Qúdanyng qúdireti, baqilyq bolyp, odan tozaqqa týsken keybir pendege ýsh kýn ótkesin kelip «shygharyp alayyn ba?»–dese, «qajeti joq, ýirenip qaldym» deydi eken. Sol aitqanday, tәuelsizdik aldyq dep shuyldaghanyna 21 jyl bolsa da qazekemning keybir aqsaqaldary, әsirese tilimizding tazalyghy, ony búrynghy saf kýiine keltirip ózge tilding kir-qoqysynan aryltu turaly sóz bola qalsa, ilgeri basqan ayaghyndy keri tartyp, adymyndy andyp kerauyz kósemdigin kóldeneng tartuyn qoymay-aq keledi. Ony A. Chehov bir janalyq kórse, «kak by chego ne sluchilosi» dep óz-ózinen ýrgedektenip jýretin Belikov qyp surettese, qayran qazekem múndaylardy «kón qatsa qalybyna barady» degen eken. Ásirese, «termiyn» degenning tónireginde sóz tua qalghanda olar sol qatyp qalghan qalyptan shyqpaytyn kónteriligine basady. Olargha ol termin dep otyrghan sózding ózimizde pәlenbay balamasy bar ekenin, búl jóninde kezinde ataqty professor Marr әlemning eng bay tiline bizding tilimizdi týrki tilin jatqyzghanyn aityp dәleldeu de mýmkin emes. Olargha ol aityp otyrghan «termin sóz» degen bәleketting tolyp jatqan balamasy keyin ózimiz de, tilimiz de, salt-dәstýrimizde Resey ezgisinde bolghan kezde assimilyasiyagha úshyrap, úmyt bolghanyn, endi azattyq alghan zamanda sonyng bәrin janghyrtu kerek ekenin aityp týsindiru de mýmkin emes.

Qúdanyng qúdireti, baqilyq bolyp, odan tozaqqa týsken keybir pendege ýsh kýn ótkesin kelip «shygharyp alayyn ba?»–dese, «qajeti joq, ýirenip qaldym» deydi eken. Sol aitqanday, tәuelsizdik aldyq dep shuyldaghanyna 21 jyl bolsa da qazekemning keybir aqsaqaldary, әsirese tilimizding tazalyghy, ony búrynghy saf kýiine keltirip ózge tilding kir-qoqysynan aryltu turaly sóz bola qalsa, ilgeri basqan ayaghyndy keri tartyp, adymyndy andyp kerauyz kósemdigin kóldeneng tartuyn qoymay-aq keledi. Ony A. Chehov bir janalyq kórse, «kak by chego ne sluchilosi» dep óz-ózinen ýrgedektenip jýretin Belikov qyp surettese, qayran qazekem múndaylardy «kón qatsa qalybyna barady» degen eken. Ásirese, «termiyn» degenning tónireginde sóz tua qalghanda olar sol qatyp qalghan qalyptan shyqpaytyn kónteriligine basady. Olargha ol termin dep otyrghan sózding ózimizde pәlenbay balamasy bar ekenin, búl jóninde kezinde ataqty professor Marr әlemning eng bay tiline bizding tilimizdi týrki tilin jatqyzghanyn aityp dәleldeu de mýmkin emes. Olargha ol aityp otyrghan «termin sóz» degen bәleketting tolyp jatqan balamasy keyin ózimiz de, tilimiz de, salt-dәstýrimizde Resey ezgisinde bolghan kezde assimilyasiyagha úshyrap, úmyt bolghanyn, endi azattyq alghan zamanda sonyng bәrin janghyrtu kerek ekenin aityp týsindiru de mýmkin emes. Ánebir joly ózin qart ústaz Zekebay Soltanbaev dep tanystyrghan pavlodarlyq aqsaqaldyng «Termin sózderdi audaru qajet pe?» degen pikirin oqyp, osy oiymnyng rastyghyna búrynghydan da kózim jete týsti. Búl kisige termin sóz degen qaydan shyqqan, ony basqa últtar óz tilinde aitugha bolmaydy, tәrjimalaugha bolmaydy degen qarar, úigharym bar ma, bolsa ony kim shygharypty desek ne derin ózi bilsin. Biraq osy Zekeng men ol quana qoldap otyrghan Sayan Serikúly degen avtordyng «baghdarlama», «payyz», «synyp» degen sózderden ýreyi úsha túra qashuy taghy da әlgi qalyptyng ishindegi qatqan  kóndi eske týsire beredi eken. Zekebay qart qazaqtyng búl sózderining «programma»,   «prosent», «klass» degen latyn, grek sózderining shanyna ilese almaytyn jaramsyz ekenin dәleldemek bolyp otyryp atynyng basy aidalagha ketip qalghanyn da angharmay qalady: Ol búlardy әlgi qazaq sózderimen almastyru «esekke búzaudy teligendey» deydi. Zekebay qarttyng búl jerdegi esegi qaysy, búzauy qaysy ekenin ózi de bilmey әiteuir, auyzgha kelgen sózdi aita salghany kórinip-aq túr. Biraq búl aqsaqalynyz «programma», «prosent», «klass» degen sheteldik ýsh sóz býkil qazaq, býkil týrki tildilerden bastap qytay, japon, korey, ýndi, arab, parsy atauly betine keluge bolmaytyn kiyeli ýsh әuliyeden kem emes deytin siyaqty. Búl ómirinshe orys qalay sóilese sony qaytalap, orys ne istese sony istesem ozyq bolamyn dep oilaytyn nadandyq pen qúlminezden payda bolghan qorytpa  nemese dýbәralyq demey-aq qoyalyq, biraq... Biraq Zeken–Zekebay qart ústaz birese qazaqsha balamasy «almastyra ala ma?»–dep, birese  audarugha bolmaytyn termin sóz dep otyrghan «programmany» da, «prosentti» de, «klassty» da 2 milliardqa juyq qytay óz tilinde, 1,5 milliardqa juyq ýndi óz tilinde, japon, korey, arab, parsy óz tilinde aitady. Ol az deseniz, týrki tildi bauyrlas últtar Zekenning –búl «terminderin» ne óz tilinde, ne arab nemese parsy, kóne týrki, shaghatay tilinde aita beredi. Óitkeni, olardyng ministrleri men aqsaqaldary qazaq ministrleri men Zekeng aqsaqaldar siyaqty bayaghy qalyptyng ishinde kón bolyp qatyp qalmay, sonau 1991 jyly Reseyden azattyq alysymen ózderining taza últtyq nyshandaryn, tilin, dinin, salt-dәstýrin, últtyq tәrbiyesin, últtyq ruhyn, yaghni, últtyq namysyn, últtyq ar-úyatyn, últtyq sanasyn janghyrtugha birden kirisip ketti. Al bizding qazekenning aqsaqaldary «kósh jýre týzeledi» degeli 21 jyl ótti. Kolbinning kezinde «qos til bilu kerek», «qos tiling qos qanatyn» dep úrandatqan múnday aqsaqaldar endi «kóp til bilu kerek», «ýsh til bilu» kerek degen úrandy odan sayyn órshitip jýr. Olargha:  Apyr-au, Sizder qúdayday tabynatyn orys ta, aghylshyn da, fransuz da kóp til bileyik, ýsh til bileyik degendi auzyna almaydy ghoy. Óitkeni, birinshiden, jastayynan birneshe tilde sóilegen balanyng miyna auyrtpalyq týsetinin, ekinshiden ol bala óskesin taza óz últynyng azamaty bolmaytynyn, óz últyna degen sheksiz sýiispenshiligi bolmaytynyn, tipti, tughan ata-anasyna da tasbauyr boluy mýmkin ekenin sol orystar, aghylshyndar, fransuzdar, japondar jaqsy biledi» dep te múnday qazaq qarttaryna  týsindiru mýmkin emes.

         Zekebay qart ózi termin sóz, audarugha bolmaytyn keremet sóz dep otyryp әlgi ýsh sózding birinshisi 2 týrli, ýshinshisi taghy da 9 týrli maghyna beretinin aityp ózine-ózi qayshy keledi. Eger bir últtyng tilinde bir sóz 9 týrli maghynany bildiretin bolsa, búl ol tilding bay emes, kerisinshe jútang til ekenin kórsetedi. Mysaly, Zekebay qart aityp otyrghan «programmanyn» 9 týrli maghynasynyng qaysysy sóz bolyp otyrghanyn týsinu ýshin býkil mәtindi oqyp, әngimening qay taqyrypta bolyp otyrghanynan habardar boluyng kerek. Qysqasha aitqanda 9 týrli zattyng «programma» degen bir ghana atauy bolghany til jútandyghynyng belgisi. Al Zekeng onyng  sol «programma» sózining «baghdarlama» degen balamasynan shoshynyp «is-jospardy baghyt-baghdargha tenestiru týsinbestik emes pe?» deydi. Au, әr isting baghyty, baghdary bolmay ma? Baghyt baghdary bolmasa ol is bola ma? Jәne Zekeng búl jerde «is-jospar» dep neni aityp otyr? Qarap túrsanyz, grekten shyqqan «programma» sózining qazaqsha jospar, joba, baghdar, baghdarlama, mazmún, is-barysy, nobay, sipattama dep atalatyn tolyp jatqan balamalary bar. Jәne ol balamalar «programma» degen jalghyz auyz sózben emes, әr iske, әr qimylgha, әr zatqa, әr sharagha әrtýrli jaghdaygha oray óz atauymen óz ornymen qoldanylady. Búl bizding tilimizding baylyghynyng birden-bir dәleli. Al grekting sol «programmasyn» orystar әlgi «jobanyn» da, «jospardyn»da, «baghdarlamanyn» da, «tizimnin»de, algha qoyghan maqsat-mýddening ornyna da konsert, teatr, sirk kórsetilimderining ornyna da  qoldana beredi. Búny «termiyn» dep, «tendesi joq maghynaly», «audarugha bolmaytyn sóz» dep úrpaqty adastyru ýlken kýnә, әri kinә!

         Zekeng «prosent» degen latyn sózin  «termiyn» dep óz bilmestigin bayqatyp alghanymen qoymay, onyng «payyz» degen balamasyn –tynyshtyq, molshylyq degen sózdermen shatystyrady. Búl kisi búl jerde sirә, «payyz» degendi «bayyz tauyp», «bayyz tappay» degen sóz tirkesimen shatystyryp otyrghanyn da bayqamaytyn boluy kerek.

         Zekeng tiyisuge, yaghni, tәrjimalaugha bolmaydy dep esepteytin «klass» sózi  de adamnyng aqyl-oyyn san-saqqa salatyn naghyz adastyrmaly sóz. Latynnyng búl jalghyz auyz sózin orystar mekteptegi «synyp», qoghamdaghy «tap», «sanat» (1-shi sanatty dәriger), zattardyn, is-qimyldyng jiyntyghy, «ýlgilik», «ýzdik», «ozat» siyaqty aluan salagha qoldana beredi. Búl da tilding bay til emes, kerisinshe jútang til ekendigin kórsetedi. Zekeng búl sózdi de әulie tútqanymen qoymay, «synyp» sózin mazaq qylghansyp: «adamdar qúrylymyn – ózgerim, bólik, jikke balau, tenestiru» dep aidalagha bet týzep ketedi. Arghy tegi arab, parsydan shyqqan «fayyz», «sinf» siyaqty búl sózderdi ózimiz siyaqty týrkitildes ózbek, әzirbayjan, úighyr jәne basqalary «synyf», «sinf», «sinyf», «payyz», «feyz», «fayz» dep bayaghydan paydalanyp keledi.

         Zekeng ózining búl «qart ústazdyq» taldaularyn «Terminder barlyq elge birdey, ortaq. Olar audarylmaydy. Osyny eskeru kerek» degen aqsaqaldyq tújyrymmen» týiindeydi. Átten, Zekenning «aqsaqaldyghyn»  oqyp bolghanda arab, parsy, týrik, tatar, ózbek, orys tilderine jetik, ózi dýniyege kelgennen bastap eseyip, erjetkenge sheyingi әr jylghy minez-qúlqynyn, ómirge kózqarasynyng ózgeristerin keremet dәl surettey otyryp, «kelgende 13 jasqa týrki bildim, týrkini tәmam tilding kórki bildim» degen ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderinin

         Bilimsiz biyding aqyly

         Túzsyz tagham sekildi,

         Fәtua joq sózinde

         Qúnsyz nadan sekildi

         Sudyraghan sabaghy,

         Dәnsiz saban sekildi

degen joldary esine týse ketedi eken.  Qaytalap aitamyz, Zekeng aitqanday eshqanday da «Barlyq elge birdey, ortaq» termin sóz degen sóz joq.  Tek  aghylshyn, nemis jәne fransuzgha, slavyan tildes últtargha ortaq, olar sәl ózgertip aitatyn sózder ghana bar. Jәne Reseyding ezgisinde 300 jyl bolghan qazaq siyaqty tili de, óneri de, salt-dәstýri de otarlanyp, assimilyasiyagha úshyraghan keybir halyqtar men olardyng keybir aqsaqal, qarasaqal ghalymdary, biyliktegileri ghana sony ortaq tilimiz dep esepteydi. Biraq olar býkil dýniyejýzine ortaq sózder emes. Olardy qytay, japon, ýndi, korey, arab, parsy, týrik qysqasy әlemning jartysynan kóbi óz tilinde aitady.

         Oidan–oy, sózden–sóz tuady. Qaazaqstanda jyl sayyn 31-jeltoqsannyng saqyldaghan sary ayazdy týn ortasynda әli kýnge Jana Jyl toylanady. Jәne Qazaqstan telearnalaryn tyndap, baspasózin oqyp otyrsan, búl dýniyejýzi toylaytyn Jana jyl degen qyp-qyzyl ótirik jyl sayyn qaytalanyp aitylyp jatady. Qyp-qyzyl ótirik deytin sebebimiz, búl kýndi ne 1,5 milliardtan astam qytay, ne soghan juyq Ýndistan, ne Pәkistan, ne koreyler, ne japondar, ne arabtar, ne parsylar jәne basqalary, tipti myna túrghan Ózbekstan men  Týrkimenstan toylamaydy. Tek qazekemder ghana týn ortasynda   atasy men әjesi, balasy men kelini «Novyy god», «Jana Jyl» (keybireuleri jana deuge tili kelmey «jana» deydi) dep qylqeterlerin (rumkalaryn) soghystyryp shuyldasyp jatady. Qazir qazekemning teng jartysy oryssha sóilese, endigi jartysy aghylshynsha sóilep, «ýsh túghyrly últqa» ainalyp barady. Olardyng sózderining teng jartysy oryssha, qala berdi aghylshynsha, yaghni, qazaq óz ana tilining sózderin óte az qoldanatyn bolyp barady. Oghan endi Zekebay Soltanbaev siyaqty qart ústazdar men «әkimdik», «janúya», «qoljetimdi» degen tegi joq sózderdi oilap tapqysh joldan qosylghan «ghalymdar» qosylyp tiyisuge bolmaytyn termin sózder degendi oilap tapty. Sonda jartylay oryssha, jartylay aghylshynsha, jartylay termiyn  sózben sóileytin búl qazaqqa óz ana tilinen ne qalady? Neshe sóz ghana qalady. Qaytalap aitamyz, býitip

Anany da, mynany da termin sóz dep oghan tiyisuge, ony óz tilinde bar sózben aitugha bolmaydy desek, óz tilimizding týbine ózimiz jetemiz. «Termiyn» degen sózding anyqtamasy mynau-aq: Ol әldeqashan joghalyp ketken latyn tilinde shek, shekara, jetken jeri, eng aqyry degendi ghana bildiredi. Al kóne rimdik anyz-әngimelerde termin degenimiz shekaralyq baghandardy, shekaralyq tastardy kýzetushi, saqtaushy qúday. Biz termin dep atap jýrgen «tehnika» degen sózding ózi de bar bolghany grekting óner, sheberlik degen sózi ghana.

         Biz – Reseyden azattyq alghan qazaq halqynyng kózi ashyq býgingi azamattary ózimizding tilimiz, salt-dәstýrimiz, әdet-ghúrpymyz, týp-tarihymyz jaghynan Europagha da, Amerikagha da, yaghni, Batysqa emes Shyghysqa, Shyghys elderine jaqyn ekenimizdi әrdayym eskeruimiz kerek. Qazaqtyng býgingi keybir shonjarlary men solardyn  jandayshaptary  europashyl bolghanymen qoymay, endi qazaqtar euraziyalyq últ degen ótirikti oilap tauyp, sony qazaqtyng jas úrpaghynyng miyna qúiyp, siniruge kiristi. Búl ótirik qazir keybir oqulyqtargha da synalap, bildirmey engizilip jiberipti. Búl – qazaq últyn býkil arghy teginen, Alla jaratqan últtyq bolmysynan aiyru ýshin keybireuler jasap otyrghan auyr qylmys. Búl –úrpaqqa obal. Aytpaqshy, eger osy kýngi termiynqúmarlargha termin sóz kerek bolsa, eng taza, eng shyn termiyn–osy obal» degen sóz. Óitkeni, «obal» dep atalatyn búl qasiyetti de kiyeli sóz eshbir aghylshyn, eshbir latyn, eshbir grek, eshbir orys tilining sózdik qorynda joq. Búl qasiyetti úghym tek músylman halyqtarynda ghana bar. Al hristiandarda oghan tiyispe, ony óltirme, ony aldama obal bolady degen úghym joq. Olar eng әri ketkende «greh» deydi. Ol «kýnә» degendi ghana bildiredi, al «obal» degendi týsindiruge «greh» sózi qabiletsiz! Mine, shyn termin osy «obal» sózi siyaqty audarugha kelmeytin sóz boluy kerek. IYә, europashyl shonjarlar әlgindey, qansha ótirik oilap shygharsa da biz qazaqtar týbimiz týrki, týrki-monghol, bir sózben jaghrafiyalyq jaghynan aziattar ekenimizdi ashyq aituymyz kerek. Eger ata-tegimiz skiyf, yaghni, saq ekenin aityp jýrgenimiz ras bolsa, onda A. Bloktyng «Da, skify my, da, aziaty my, s raskosymy jadnymy ochami» degen joldarynyng keyipkeri bizding arghy ata-babamyz ekenin maqtan tútuymyz kerek. IYә, biz shyghystyq últpyz. Bizding tilimizge shyghystyng arab, parsy, týrik, monghol tilderi ortaq jәne olardy óz sózimizge beyimdep aitu әri ýndes, әri onaylau. Al biz qazir osy ózimizge jaqyndy jaqyn tútudyng ornyna jatsaq túrsaq berjaghy Reseydin, arjaghy býkil Batys Europa men Amerikanyng etegine jarmasyp, ne istesek te solargha qarap jәutendep, solar qalay sóilese jalmajan sony qaghyp alyp qaytalap ózimizdi-ózimiz solardyng aldynda kiriptarlyqqa saludy әdetke ainaldyrdyq.

         Biz termiyn  sóz dep jýrgen birneshe sózge ghana mysal keltireyikshi. Mysaly, biz qazir biologiyany bayaghyda babalarymyz –әhiya degeni turaly tolyp jatqan derek bar. Arab, parsy tildiler әli de solay deydi. Biz últtyq namysymyzdy, tildik namysymyzdy joghaltyp alghandyqtan kýndelikti auzymyz ýirenip ketken vannaya–ghúsylhana, veranda–ayban, oblasti, shtat-uәlayat, inspeksiya–nәzәrat, shans–múrsat, púrsat, funksiya–uәzipa, uәzifat, aristokrat–asylzada, elegiya–mәrziya, administrasiya–әkimiyat deyikshi deseng Zekebay aqsaqal siyaqty termiynqúmarlar taghy da baj ete qaluy mýmkin. Biz qazir orystargha eliktep «kaznachey» deytin boldyq. Ol ózimizding qazynashy degen sózimiz ekenin de oilaudan qaldyq. Student–tәlib, tәliyb. Qazaqta osynday adam esimi bar. Poeziya–nazym. Búl da qyz balanyng esimi. Termiynqúmarlar «traktordy» da termin deydi. Apyr-au, býite bersek, bizding tilimizge ne qalady? Dym qalmaydy ghoy!  Al týptep kelgende biz býginde arabtiki, parsyniki dep jýrgen sózderding kópshiligi olargha bizden– týrkilerden barghan sózder. Al «portretiniz»–bar bolghany suret qana. Bizding akkumulyator dep jýrgenimizding taza qazaqsha atauy –myrgham. Qazir farsylar men arabtar akkumulyatordy osylay ataydy. Endeshe, birnәrseni molynan jinaqtap paydalanyp jatqan sәtti qazaq «o-oy, myrghamdap jatyr eken» deytinin esinizge alyp kórinizshi. Olay bolsa, men «akkumulyatordy» óz tilimde «myrgham» dep nege atamaymyn? Óitkeni, biz jýzdegen, ondaghan jyldar boyy qúlaghymyz ben miymyzgha otarlaushy elden kelgen sózderdi ghana sinirip ýirenip ketkenbiz. Sondyqtan, óz sózimiz ózimizge ersi, túrpayy bolyp estiledi. Múny «qúlaghy ýirenbegen» deydi. Ony aitasyz-au «turizm», «turist» dep kýnige zarjaq baladay qaqsap jýrip, onyng bar bolghany «sayahat», «sapar», «sayahatshy», «saparshy», «jihanger» ekenine de kónil bóluden qaldyq. Termiynqúmarlar ony da «termiyn» sóz deydi. Professor Marr aitqan eng bay, kórkem, arab, parsy, týrkige ortaq tilimizding búlaysha úmyt boluy bir kezderi Batys Europanyng islam elderine qarsy  «krest joryqshylarynan» bastap býgingi otarshyldary arab elderin, al patshalyq Resey men Kenestik Resey qazaq, ózbek, týrkimen, tatar, әzirbayjan, bashqúrt jәne basqa da týrki halyqtaryn bólshek-bólshek qyp   bir-birinen alystatyp, ezgide ústauynyng kesirinen bolghanyn eskeretin kez jetti, endi! Qaytalap aitamyz, búl «terminsymaqtardy» jer shary halqynyng jartysynan astamyn qúraytyn qytay, ýndi, japon, korey, arab, parsy, týrki júrty (qazaqtan basqa!) óz tilinde aitady. Onyng bәrin termin dep últymyzdy, úrpaghymyzdy adastyrmayyqshy!

Abai.kz