Gýlnәr Salyqbay. Múztau

(Bas jýlde)

 

Múzdy taugha barar ma em,

Múzday sýtin isher me em.

Múzday әnge salar ma em,

Múzday erip týser me em.

 

Kózimdi ashyp kórgenim –

Kókting kýmis tireui.

Ayqay salyp alystan,

Túmanytqan reni.

 

Oylarymdy ot qylmay,

Nege múz bop jaraldyn?..

Er-azamat bop tumay,

Nege qyz bop jaraldym?..

 

Sen qúdaydyng elisin,

Aqsha búlttar – qanatyn.

Men – gýlderding sólimin

Japyraqqa tamatyn.

 

Sen – taulardyng danasy

Kók aspanmen jalghanghan.

Men – adamnyng balasy

Jyltyraqqa aldanghan.

 

Túmandatyp barshany,

Kýldirlegen kýime me en?

Bala kezding ansary

Kózderimdi sýiregen.

 

Janarynda alyptyn

Qatyp qalghan jas pa edin?!

Jýregindey ghariptin

Múzgha ainalghan tas pa edin?!

 

Sen Altaydyng biyigi

Kýnnen ghana qorqatyn.

Men adamnyng kiyigi

Kýnin kórip jortatyn...

 

Senen biyik tau joq shyghar deushi edim,

Adamdarda jau joq shyghar deushi edim...

Gýlnәr Salyqbay. Múztau

(Bas jýlde)

 

Múzdy taugha barar ma em,

Múzday sýtin isher me em.

Múzday әnge salar ma em,

Múzday erip týser me em.

 

Kózimdi ashyp kórgenim –

Kókting kýmis tireui.

Ayqay salyp alystan,

Túmanytqan reni.

 

Oylarymdy ot qylmay,

Nege múz bop jaraldyn?..

Er-azamat bop tumay,

Nege qyz bop jaraldym?..

 

Sen qúdaydyng elisin,

Aqsha búlttar – qanatyn.

Men – gýlderding sólimin

Japyraqqa tamatyn.

 

Sen – taulardyng danasy

Kók aspanmen jalghanghan.

Men – adamnyng balasy

Jyltyraqqa aldanghan.

 

Túmandatyp barshany,

Kýldirlegen kýime me en?

Bala kezding ansary

Kózderimdi sýiregen.

 

Janarynda alyptyn

Qatyp qalghan jas pa edin?!

Jýregindey ghariptin

Múzgha ainalghan tas pa edin?!

 

Sen Altaydyng biyigi

Kýnnen ghana qorqatyn.

Men adamnyng kiyigi

Kýnin kórip jortatyn...

 

Senen biyik tau joq shyghar deushi edim,

Adamdarda jau joq shyghar deushi edim...

Múztau...

Súraghan RAHMETÚLY, Mongholiya, Bayan-Ólgiy aimaghy
(I oryn)
Pang Shyghys – ruh

Samala salqar, san qily shyraq sayyn qar,
Pang shyghys!
Pah, pah! Kerbúghylardyng úiyghy.
Jaqútúyada jalqyn shashtary jelkil qayyndar,
Kekjiygen iyek, kerenau shynnyng iyghy.
Asqaqtyq, uayym –
Qúdaydyng eren syiy búl.
Arshaty, Aqsu batysqa qaray qarsy aghyp...
Arshanyng iyisi ólendey – Aspantastardyng qiyghy –
әr shaghyl shaghady ózin parsha ghyp.
Sonau bir shynda mәngirgen mәngi
oy – Agham...
Kebi de ýreyli – kekireyip túnghan mýsindey.
Keng Shyghys solay saqalyn tangha boyaghan,
Shaghannyng shamy – shaghiridyng
terbelisindey.
Shynghystay kógin kókteydi shyrday tyrnaq Ay,
Ótpeli kýnder-ay, ótkendey taghy kisinep.
Bozdaydy әlde botasyn ertken
syrly Abay,
Qargha adym kókte qap-qara nóser ishinen...
Pang Shyghys!
Pah-pah úiyghym, laghyl túl ýnim,
Belgisiz ymdar, bederli múng bar mandayda.
Altayda tughan – «Qaydasyng qasqa qúlynym...»
Shaldyghyp jettim, qarlyghyp jettim shalghaydan.

Ámirhan BALQYBEK, Almaty qalasy
(II oryn)
QARA SÓZDING QAGhANY
Kýn núrynday jyluyna janynyn
Býkil qazaq inkәr bolghan darynym!
Múztau syndy manghaz edi minezin,
Kendi Altayday qazyna edi qalybyn.

Marqakóldey móldir edi kózing de
Zergerge ýlgi zer jatushy ed sózinde.
Bi-aghandy jatqa oqyghan bekzatym,
Endi býgin úly atandyng ózing de.

Bir ghasyrda bir tuatyn asylym,
Shabyt qyssa, Búqtyrma bop tasydyn.
Jaytartqyshtay tarttyng qaghaz betine
Tughan jerding kókte oinaghan jasynyn.

Dauyl boldyn, jauyn boldyn, jyr boldyn,
Ýlken-kishi izdep oqyr syr boldyn.
Oy jaylaugha, eren enbek tórine
Qoyshymen de, kenshimen de bir qondyn.

Jyldamdyqpen sәulesindey jaryqtyn,
Jan dýniyenning súlulyghyn tanyttyn.
Ózing sýigen eling aman túrghanda,
Sen de barsyng jýreginde halyqtyn.

Sol kezderde sen oyatqan mahabbat,
Býgin saghan jetkeni anyq «atalap».
Shygharmannan bastau alghan san sezim
Shólin әli basa almay jýr qatalap.

Kýy sekildi aghytylghan tiyegi,
Baba tilding bәri arqasy kiyeli –
Saghan әli boyjetkender ghashyq bop,
Saghan әli ór úl basyn iyedi.

Shynghystaydyng búira shashty balasy,
Qara sózde qaghan boldy, qarashy!
On ghasyr dep aita alady kim qazir
Shynghyshan men Oralhannyng arasy!!!

Baqytgýl BABASh, Atyrau qalasy
(II oryn)
Qar qyzynyng haty
(poetikalyq triptiyh)
I.
Áppaq... әlem...
Áppaq marjan ainalam.
Janym - kókte,
Jerde jýrgen qúr sýldem.
Nege osy men,
Qayyrymsyz dýniyeden qayghy alam?
Nege osy men,
Siz jayly oilap, kýrsinem?

Áppaq әlem,
Adyra!
Týnge ghana qúmartady jas janym.
(Qaralyghy ýshin be?)
Alma-qyz em, qapiyada qargha ainala bastadym,
Qara niyet Qonqay shaldyng isinen...

Áppaq... әlem...
Móldir múnnyng monshaqtaryn teremin.
Uysymda - toly Baq.
Aq qar keship, men Sizdi izdep kelemin.
Ystyq,
Mú-ú-ú-úzday
Jýregimdi qolyma ap...

II.

Ayyrtauda...
Taghy da týn. Qara týn.
Men otyrmyn syzdap synar qanatym.
Kim biledi perishteler mekenin?
Kim biledi Joldy Sizge baratyn?

Ayyrtauda...
Qorghalady býgin Ay.
Aq jýzimnen sorghalady jas taghy.
Órimtalday ómirimdi, týbi lay,
Suy da sor teniz etip tastady...

Ayyrtauda...
Kónilimnen kýy ketip,
Bolmysymdy belgisizge biyletip.
Kim biledi, әli qa-a-ansha jýremin,
Boz dalada bos shanamdy sýiretip?

Shyghys úly!
Mening húsniy-halimdi,
Shynghystayda bile me eken búghylar?
Tau janghyrtyp týnde salghan әnimdi,
Sizden basqa, Sizden basqa kim úghar?

III

Aghatay!
Jetting be Aygha, alystap Armanymnan,
Beyuaqta ketting qayda, «beyghúmyr jalghanymnan»?

Baqytqa shóldedim men. (Elge ne berem ýlgi?)
Aytar ma Áuliyekól, súrasam deregindi?

Jay týsken janym - jara, jahannyng syzy qonyp.
Ýlbige shaqyrsam ba, ýndining qyzy bolyp?

Aghatay!
Joghaltpadym siz bergen ar jýzigin.
Jany - órt, tәni - dertti bayaghy Qar Qyzymyn.

Alysta - quanyshym, qasymda nala qalyp,
Sizdi ansap aq tolqyny, Búqtyrma barady aghyp...

Aqshoqy baurayynda adasqan Kerbúghy kim?
Dauasyn taba alar ma em men onyng sher-múnynyn?

Minәjat ettim taghy, Tәnirge tize býgip.
Kezigip qalam ba dep kózimde jýzedi Ýmit...

Ár týni alandaymyn. Ár kýni tappaq bolam.
Bәribir... bara almaymyn... Aynalam - әppaq túman.

Aghatay!
Jerde әli jalghasuda, Qonqaydan qalghan lan.
Beymezgil kóshting qayda, «beyghúmyr jalghanymnan»?..

Aqberen ELGEZEK, Astana qalasy
(III oryn)
Oralhannyng songhy oiy

«Erteng ólip qalsan, mynau dýniyening qylshyghy da qisaymaydy!»
Oralhan Bókey

Júmyr basty pendening aldy túiyq,
Úshamyz da ketemiz, tәndi qiyp.
Búldyraghan dýniyege kóz shirkinnen,
Búiyrmay da eken ghoy songhy qiyq.

Men ólgenmen, jalghasar esil ómir,
Qadirindi bilmesem, keshir ómir.
Jazghanymsha jazdym da, ýnsiz jýrdim,
Ayta almastan syrymdy sheshile bir!

Shashqanday bop túrsa da týrim yzghar,
Ishimizde shuaqty núrymyz bar.
Adamzattyng bәrine eljiredim,
Sugha ainalar, erise siri múzdar.

Ómir, ómir!
Áli de súraghym kóp:
Nege Altay búiyrdy túraghym bop?
Men Altaydy tanydym júmaghym dep,
Súlulyqqa shydamay, jylaghym kep!

Altay syndy júmbaqtau syrym menin,
Erte ýzildi, qayteyin, gýlim menin.
Ór Altaydan ainymay jaralypty,
Eshtenege selt etpes týrim menin.

Kerbúghyday asqaq em, erkin edim,
Altay sening tútatqan órting edim,
«Endi Alashta tumaydy ynjyq úldar» –
degen sening eng songhy serting edim.

Endi maghan jaryq joq, auyrladym,
Qiyn boldy jat jerde auyrghanym.
Qosh bolyndar, búghylar, ózen-kólim,
Samyrsyn men qaraghay – bauyrlarym!

Qosh bolyndar, kónekóz alqaptarym,
Tóskeyinde erkelep, shalqaqtadym.
Qosh bol, tughan auylym, qayran dostar,
Qosh bolyndar, jaqyn men alshaqtarym!

Qosh bolyndar tau men tas, qara ormanym,
Qosh bol tughan topyraq – nәr alghanym!
Qosh bol, Altay!
Men kettim Tәnirime,
Oralhan em, jón bolar oralghanym...

Erlan JÝNIS, Almaty qalasy
(III oryn)
Altyn Kerbúghy
Altaydan aughan Kerbúghy,
Alatau jaylap, alqalap,
Aqbas taulardyng órligin,
Amanatynday arqalap,

Kerbúghy kirdi qalagha,
Kerghasyr túrdy tosyrqap,
Kerenau mynau sanagha,
Kelgende qarsy jas úrpaq,

Kenistikpenen astasyp,
Uaqytty aityp endigi,
Kerbúghy jýrdi kósh basy,
Sóz basy jýrdi «Kerbúghy».

Kerbúghy kirdi qalagha,
Kes-kestep jýrdi Kerghasyr,
Keskekti oy kirdi sanagha,
Qayghysy da asyl, sher de – asyl.

«Nege biz osy?!.» dep keldi,
Mimyrtqa salghan mysynday,
Tәkappar, manghaz, óktem-di,
Keriyney Kerbúghysynday.

Keriyney Kerbúghysynday,
Kez bolghan isi – altynnan,
Jebening altyn úshynday,
Aynymas asyl qalpynan.

Som altyn tekti, soyly júrt,
Soqtaly bolmys halqynan.
Altaydy Altyn deydi júrt,
Kerbúghysy da altynnan!

Ýndistan altyn meken be,
Ýrkerdey soghan aughanda,
Ýndemey ghana keterde,
Ýzdigip qarap taulargha.

Aqyrghy qadam attaghan,
Mekenge sol bir attanyp,
Kolumb ta búryn tappaghan...
Ol tapty...
Ony tappadyq!

Tolybay ABYLAEV, Qyzyloda oblysy, Aral audany
(Yntalandyru syilyghy)
Ay mýiizdi arqarym

...Jentek qar jónkip saygha, jer jibidi.
Kep jetti alty ay qystyng songhy kýni.
...Altaydyng arqary túr ay mýiizdi.
Asqarda,
Arlan qasqyr kórdi múny.

...U-u-u!
Kókjal qaytip úlymasyn?!
Kóktemning jylan jylghy syny basym.
...Asuda alay-dýley aq qar keshken,
Arqardyng arqarlyghyn úghynasyn.

Úlidy kókjal elding esin alyp,
Arqargha tigip kózin tesile anyq.
Altaydyng aq borandy angharynan,
Tómenge kóshkin jatty kóship... aghyp...

Árdәiim biyikte jón bolghan abay!
Ótpeydi arqargha bir jan qaramay.
...Tasqyn men topan selge jolyndaghy tas týgil,
búiym emes nәn qaraghay...

Jandyny Alla bosqa jaratqan ba?!
Janghyryp sel kóshedi alapta anda.
Targhyl tós taularynda tәkappar an,
Qasqayyp túrady ylghy qarap mangha.

Altayday asqaqtaghan tektiligi,
Almasyn atyp qudyng epti biri.
Manqighan manghaz qalpy jay oinatqan,
Ol ýshin ýirenshikti kókting ýni...

Attaghan úshqan qústay say... jaryqtan,
Arqarym biyik túr-au, maydalyqtan.
Jalghanda jany zanghar ekendigin,
Ot túyaq januarym qaydan úqqan?!

Tamsanyp, taghat tappay el jelikken,
Taghysyn Altay taudyng sen kórip pe en?!
Ay aptap, Kýnmen kýptep ay mýiizin,
Arqarym túrady asqaq pendelikten.

Sayat QAMShYGER, Almaty qalasy
(Yntalandyru syilyghy)
Maytalman

Sening sózing kórkem suret, jarasym,
Qatarynnan oqtay ozyq, darasyn.
Asyl sózing aralap jýr Qydyr bop,
Altay menen Atyraudyng arasyn.

Sen tilimning eng bir biyik shynysyn,
Al múrang she?
– Bagha jetpes yrysym.
Ólmegensin, ruhynmenen tirisin,
Kórkem sózding sәulesisin, núrysyn.

Qyran bolyp qalyqtaysyng kógimnen,
Janarynnan tazalyghyng kóringen.
Qalamynnan júpar iyis anqyghan,
Al jýzinnen iman núry tógilgen.

Sen, Or-agha!
Qazaghymnyng sertisin,
Sóz-әlemning shaharysyn, kentisin.
Seni oqysam kónilime kóktem kep,
Búqtyrmamen tolyqqanday Ertisim.

Seni oqysam «Múztaudaghy» Aqtanyn,
Jener, bәlkim Altay jaqtyng aqpanyn.
«Qar qyzy» men «Mynau appaq dýniye»,
«Qúm minezi» mamyghynday maqtanyn.

Or-aghamyz!
Seni óldi dep aita alman,
Múrang gýldey jadyraghan, jayqalghan.
Janyng kóktem,
kóniling jaz,
túlghang tau,
Sózing jibek,
El ýshin sen maytalman!

Mynbay RÁSh, Almaty qalasy
(Arnauly jýlde)
Ýlken jýrek...
O, qúdyret, sayrandap,
Qaytpaq edik jyr elin.
Ýmitindi oirandap,
Ketti au syzdap jýregin,
O, qúdyret kelip ek,
Fәtәliyding eline,
Ne ghajapty kórip ek,
Nizamiyding jerinde
– «Sorly jýrek, - syzdaydy!»
Dedi birde Oralhan.
Lap etkendey múz qayghy,
Shoshynumen men an-tan.
Kózin júmghan mәngige,
Eskertkishting qasyna.
Jetken edik әlginde,
Gýlshoq qoydyq tasyna.
... Qonaq ýide taghy an-tan,
Jýrek taghy shanyshty.
Dәri jútyp Oralhan
Ajalmenen alysty.
Bolghan edim saparlas,
Men daryndy inimmen.
Jatqan edim qatarlas,
Kóz ilmedim týnimen.
Tamyljyp kýi, әn kýnde,
Tausyldy toy qyzyghy...
...Ýndistanda mәngige
Ýlken jýrek ýzildi.

Ghalym QALIYBEKÚLY, Almaty qalasy
(Arnauly jýlde)
MÚZTAUDYNG MÚZBALAGhY ORALMADY
Altaydyng tauy da altyn, tasy da altyn,
Kermaral kýreng belde qasynatyn.
Kýreng kýn kýz basyna asylatyn,
Búqtyrma Qara Ertiske asyghatyn,
Qara Ertis búrq-sarq qaynap basylatyn.

Qara sóz qara ólenshe órilmedi,
Júrty túr Shynghystaydyng órindegi.
Múztaudyng múzbalaghy oralmady,
Altaydyng kerbúghysy kórinbedi.

Qayda jýr qúldyrandap «Qasqa qúlyn»,
Jemine ainaldy ma ash taghynyn.
«Jesirler» kóz jastaryn aghyzady,
Qúshaqtap bozdaqtardyng jas qabirin.

Shynghystay - jer biyigi, sayran meken,
Búqtyrma - saumal ma eken, airan ba eken?
Bes kýndik bayany joq dýniyege,
Shekeden qaraytúghyn qayran kókem.

Symbaty symgha tartqan bólek edi,
Jol qalsyn Qyz Jibekting Tólegeni.
Jartasqa jalghyz bitken qaraghayday,
Qasqayyp túrghany da erek edi.

Shyghystyng topyraghyna kúryq kókter,
Osy elde qyryq «han» men qyryq «bekter».
Úlylar sýrleuimen kele jatyr,
Qalihan, Álibek pen Úlyqbekter.

«Ór Altay men qayteyin biyigindi»,
Súrmergen atyp aldy kiyigindi.
Taghdyrdyng salghanyna shara bar ma,
Shynghystay kim basady kýiigindi?!

Kýnshilder múz jalady, túz jalady,
Otyz qyz odan beter qyzghanady.
Jiyrma jyl ótse-daghy oralmady,
Altaydyng aqiyghy - múzbalaghy!

Baghdat MÝBÁRAK, Qaraghandy qalasy
(Arnauly jýlde)
QÚBYLYS
Jasyratyn nesi bar qúbylys ed,
Keudesinde dýrsildep bir uys et.
Biz kimdi joqtamadyq ailap-jyldap,
Tiriletin jan bolsa, tirilushi ed.

Tasymyz sodan órge domalamay,
Súm taghdyr – kózdi japqan tomaghaday,
Jazghanyn jalpaq júrtqa jayyp tastap,
Jarasyn kórsetpegen Oragham-ay.

Jalghandy o, tas keren, menireu de,
Menireuge bola ma enireuge.
Qaydaghygha qayghyrghan qayran jýrek,
Qashanghy kóteredi seni keude?!

Tóbesinen jatsa eger aqsha qúiyp,
Ghaziz basyn pende óter patshagha iyip.
Shalqayyp jýrmegening sodan shyghar,
Sening enkeyetining – basqa biyik!

Tasyn týgendesem de tәspighymnyn,
Tilin tabu qiyn ghoy tas túghyrdyn.
Jýregim toqtap qaldy – demeseniz,
Ýnemi basymdasyz jastyghymnyn.

Sústanyp nege mynau týnerdi aspan,
Sypyrylyp qalarday jýgen bastan.
Tartpasyn bosatsa eger qúrandy erdin,
Qaydasyng dep, tartarmyn kýreng qasqam!

Roza SEYILHAN, Almaty qalasy
(Arnauly jýlde)
ORALHAN BÓKEY RUHYMEN SYRLASU
Mazany ala berdi kýdik kelip,
Dos anau birin-biri jyghyp berip.
Aldymnan bir tosqauyl shyghady agha,
Jýrgende jaqsylyqtan ýmittenip.

Ólgen song aityla ma shynnyng bәri,
Tirlikting terbep jatyr múndy yrghaghy.
Siz, agha, baqilyqsyz, jany núrdan,
Men bolsam bir beybaqpyn qúrdymdaghy.

Esime týsedi ylghy qúlyn kýnim,
Mendegi órt sezimge jylyndy mún.
Siz jazghan keyipkerge úqsap qalam,
Átten-ay, úghar biraq syrymdy kim.

Úzaq týn, kelmeydi agha, úiqym menin,
Jazghanyng jangha jaqyn, siqyr ma edin.
Qatygez dýniyening kóru azap,
Shyrqyrap, tozaq otta ýitilgenin.

Ór Altay syilaghan ghoy Sizge bәrin,
Ózindi tauyp alghan izdep aghyn.
Aghylyp, tógilesiz nóser bolyp,
Jemistey beretúghyn kýzde nәrin.

Armannyng arghymaghyn tang asyrdym,
«Taghanday» kýiin keshtim sharasyzdyn.
Ózimdi-ózim tappay jaryq kýnnen,
Tamshymen juyp kózdi alasúrdym.

Shyghystyng balqaraghay, shyrshalary,
Ózinsiz endi kimge múng shaghady.
Altaydy meken etken ker búghyday,
Sanany qayta-qayta jyr soghady.

Qalqaman SARIYN,(Astana qalasy
(Oblys Ákimining arnauly jýldesi)
ShYNGhYSTAY

O, Shynghystay, Shynghystay!
Sauraghy eding ólkenin.
Shyng bopty ghoy órtenin,
Noqtalasa qaytemiz?
Kónil alang ne etemiz?
Hosh, aman túr, aman túr.
Sheshse noqta ketermiz,
Adaspasaq, jetermiz.
Kóruge taghdyr jazbasa,
Kókirektegi arman sol!
Ábdikerim bolys

«Shynghystaygha barayyq...»
Oralhan BÓKEY
Qúdireting bar qanday, ua, Shynghystay?!
Basqada joq baqyt túr basynda úshpay.
Tudy ózinde Bókeyding jalghyz úly,
Qaghilez hәm qyraghy lashyn qústay.

Serik etip arman men ýmitti asqaq,
Sende ghaziz ghúmyryn kýlip bastap,
Qas-qaghymda ghayypqa sinip ketti ol
Jalghandyqtyng týndigin týrip tastap.

Kýmis núrmen keltirip qúzdyng sәnin,
Jaryp shyghyp Múztaudyng múz qúrsaghyn,
Kýndey bolyp qaraytyn kókjiyekten
Sәule shashyp «әlemge» bizding shaghyn.

Túlghasy úqsap tәkappar taugha biyik,
Qara basyn kórmegen hangha da iyip.
Asu bermes Altaydyng ór shynynday,
Mәngilikti mekendep qaldy aqiyq.

Altyn besik, atajúrt, kóne qorym,
Jaqynyna jatsynbay beredi oryn.
Búqtyrmanyng tulaghan tolqynynday,
Búghyp qalar minezi joq edi onyn.

Inju-marjan – Marqakól, móldir suly,
Jaghasynda qaldy izi kólding shuly.
Ón-boyyna sinirgen tazalyqty,
Kerbez edi ol bilmeytin kólgirsudi.

...Múzart shynnyng múzbalaq zor qúsyna,
Aspan tektes bekzada bolmysyna
Ór Altaydyng ólkesi, orman, tauy,
Tektiligi – úly ústaz boldy, sirә!

Qysqa ghúmyr keshse de ol qasiretti,
Keng qúshaghyn ghalamgha ashyp ótti.
Qalamynyng úshymen qasiyetti,
Adamzatty Altaygha ghashyq etti.

Jazda jaysang jer – osy, kýzde – darhan,
Kerbúghysyn túrarsyng izdep әr tan.
«Suy – kәusar, júldyzy – jauhar» meken,
Shynghystaygha shaqyrghan bizdi Oralhan!

Abay-aqparat