Ghylymy tilde adamnyng óz-ózine qol júmsap óltiruin suisid dep ataydy. Búl qazirde adamzat qoghamynda keng taraghan soraqy qúbylys.

Suisiyd, óz-ózine qol júmsau Islam dininde auyr kýnәgha jatady. Óitkeni ózin-ózi óltiru sharighatta Jaratqannyng jazmyshyna qarsy shyqqanmen ten.

Alla Taghala bylay deydi: «...Jәne de óz-ózderindi óltirmender. Rasynda, Alla senderge Meyirban ghoy. Al kimde-kim dúshpandyqpen, zúlymdyqpen solay isteytin bolsa, Biz ony tozaqta órteymiz. Olay etu Alla ýshin onay» (Nisa, 29, 30).

Tirshilikte kórgen tauqymeti ýshin ómirden baz keship, óz-ózine qol salu Qúday Taghalanyng qaharyna úshyratady. Aqyrette ýlken azapqa dushar etedi. Dýniyeden qalay ketse, aqyrette sol keypinde jazalanatyn bolady. 

Ábu Hurayradan (r.a.) jetken riuayatta Payghambar (s.a.s.) bylay deydi: «Kimde-kim taudan qúlap, ózin-ózi óltirse, ol jәhәnnam otynda mәngi-baqilyqqa qúlaydy. Kimde-kim u iship, ózin-ózi óltirse, jәhәnnam otynda mәngi-baqy sol uyn qolyna ústap iship túrady. Kimde-kim ózin-ózi temirmen óltirse, jәhәnnam otynda sol temirdi qolyna ústap ózin-ózi mәngi-baqy úrghyshtap túrady». (Búhary men Mýslim riuayat etken).

Ghylymy tilde adamnyng óz-ózine qol júmsap óltiruin suisid dep ataydy. Búl qazirde adamzat qoghamynda keng taraghan soraqy qúbylys.

Suisiyd, óz-ózine qol júmsau Islam dininde auyr kýnәgha jatady. Óitkeni ózin-ózi óltiru sharighatta Jaratqannyng jazmyshyna qarsy shyqqanmen ten.

Alla Taghala bylay deydi: «...Jәne de óz-ózderindi óltirmender. Rasynda, Alla senderge Meyirban ghoy. Al kimde-kim dúshpandyqpen, zúlymdyqpen solay isteytin bolsa, Biz ony tozaqta órteymiz. Olay etu Alla ýshin onay» (Nisa, 29, 30).

Tirshilikte kórgen tauqymeti ýshin ómirden baz keship, óz-ózine qol salu Qúday Taghalanyng qaharyna úshyratady. Aqyrette ýlken azapqa dushar etedi. Dýniyeden qalay ketse, aqyrette sol keypinde jazalanatyn bolady. 

Ábu Hurayradan (r.a.) jetken riuayatta Payghambar (s.a.s.) bylay deydi: «Kimde-kim taudan qúlap, ózin-ózi óltirse, ol jәhәnnam otynda mәngi-baqilyqqa qúlaydy. Kimde-kim u iship, ózin-ózi óltirse, jәhәnnam otynda mәngi-baqy sol uyn qolyna ústap iship túrady. Kimde-kim ózin-ózi temirmen óltirse, jәhәnnam otynda sol temirdi qolyna ústap ózin-ózi mәngi-baqy úrghyshtap túrady». (Búhary men Mýslim riuayat etken).

Adamnyng ómiri qanday bolmasyn, basyna qanday qiyndyq týspesin, ózine qol júmsamaq týgili, ólim tileuine de bolmaydy. Óitkeni adamnyng jany, tәni, ómiri – Jaratushy tarapynan berilgen amanat.

Ábu Hurayradan (r.a.) jetken riuayatta Allanyng elshisi (s.a.s.) bylay deydi: «Senderding bireulering ózine ólim tilemesin. Bәlkim, eger ol jaqsy pende bolsa, úzaq ómir sýrip, jaqsylyghy kóbeye týser, sóitip, (ómir) ol ýshin jaqsy bolar. Bәlkim, eger jaman adam bolsa, jamandyghynan qaytarylar». (Nәsәy riuayat etken).

Qoghamymyzda oryn alyp jatqan osynau soraqy qylmystyng eng basty sebebi imandy tәrbiyening jetimsizdigi ekendigine kuә bolyp jýrmiz. Iman bolmaghan jerde kýdik pen kýpirding qatar jýrui zandylyq. Imany әlsizdi albasty shaytan azghyryp, tura joldan taydyrugha tyrysady. Aqyry degenine kóndirip, óz tobynyng qataryna kirgizedi. Óitkeni Ibilisting basty maqsaty adamzatty adastyryp, toryna týsiru bolatyn.

Alla Taghala bylay deydi: «(Ibilis aytty): Sosyn men (adamzatty adastyru ýshin) aldarynan, arttarynan, ong jaqtarynan, sol jaqtarynan keletin bolamyn da, Sen olardyng kópshiligining shýkirli bolmaghanyn kóretin bolasyn» (Aghraf, 17).

Allanyng elshisi (s.a.s.) óz kezeginde әrbir mýmin pendening imany jaghynan kýshti boluyn talap etedi. Tirshiliktegi tauqymetter men qatelikter ýshin toryghu men týniluge salynyp, ómirden baz keship, ýmitsiz shaytangha úqsaugha bolmaytyndyghyn eskertedi.

Ábu Hurayradan (r.a.) jetken riuayatta Allanyng elshisi (s.a.s.) bylay degen: «Kýshti mýmin Alla ýshin әlsiz mýminnen góri qayyrly әri sýiikti. Alayda әrqaysysynda da qayyrlylyq bar. Sondyqtan da ózine payda әkeletin nәrsege tyrysyp, Alladan kómek súra, әlsizdik tanytpa. Eger bir nәrse bolyp qalsa «eger bylay istegenimde olay bolmas edi» deme, «Alla solay mólsherledi, qalaghanyn qyldy» dep ait. Rasynda «eger» sózi shaytangha jol ashady». (Mýslim riuayat etken).

Ómirde qanday qiyndyq kórse de, Tәnirden kýder ýzbey, tәuekelshil bola bilu, jaqsylyqtan ýmit etu naghyz músylmandyq qasiyet. Aqyn Maylyqoja aitqanday:

Adamnyng kýni bar ma synalmaghan,

Baq taysa mal menen bas qúralmaghan.

Kýnine toqsan týrli kórseng pәle

Sonda da kýder ýzbe bir Alladan!

QMDB Sharighat jәne pәtua bólimi

Abai.kz