Býgingi súqbatqa qazaqstandyq filosofiyalyq kenistikte óz aitar oiymen belgili filosof, Ál Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining Filosofiya kafedrasynyng agha oqytushysy Erbolat Qoshqarbaevty shaqyryp otyrmyz. Onyng otanshyldyq pen elshildik kózqarastary oqyrmandar arasynda qyzyghushylyq tudyrady degen senimdemiz.

Ábdirashit Bәkirúly: Qúrmetti Erbolat myrza, keyingi  kezderi elimizding aqparattyq kenistiginde otansýigishtik, elsýigishtik, ghylymy terminmen alsaq – patriotizm taqyryby keninen talqylanuda. Múnyng sebebi ne? Búl, mýmkin, elimizding memlekettik damuynyng eski formattan jana formatqa kóshui kezinde ótkirlene týsetin mәsele bolar. Biraq el qauipsizdigi ýshin qoghamnyng patriottyq kýiin saraptap otyru qajet te shyghar, siz qalay oilaysyz?

Erbolat Qoshqarbaev: Qazaqstandyqtardyng patriottyq kónil-kýiin bilip otyru óte manyzdy. Býginde ony orta, tómen dengeylerge bólip qaraugha bolatynday. Búghan kóptegen ishki jәne syrtqy faktorlar әser etedi. Ishki faktorlar adamnyng jeke dýniyetanymynan, qúndylyqtar jýiesinen, oghan baghdarlanu dengeyinen kórinedi. Al, syrtqy jaghdaylar ózge eldermen komparativistik, yaghni, әlemdegi bolyp jatqan oqighalar kontekstinde salystyrmaly túrghyda kórinedi. Mysaly, elimizdegi «Mәngilik el» atymen jýrgizilgen patriottyq qozghalys memleketting iydeologiya júmystarynyng nәtiyjesinen kórinis tapty, ol syrtqy sayasatqa tikeley әserin tiygizdi. Sol siyaqty, songhy uaqytta, kóptegen qazaqstandyq filimder  basqa elderde qyzyghushylyq tudyruda. Ónerde de osy ýrdis bayqalady. Mysaly, Dimash syndy әnshilerimiz arqyly әnderimiz tyndaluda. Sporttaghy jetistikterdi de atap  aitugha bolady...

Ózderinizige belgili, ótken jyldan beri Qazaqstangha Reseyden aghylghan blogerler bizdegi jetistikterge tamsanyp, tanday qaghuda. Áriyne, búl da qazaqstandyqtardyng patriottyq kónil-kýiine әser etpey qoymaytyn qúbylys. Men múnday patriottyq kórinisterdi «jogharghy dengeydegi patriotizm» dep atar edim. Sebebi, múndaghy patriotizm halyqaralyq qatynastarmen tikeley baylanysty. Bizding halyqqa keybir diktatorlyq elderdegidey «netken baqyttymyz» dep,  óz ózimizben mastanyp jýru jat qylyq. Bizding daldalyq oilau qalybymyz әr nәrseni  andaugha, ne nәrsege de  salystyrmaly qaraugha ýirengen. Sodan bolar, kóbine «Áttegen‑ay!» dep jatamyz. Mine, osy «Áttegen‑aydyn» ishinde bizdegi patriottyq sezimning belgili bir dengeyi aiqyndalady. Basqasha aitsaq, ony «otandyq patriotizm» der edik.

Al bizge patriottyq sezim túghysynda ýlgi bolarlyq elderge kelsek, men olardyng qataryna Europanyng birqatar elderin, Britaniya, AQSh elderin jatqyzar edim... Álemning kez kelgen jerinde óz tilinde ótiniz, keliniz, kiriniz (entrace, exit) dep qúshaq jayyp, jayylyp jastyq bolyp túrsa – olardyng kónilderi shat emes pe? Sebebi, óndirisi myqty elderding patriottyq dengeyleri de joghary. Endeshe, әrbir adamnyng óz elining ónimderin (meyli avtokólik, meyli trikotaj ne basqasy) kórgen sayyn, olardyng da  patriotyq sezimderi shirygha bereri anyq. Bizge de osy jolmen jýru kerek.

Ábdirashit Bәkirúly:         Ótkende men «Qazaqstandyq patriotizm» men «Qazaq patriotizmi» degen taqyrypta eki týrli maqala jariyaladym. Biraq, biletin adam búl ekeuining maghynasy bir‑birin qaytalamaytynyn biledi. Biraq  búl týsinikterining baylanysy bar ekeni anyq. Osy turaly ne aitar ediniz?

Erbolat Qoshqarbaev: «Qazaqstandyq patriotizm» kóp jaghdayda «qazaq patriotizmimen» ýndes.  Ekeuining tamyry bir. Biraq bir ózekten jaryp shyqqan búl bútaqtar eki jaqqa ketken. Qazaqstandyq patriotizm yadrosynda – halyq jatsa, qazaq patriotizmi yadrosynda – etnos, últ jatyr. Halyqtyng әl-auqaty, tynyshtyghy men beybit ómiri «qazaqstandyq patriotizmdi» aiqyndasa, «Qazaq patriotizmin» odan da auqymdy saualdar tolghandyrady.  Sodan bolar, «Qazaq patriotizminde» aldynghysynda joq mindetter bar. Olar: «últtyq biregeylik», «últtyq bolmys», «últtyq qúndylyqtar», «dәstýrlerimiz», «tól mәdeniyetimiz» jәne «ana tilimiz» t.b. mәseleler. Onyng eng qarapayym mysaly dep mynany kórsetsek jetkilikti: mәselen,  «qazaqstandyq patriotizm» Alash iydeyasyna, onyng tarihyna salqyndyq tanytady. Al, «Qqazaq patriotizmi» búny eshqashan ainalyp óte almaytyny anyq...

Ábdirashit Bәkirúly: Olay bolsa, sizge qoghamda aityla‑aytyla  әbden jauyr bolghan Últtyq patriotizm  jәne Últshyldyq úghymdarynyng arasynda qanday erekshelikter bar degen súraqty qoygha tura kelip túr...

Erbolat Qoshqarbaev: Ekeui ózara baylanysty ‑ kótergen jýgi bir, biraq kórinisi men әdisteri әrtýrli. Últtyq patriotizm minberlerde, ziyatkerlik ortada, baspasózde, portaldarda, publisistikada kórinedi jәne ol patriotizm ózining toleranttylyghymen, aqylgha qonymdy rasionaldylyghymen erekshelenedi. Al, «últshyldyqqa» kelsek, ol ‑ rasionaldyqtan birshama alystau bolyp keledi. Onda emosiya basym túrady da, bar jaqsylyqty tek tituldy últqa teligisi keledi.  Kóp jaghdayda әsireleushilikke de alyp ketip jatady. Mәselen, býginde «arnayy soghys operasiyasyn» jýrgizip jatqan reseylik imperiyalyq shovinizmdi bәrimiz únatpaymyz. Ol – býgingi kýnning tragediyasy.  Al, biraq, reseylikterding «óz elderining últshyldary» ekenin qalay joqqa shygharamyz? Endeshe, onday «reseylik últshyldyqtyn» syrtqa baghyttalghan týrin әlem «úly halyqtyng ózge halyqtargha qysymy ne shovinistik agressiyasy» retinde qabyldauda. Óitkeni, múnday «últshyldyqtyn» arghy jaghynan ózge últtargha degen «jek kórushilik»  sezimi qyltiyady. Osy rette men bizdegi «últshyldyq»  úghymnyng ornyna «últjandylyq» úghymyn qoldanghanymyz dúrys pa dep oilap qoyamyn...

Ábdirashit Bәkirúly:  Mýmkin. Sizding sózde de bir shyndyq bar. Alayda, Qazaqstan unitarly memleket retinde «qazaqstandyq jәne últtyq patriotizm» terminderinen bas tarta almaydy. Endeshe biz,  qalay bolghanda da, osy eki úghymnyng arajigin ajyratyp otyrugha mәjbýrmiz dep oilamasyz ba?

Erbolat Qoshqarbaev: Búl jerde eng dúrysy «qazaqstandyq patriotizmge» qaraghanda, «últtyq patriotizmge» basymdyq beru kerek. «Qazaqstandyq patriotizm jalghan»,  al, «últtyq patriotizm jalan» bolmastyghynyng aqiqatty joly osy! Biz últtyq mýddeni bәrinen joghary qoiymyz kerek. Ekeui baylanysty dey salu – súraqtyng týpki maghynasyna, ishine ýnilmeu. Baylanysty ekeni ras, biraq «qaysysy qaysysyna baylanghanyn» anyqtau ‑ kóp jayttan habar beredi...

Ábdirashit Bәkirúly: Patriotizge yqpal etushi kýshter qanday?

Erbolat Qoshqarbaev: Birinshiden, últtyq dýniyetanym. Ol patriotizmning ózegi. Sebebi, últtyq dýniyetanym adam boyyna tam-túmdap berilmey, oghan synaday egilui kerek. Memleketting osyny atqarushy әleumettik instituttary boluy qajet. Búl qajettilik bilimmen, bilim berumen, ghylymmen ýileskende iske asady. Mektepterdegi shamadan tys kóp matematikalyq saghattardy birshama azaytyp ornyna patriotizm qalyptastyrugha baghdarlanghan saghattardy qoyghan lәzim. Aty bar zaty joq «Alghashqy әskery dayyndyq» sabaghyn kenestik kezdegidey kýsheytken dúrys. Negizi, patriotizmning sheberhanasy osy sabaq! Qoghamda diny dýniyetanym da manyzdy ról atqarady. Bir quanarlyghy, býginde diny uaghyzdarda tek sharighat normalary men sýnnetter ghana bayandalmay, Mәshhýr Jýsip, Abay, Shәkәrim oilary da aityla bastady. Sonda da, elimizdegi diny dýniyetanym osal jәne solqyldaq bolyp túrghanyn moyyndauymyz kerek. Óitkeni, elimiz diny fanatizm shabuylyna úshyray bastady. Ol uaghyz aitushylardyng «Qazaq әueli músylman, sodan keyin ghana qazaq» degen sózderinen aiqyn bayqaluda. Mine, osy tendensiya últtyq patriotizmen ýndese qoyar ma eken? Meninshe, joq. Biraq, bizding qoghamnyng zayyrly boluy, býginde neshe týrli diny sektalardyng qaptauyna jaqsy óris bolyp jatqan synayly...  Osy jaghdayda, memleketting «eshbir dinge basymdyq bermeu» sayasaty kópshilik kónilinen shyghady. Kim bolmasyn, qay senimde bolmasyn óz Otanyn qasterleuge, qúrmetteuge, qorghaugha mindetti. Osy ýshin ghylym men bilim qal-qadirinshe kýresude. Biraq nәtiyje tómen. Sebebi, ghylym auditoriyasy az. Mәselen, últtyq qúndylyqtar men patriotizm turaly bar joghy elu ne jýz danamen shyghyp jatqan ghylymy zertteuler kimge jetedi? Ol tiraj eki mynnan joghary meshiti bar, kóp halyqty bir mezette jinaytyn diny sharalargha yqpal ete ala ma? Etpeydi. Odan ózge, bizdegi últtyq mәdeniyet patriotizmning auyr jýgin arqalauda. Qazir jandana bastady. Diplomatiyalyq protokolgha ene bastady (ótkendegi týrki memleketteri jinalysyndaghy túmaq kiyip preziydentterdi qarsy alu rәsimi t.b.).  Biz patriotizmdi qalyptastyruda bәrinen de búryn ónerdi sarqa paydanuymyz kerek. Sebebi, óner auditoriyasy milliondardan túrady jәne ol eshbir shekaragha baghynbaydy.

Biz dәstýrlerimizdi dәripteuimiz qajet. Ózge dәstýrlerge reviziya jasap, tazartu júmysyna kirisu kerek. Osy taqyryptaghy filimder týsirudi alayyq. Tarihy filimder týsirgende tek qylysh sermetpey, dәstýrlerimizdi, últtyq bolmysymyzdy pash etuimiz kerek. Shildening shilingir ystyghynda basyna túmaq,   ýsterine júlym-júlym shoqpyt kiygizbey malynyp túrghan qyzyldy-jasyldy kiyim kiygizsek, dastarhandy samsytyp, aspen mayystyryp tastasaq, júpyny, sýrensiz súrqay dala ornyna jayqalghan jasyl baudy kórsetip Hanzada Jumon, Quan Ge To, Kebek, Son Dok sekildi korey doramdarynan asatyn qanyq týsti filimmen, anyq patriotizmdi kórsete bilsek órlegenimiz. Solardan ýirenuimiz kerek. Bizde eshkim Korey tarihyn oqymaydy. Biraq bәri osy serialdar arqyly Choson, Pue, Kogure, Silla, Pekche elderi bolghanyn, He Mo Su, Toqman hanshayym sekildi has patriottar bolghanyn biledi. Mine ónerdin, kino ónerining róli men manyzy! Nasihat júmystary kóptep kerek.

Ábdirashit Bәkirúly: Studentter arasynda patriotizm qanday jaghdayda túr?

Erbolat Qoshqarbaev: Negizi studentter arasynda patriotizm qanday jaghdayda ekenin aitu qiyn. Búl ólshenbeydi, búghan monitoring joq. Salystyrmaly týrde qazaq toptarynda patriotizm jaqsy, orys toptarynda patriotizm tómen dep te aita almaymyz. Osy studentter erteng әldebir baghdarlamamen shetel asyp oqyp, sonda túraqtap qalsa she... Búl jaghdayda da kesip aitu qiyn. Ózimizde jýrip eldi qúrdymgha tartqandar nemese shetelde jýrip aq elimizdi kóterip jatqandar qanshama.

Ábdirashit Bәkirúly: Bizdegi etnopedagogikada osy turaly oilana ma?

Erbolat Qoshqarbaev: Etnopedagogikadaghy ózgerister men janalyqtar kabiynetter men dәlizderderden әupirimdep shyghyp jatyr. Biraq, biz ony balabaqshadaghy baghdarlamalar men әdisterden, basqa da tar shenberlerden kóremiz. Ony  últtyq dengeyge kóteru kerek, jaryqqa shygharu kerek. Telearnadan «Balapan» arnasynan basqa da arnalarda oghan uaqyt beru kerek. Mektepterde naqty sabaq saghatyn kózdeu kerek. Mine, eng ókinishtisi, osy mәselelermen ainalysugha tiyisti ghylym ordalarynda búl mәselege degen salqyn bir lep bar. Olardyng tirligi qúddy bir arktikadaghy qúpiya jobalarmen ainalysyp jatqan sekildi, kórinbeydi, estilmeydi. Ayasyn kenitpese jekelegen oqu oryndaryndaghy jәne basqa mekemelerdegi etnopedagogika joqqa tәn bolary anyq. Joq bolar sebebi – kórinbeydi. Kórinbeu sebebi – otandyq etnopedagogikanyng әlemdik ozyq ilimderining shanynda qalyp qoyghany.  Izdenis kerek, janasha serpindi oilatyn ghalymdar kerek!

Ábdirashit Bәkirúly: Sizding patriottyq sananyz qanday әreketterinizden kórinis tabady?

Erbolat Qoshqarbaev: Álbette, patriotpyn. Ol mening әrbir isimnen, әr qimylymnan, әrbir jazbamnan, әr jútqan demimnen kórinedi dep aitqym‑aq keledi. Degenmen, bәri de mening aitqanymmen ólshenbeydi ghoy. Sebebi, әr adamnyng jeke pikiri qashanda «subektivti pikir» bolyp qalady. Mysaly, ótkenge kóz jýgirtsem, men әr jyldary últ, dәstýr sabaqtastyghy turaly jazghan ekenmin. Últ tarihyn balama týrde jazyppyn. Til polisiyasyn (Almaty arnasyndaghy jurnalisterding «Til saqshysy» habary emes) resmy organ retinde qúrugha úsynys jasappyn. 2014 jylghy shyqqan «Qúqyq negizderi» oqu qúralynda Konstitusiyanyng 7 babyn ózgertudi úsyna otyryp, býginde syngha úshyrap jatqan mynaday normalardy ózim jazyp berippin: 1. Qazaqstan Respublikasyndaghy birden bir memlekettik til – qazaq tili; 2. Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda halyq memlekettik tildi tolyq mengergenshe orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady; 3. Memleket qazaq tiline basymdyq bere otyryp, Qazaqstan halqynyng tilderin ýirenu men damytu ýshin jaghday tughyzugha qamqorlyq jasaydy...

Býginde jaghday tipten basqasha qalyptasuda. Sondyqtan, eger osyny maghan qayta jazu kerek bolsa, onda men ony basqasha jazar em...

Ábdirashit Bәkirúly: Shet elden sizge jaqsy júmys úsyna qalsa Otandy tastap kete alasyz ba?

Erbolat Qoshqarbaev: Mening barmasym anyq. Sebebi, jaqyn jandarymdy shetelge alyp kete almaymyn. Eng bastysy, men ózimdi tek aqsha tabu ýshin ne jaqsy júmys isteu ýshin de ómir keship jýrgen adam qataryna jatqyzbaymyn. Búl, endi, tek ózime qatysty subektivti nәrse. Al, shet elge barghandy da sókpeymin. Shet elde jýrip te últqa qyzmet etuge bolady. Búrynghyday emes kommunikasiya men standartizasiya damyghan zaman ghoy qazir.  Mәselen, óz elimizde jýrip‑aq ózimiz kýndelikti qoldanatyn «Yandeks taksi» arqyly shet elge qyzmet etip jatqan joqpyz ba? Onyng paydasyn kim kórip jatyr?

Ne bolmasa ghylymdy alayyq...  Ghylym ayasyndaghy «Skopus» bazasy, aghylshyn tilin jeleu qylghan sýlik baghdarlamalar IELTS, TOEFL jәne basqasy bizding ghylymy oidy shet elge beruding tóte joly emes pe? Odan ózge, Koreya men Britaniyanyng egistikterinde qara júmys jasap jatqan otandastarymyzdy aitpaghannyng ózinde,  ruhaniyatta qansha qazaq Oksfort pen Kembridjde jýr.

Bir zamandarda ghylym izdep Ál-Faraby babamyzdyng ózi shet el asyp ketpep pe edi? Qazir kónilge «Sol zaman qayta oralyp jatqan joq pa?» degen kýdik úyalaydy...

Býgingi informasiyalyq‑tehnogendik dәuirde qazaqtyng «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» memi eskirip bara ma dep kýizelem. Sebebi, Qazaq Eline qyzmet etu jolynda búl danalyq sózding quaty men mәni  әli de kýshin joyghan joq edi ghoy degen pikirdemin...

Súqbatty jýrgizgen Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz