Bostandyqqa úmtylghan asqaq arman men qaysar ruhtyng jenisi - Tәuelsizdik. Ata-babamyzdyng san ghasyrlyq kýresining nәtiyjesinde ie bolghan egemendigimiz býgingi úrpaq ýshin qanshalyqty manyzdy? Qazirgi tәuelsizdik úrpaqtary  erkin  eldin  azat  oily azamattaryna ainalyp ýlgerdi.  Olar ýshin  tәuelsizdik kýni qazaq dýniyetanymyndaghy qasiyetti úghymgha jatady. Sondyqtan keyingi tolqynnyng tәuelsizdik jayyndaghy  oilary ornyghyp,  pikirleri  qalyptasyp ýlgergen. Osy orayda,   «Shyghys» ónirlik qolbasshylyghyna qarasty 5518 әskery bólimining sarbazdary el  tәuelsizdigi jayyndaghy mazmúndy oilaryn ortagha saldy. 

Bayarhan Núrmúghamet, qatardaghy jauynger: 

Men Tәuelsizdikti -  úly maqsattargha jol bastar temirqazyq, halqyna kýsh-quat berer riyasyz kýn shúghylasyna teneymin. Mandayymyzgha bitken eldigimiz ben berekeli birligimizdi, bayandy tirligimizdi kózding qarashyghynday saqtauda jan ayamay qyzmet etuge dayynmyn. Últtyq úlan qataryna shaqyrylghan tústan bastap  jauyngerlik jasaq sapynda  qala kóshelerin aralap, tәrtipting saqtaluyn baqylaymyn. Qyzmettik mindetimdi oryndau barysynda nazaryma biraz  dýnie ilikti. Ásirese, kóshede mәz-mәiram bop kele jatqan bala men ananyng jaymashuaq jýzderi, arqa-jarqa bolyp, qyran-topan kýlkige qaryq bolghan  taksisterding túrysy, sporttyq alandarda  aq ter, kók terge týsip, asyr salyp  oynaghan balalar shuyly, ónerli jastardyng el kóp shoghyrlanghan jerlerde dombyra oinap, últtyq aspabymnyng әuelegen kýmbiri, qazaq kýresine asyqqan bilekti jastardyng shoghyry, tipti iyt-mysyghymen  beymaral seruendep jýrgen jandar bolsyn, barlyghy da - beybit aspan astynda mamyrajay  kýn keshken azat elding túrghyndary ekendigin esine salady. Mine, osy bir kórinisting ar jaghynda  azappen kelgen azattyq degen qasterli úghym jatyr. Jeltoqsanda jarq etken jalyndy jastar qazaqqa azattyq tanyn syigha tartty. Osylaysha kýlli jahangha qazaqtyng qayratyn, aibynyn tanytty. Biz tәuelsizdik úrpaqtary qúndy asyl múramyzdy qasterleu qajetpiz.  Ótkenge zer salsaq, tarihtyng  teperishi men taghdyrdyng tәlkegimen qazaq jerine ayaq basyp, pana izdegen qanshama últtar men úlystardy   keudesinen qaqpay, bauyryna basqan qazaq halqynyng kenpeyildiligi men meyirimdiligi әli de ýzilmey, býginge deyin jalghasyp jatqanday әserge bólenesin. Layym, Tәnir osynday kendigimiz ben auyzbirligimizden  aiyrmasyn.

Eshat Bauyrjan, qatardaghy jauynger: 

Tәuelsiz Qazaqstannyng jastary ýshin keleshekke jýkteler mindet te óte  jauapty. Óitkeni, әlemning damyghan elderining qataryna qosylyp, HHI ghasyrdyng tórine shygharu -  bizding aldymyzgha qoyylghan mindet, әri últtyng namysyna syn bolyp tabylady. Sondyqtan Otan aldyndaghy boryshymdy ótkerip bolghan son, injener mamandyghy boyynsha qyzmet etip, elimizding damuy jolyna óz ýlesimdi qosqym keledi. Elimiz ýshin enbektenip, halqymyz ýshin qyzmet istesek – bostandyqtyng boz ala tanynyng qadirin bilgendigimiz bolar. Men Seul qalasyndaghy Shuy Djou tehnologiyalyq uniyversiytetinen bilim aldym. Bilikti mamandardan iygergen ilimimdi kýni erteng tughan elimning órkendeuine arnasam  –  menen asqan baqytty jan joq shyghar. Jalpy, Tәuelsizdik merekesin jas úrpaq jýregimen sezinui kerek. Tәuelsiz elding eng basty túghyry - ol bilimdi jastar dep oilaymyn.

Dәulet Amanbaev, qatardaghy jauynger: 

Tәuelsizdikting túghyryna qonuy – bizding ata-babalarymyz armandaghan san ghasyrlyq azattyq salghan sýrleuding danghyl joly ispettes. Alaghay da búlaghay qily-qily zamanadan baz keship, qanshama arpalysty bastan keshken bizding júrt el bolyp qalyptasudy әmannan maqsat tútty. Sol jolda júdyryqtay júmylghan jer qayysqan qol aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen  el ýshin egeske týsti. Óitkeni, olardyng boyyn kernegen Otangha degen ystyq mahabbatpen astasqan jauyngerlik ruh edi. Mening de merzimdi әskeri  qyzmetimdi ótkeru barysynda – jauyngerlik ruhymnyng asqaq bolghany, asyly abzal. Al qaytpas qaysar ruh babalar erligin sanannyng týisigimen  týsine bilgende ghana boyyna qonady. Eli ýshin emirengen er qadirin baghalaytyn men ýshin búl merekenin  qúndylyghy joghary. Sondyqtan  Tәuelsizdikke jetu joly  qanshalyqty nәubetke toly bolsa, azat jerding auasymen tynystaudyng bayandylyghy da sonshalyqty jauapty ekeni aqiqat. Mening oiymsha, jas úrpaq tәuelsizdikting taghylymdaryn tanyp, qasterlep,  qúrmettep otyruy kerek. Óitkeni, Tәuelsizdik bizge bәrinen de qymbat.

Túrsynbek Nauryzbay, qatardaghy jauynger: 

Aynalagha kóz jýgirtsek, qazirgi geosayasy ahual kýrdeli shiyeleniske toly.  Múnyng barlyghy әlemdegi jaghdaydyng túraqsyzdyghyn anghartsa kerek.  Álemde bolyp jatqan kelensiz oqighalar tútas elding qútyn qashyryp,  berekesin ketirgeni  beseneden belgili. Al, beybit aspan astynda ghibratty ghúmyr keshu bizding elde ómir sýrgen әrbir azamattyng mandayyna jazylghanday. Men Últtyq úlan sapynda abyroyly qyzmet etip, ózime jýktelgen jauyngerlik tapsyrmalardy oryndalu uaqytynan búryn atqarudamyn. Osylaysha, jedel әri shapshang qozghalystyng iyesi ekendigimdi  bayqatqym keledi. Osylaysha, әskery bólimde barynsha belsendilik  tanytyp, aldaghy uaqytta kelisimshart boyynsha qyzmetke túrghym keledi.  Men otan qorghau jolynda tayynbas minez qajettigin bilemin. Jalpy, býgingi tanda әsker qataryna shaqyrtylghan sarbazdy jaghymdy janalyqtar kýtude. Mysaly, әskerden keyin ózing qalaghan joghary oqu orynyna tegin týse alasyn. Sondyqtan búl janalyq bilimge qúshtar jandardyng Otangha degen qúlshynystaryn eseley týspek degen oidamyn. Men janashyl bastamany egemendikting taghy bir eren jenisine balaymyn.

Ázirlegen Rýstem Múhamet-Raqym

Abai.kz