyq institutynda biraz dәris oqydy. Onan song Almatynyng ken-metallurgiya institutynda matematikadan ústazdyq etti. Sóitip jýrgende «halyq jaularyn» kýni-týni әshkerelegen qasapty 1937 jyl da jetti. Instituttyng bastyghy Áshirbek Býrkitbaev kabiynetine jeke shaqyryp: «Búdan әri sizdi qorghaugha shamam keletin emes . Bir jaqqa ketip qalynyz, aspan asty keng ghoy», – degen. Búl Á.Ermekúlyn aman saqtau ýshin jasaghan jaqsylyghy edi. Á. Ermekúly Qazaqstannan pana bolmasyn sezip, Reseyding Kuybyshev qalasyna kelip, sondaghy instiytuttyng matematika kafedrasyna mengerushi bolyp ornalasqan. Dýnie esigin ashqannan «sayasy senimsizdikke» ilingen Álekene Kuybyshev te pana bolmady, ony 1939 jyly tútqyndap, Qazaqstangha әkeldi. Jappaghan jala joq, qorlyq-qysastyqta da shek joq. «Aylap úiqy bermedi, tize býktirmey, tik túrghyzyp qoydy... shalqamnan jatqyzyp, eki ayaghymdy kerip qoyyp tepkiledi»,– dep eske alghan sol qiyanatty Á.Ermekúly.
Sayasy lageriding san ótkelinen ótken Á.Ermekúly soghys bitkennen keyin de biraz jyl otyryp, 1947 jyly ghana bostandyqqa shyghady. Biraq quanyshy úzaq bolmady. Kommunisterding japqan pәlesimen taghy da jer auyp kete bardy. Ómirin eline arnaghan Álekeng tek 1957 jyly ghana aqtala aldy.
«Áldekimder búzaqylyq jasasa da, ... bir auylda kolhoz maly úrlansa da, tipti bireu әmengerlik jolmen qos qatyn alsa da, gazette bir auyz oghashtau sóz jazylsa da, osynyng bәrin bizden kóretin», – dep sol kezdegi qiyanatty ómirdi eske alady Á.Ermekúly.
Á.Ermekúly býkil ómirin qazaq halqynyng bolashaghyna arnaghan, ósip kele jatqan úrpaqtyng tereng bilimdi boluyn ansaghan. Ol sonau erterek tústa qazaq halqynyng bolashaq geolog ghalymy, jas Q.Sәtbaevtyng osy Tom uniyversiytetine oqugha týsuine qol úshyn bergen. Daryndy aqyn S.Torayghyrovtyng oqyp, bilimin tolyqtyruyna jaghday jasaghan. Sayasy lageriden bosay sala Qaraghandynyng tau-ken institutyna júmysqa kirip, ómirining aqyryna deyin qazaq jastarynyng ghylymnyng shynyna shyghuyna óz ýlesin qosqan, eline, últyna adal anyzday túlgha.
Bir kezdeskende D.Qonaevtyng ózi: «Áleke, eski intelliygensiya ókilderine әdiletsizdigimiz, qiyanatymyz boldy», – dep ókingen lebiz bildirgen eken.
Úlynyng esimin qalay ardaqtaymyz degen saual kónilde jýredi.Álekeng enbek etken, enbegi әbden singen QarMTU-ge esimin beru turaly mәsele kóterilip jýr. Talay akademiyk, talay professor, talay enbegi singen bar shyghar. Solardyng bәrin tarazynyng bir basyna salsa, tarazynyng ekinshi basyndaghy Á.Ermekúlyna teng keler me?! Ol Alashtyng úly ghoy. Ol Alash ýshin bar qiyanatty bastan keship, bizge jetken jalghyz túlgha ghoy. Býgingi Qazaq elining qay instituty, qay jogharghy oqu orny bolsa da, Qazaq ýshin janyn shýberekke týigen Alash azamatynyng atyna bermey, basqagha úsynu әpendilik bolar edi.
Kәmel Jýnistegi,
jazushy
"Týrkistan" gazeti