Qazaqtyng aqsýiek atanghan bir bóligi – tóreler ózderining arghy atasy han Shynghys ekenin eshqashan da úmytqan emes. Áueli ony ózderine Allanyng bizge syilaghan asqan syiy-mәrtebesi dep sanaydy. Osyghan oray Shynghys hannyng úrpaghy turaly әlemdik shejire dayyndalmaqshy. Jalpy shejire jazu Shynghys han zamanynan bastalghany belgili.

Qazaq halqynyng jazbasha shejiresi erte kezden damymasa da, auyzsha shejiresi este joq eski zamannan bastalghan. Búl ózi anyz, tanba, tanym arqyly elding esinde saqtalyp, atadan – balagha, auyzdan-auyzgha tarap, elding jadynda saqtalghan, últymyzdyng eskirmes asyl múralarynyng biri ekeni sózsiz.

Jetpis jyldan artyq ýstemdik qúrghan kenestik totalitarlyq jýie jeti atany úmyttyryp, ata-baba, ata-ana arqyly qanmen, sýtpen keletin ghajayyp qúdiretti qasiyetterdi joqqa shygharyp, tughan-túrghan ortasyn ózgertip belgili bir maqsatqa baghyttalghan tәlim-tәrbie beru arqyly qatardaghy adamdardan asqan talantty adam jasaymyz degen jalghan úranmen damydy emes pe? Sol jalghan úran sol jýiening týbine jetip tyndy ghoy.

Qazaqtyng aqsýiek atanghan bir bóligi – tóreler ózderining arghy atasy han Shynghys ekenin eshqashan da úmytqan emes. Áueli ony ózderine Allanyng bizge syilaghan asqan syiy-mәrtebesi dep sanaydy. Osyghan oray Shynghys hannyng úrpaghy turaly әlemdik shejire dayyndalmaqshy. Jalpy shejire jazu Shynghys han zamanynan bastalghany belgili.

Qazaq halqynyng jazbasha shejiresi erte kezden damymasa da, auyzsha shejiresi este joq eski zamannan bastalghan. Búl ózi anyz, tanba, tanym arqyly elding esinde saqtalyp, atadan – balagha, auyzdan-auyzgha tarap, elding jadynda saqtalghan, últymyzdyng eskirmes asyl múralarynyng biri ekeni sózsiz.

Jetpis jyldan artyq ýstemdik qúrghan kenestik totalitarlyq jýie jeti atany úmyttyryp, ata-baba, ata-ana arqyly qanmen, sýtpen keletin ghajayyp qúdiretti qasiyetterdi joqqa shygharyp, tughan-túrghan ortasyn ózgertip belgili bir maqsatqa baghyttalghan tәlim-tәrbie beru arqyly qatardaghy adamdardan asqan talantty adam jasaymyz degen jalghan úranmen damydy emes pe? Sol jalghan úran sol jýiening týbine jetip tyndy ghoy.

Qazaq halqy túqym qualau zandaryn zertteytin genetika ghylymyn iygermey túryp-aq úlyn ýilendirip, qyzyn úzatar tústa, qúdalar jaqta el qúrmetteytin ataqty azamattar bolghan ba, bolmaghan ba, aldymen soghan nazar audarghan.

Mysaly, qazaq halqy mal sharuashylyghynda da jaqsy atalyq pen analyq maldardan jaqsy túqym alugha tyrysady ghoy. Al adam balasyna kelsek, búl qaghidany mýldem joqqa shygharyp barlyq adam birdey, tegi de birdey, ózara eshbir artyqshylyghy joq, tek tәrbiyelesek, oqytsaq bolghany qatardaghy adamnan talantty adam jasaymyz dep keldik. Adam balasynyng tegine taptyq kózqaraspen qarau siyaqty ishmerez teoriya qarqyndy týrde iske asyp jatty.

Qazaq halqy tәuelsizdik alghannan keyin shejirege erekshe nazar audara bastady, ózimizding kim ekenimizdi, qaydan keldik, qayda baramyz degen filosofiyalyq mәselelerge barlau jasap, etek-jenimizdi jiyp, barymyzdy baghalap, joghymyzgha izdeu salu maqsatynda әrtýrli ýlkendi-kishili shejireler shyghyp jatyr. Ol dúrys ta shyghar.

Solar siyaqty jazylyp jatqan Shynghys han úrpaqtarynyng әlemdik shejiresining bir tarauy Qazaq halqynyng úly hany - bizding babamyz Abylaydyng Jetisu aimaghyna kelgen úldaryna, solardyng keyingi úrpaqtaryna arnalghan.

Reti kelgen song aita ketelik, Abylay hannyng 12 әielinen artynda 30 úl, 40 qyz qalghan. Qazirgi Abylay әuleti, tóre túqymdary solardyng úrpaqtary. Osy әulet keyinnen Esengeldini, Sarjandy, Kenesaryny, Shoqandy, Tezek Tóreni, Syzdyqty, Ermahan Bekmahanov súltandardy jәne bizding zamandasymyz Shot-Aman Uәlihanov súltandy bergen әulet.

Deytúrghanmen, Abylay hannyng eng ýlken múrageri, óshpes әuleti – artyndaghy qazaq degen júrty. Qazaq Ordasy atalatyn ejelgi memleketin Qazaqstan Respublikasy degen esimmen qayta qúrghan, alda qanday qiyndyqtar túrsa da elining sanasyn saqtaytyn ójet, erjýrek úrpaq ósirip, ata qonysyna berik qonystanyp órken jayghany sózsiz. Sol halyqtyng arqasynda Abylay salghan Aq jol, Abylay ýlgisi býgingi kýnge úlasyp jatyr.

Abylay hannyng úrpaqtarynyng taghdyry ózining qazaq degen halqy siyaqty qay kezde bolsa da onay bolmaghany anyq. Eger qazaq halqyn myzghymas Shyn (piramida) dep sanasaq, sol Shynnyn ýsh qyry (jýzi) qazaqtyng ýsh jýzi bolsa, úly handardyng úlysy Shynghys hannyng qazaq bútaghy - tóreler ýsh jýzge ortaq sanalady. Sondyqtan da orys halqy Qazan tónkerisinen keyin Romanovtar túqymyn týgel qyryp, quyp tastaghanda qazaq halqy han túqymdaryn, ózderining tórelerin óz rularyna qosyp, jasyryp saqtap qalghanyn qalay úmytpaqpyz, aghayyn...

Qazaq elinde «Súltan» lauazymy basynda tek Shynghys hannyng úrpaqtaryna berilgen. Tәuke hannyng túsynda qabyldanghan «Jeti jarghy» zandar jinaghy Súltan dәrejesin zandastyryp berdi. Sonymen qazirgi tóreler ózderin «Súltan» dep atauyna tolyq negiz bar.

Qazaq halqynyng asa iri jazushysy Múhtar Maghauin «Qazaq tarihynyng әlippesi» degen kitabynda, «...ejelgi týrikting qiyat ruynan shyqqan Shynghys han úrpaghy Qazaq Ordasynda Aqsýiek, yaghny airyqsha tekti әulet dep sanalghan. Búl әuletting qazaqy tilde atauy – tóre...» dep kórsetken. («Qazaqstan», 1995, 190 bet).

...Han Abylay úrpaqtarynyng Jetisugha kelui bizding atalarymyzdyng aituy boyynsha bylay bayandalady.Úly jýzding el jaqsylary Abylay hangha baryp qolqa salyp, «Jer tóbesiz, El tóresiz bolmaydy, eski salt boyynsha bir balanyzdy bizge beriniz, ózimiz aparyp, tәrbiyelep, el basqartayyq» dep qolqa salypty. Sonda Abylay han aulyndaghy oinap jýrgen balalaryn jinap, han ordasyna shaqyryp, bylay dep qúziret aitqan eken: «Myna tórde otyrghan aqsaqaldar Úly jýz júrtynyng iygi jaqsylary, senderding bireuindi súrap kelip otyr. El basqarsyn dep. Qaysyng barasyndar, baratynyng osynda qal da, barmaytyndaryng shygha berinder» degen eken. Sonda bizding babamyz 13 jasar Ádil tizerlep otyryp qalghan eken. Mine, biz sol Ádilding úrpaqtarymyz.

Han Abylaydyng әuleti shejiresinde Ádil súltannyng ýrim-bútaghynyng alatyn orny bólek. Han Abylay balasy Ádildi Qytay imperatoryna amanat etip jibergen. Qytaydan qaytyp kelgen son, Úly jýzding han dәrejesindegi súltany bolghan. Ádil súltannyng Qytay memleketimen qarym-qatynasy jaqsy bolghany anyq. Qytay tarapynan «uan» (van) ataghyn alghan. Qazir Qytayda da birneshe әielderi bolyp, biraz balalary bolypty degen sózderdi de estip jýrmiz. Solardyng úrpaqtary, ózderining aitularynsha, qazir de bar ekeni anyqtalyp otyr. Sodan keyin Ádil súltannan basqa taghy da Abylay hannyng 5 úly Jetisu-Týrkistan ónirine el basqarugha jiberilgenderi turaly derekter bar.

...Mening atam Qalibay Núghymannyng әkesi óler aldynda «...kenes ókimeti tórimizdi alghanymen tóreligimizdi ala almady, әiteuir úrpaq saqtalyp qaldy. Eger jer betinde qazaq degen el bar bolsa, Abylay babalarynnyng aty úmytylmas»- degen edi, shýkirshilik eteyik, aitqany keldi.

      2011 jyly 24 mausymda Almaty qalasyndaghy «Bereke» meyramhanasynda jalpy qazaq tóreleri jiylyp Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan kóptegen adamdardyng qatysuymen «As» berildi. Sonda bayqaghanymyz, jalpy aqymaq tóreler joq eken, biraq kóbisi kedey, әli boylarynan ýrey ketpegen. Jalpy alghanda tóreler biylikte joq, biylikten shettetilgen, shektelgen. Búl týsiniksiz jaghday?..

Saraptan qarasaq, Abylay hangha deyin de, Abylay hannan keyin de Shynghys han úrpaghy, onyng ishindegi qazaqtyng bir bútaghy bolyp sanalatyn tóreler óz elining auyz birligi, ar-namysy, tәuelsizdigi jolynda jan-tәnimen qyzmet etudi maqsat-mýdde etip, osy ýshin janyn da qúrban etuge dayyn boluy sol eline degen sheksiz mahabbatynyng nyshany emes pe. Búghan dәlel retinde Álihan Bókeyhanovtyn: «Han balasynda qazaqtyng haqy bar, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» nemese atu jazasyna kesilip túrghan kezde: «Men kenes ókimetin eshqashan da únatqan emespin, biraq moyyndaugha mәjbýrmin»,- dep mәlimdeuining ózi nege túrady!?

Jalpy, Ábilqayyr, Sәmeke, Ábilmәmbet pen Abylay handardan taraghan tekti úrpaqtardyng aty anyzgha ainalghan jaqsylary bolghan, barshylyq, әli de bola bermek. Olardyng qazaq halqynyng auyz birligi, ar-namysy, tәuelsizdigi ýshin, qazaq degen erjýrek, dostyqqa adal, bauyrmal, óte sengish, qonaqjay halyqqa qyzmet etudi ózining basty mindeti dep biletinderin esh dәleldeuding qajeti joq. Oghan tarihtyng ózi kuә!

Bizde biraz uaqyttan beri Han kóteru mәselesi anda-sanda aqparat qúraldarynda kóterilip kele jatqany belgili. Osyghan oray tariyhqa kóz salsaq, Reseyde Romanovtar túqymynyng songhy biyleushisi Nikolay II 1917 jyly resmy týrde taqtan bas tartqan.

Al qazaq handaryna keletin bolsaq, tarihta birde-bir han – Shynghys túqymy taqtan bas tartpaghan eken. Taqty olardan tartyp alghan nemese otarshyl memleket kýshpen joyghan. Olay bolsa, taq ruhy Shynghys hannyng úrpaghynda qaldy dep týsinu kerek.

Osy tústa bir eskertetin jay, ghúlama tarihshy Qadyrghaly Jalayyrdyn «Shejireler jinaghynda» Úly handardyng úlysy - Shynghys hannyng jeti atasynyng tizbegi berilgen. Ol bylay taratylady: Budanjar han - Datum Mónen – Qaydu han – Baysúnqar –Týmene han – Qabyl han - Bartan Bahadur - Isugey (Esugey) Bahadur – Shynghys han.

Al Shynghys hannyng qazaq bútaghy әkesining danqyna danq qosqan, aty әlemge әigili qolbasshy, jaujýrek bahadur Joshy hannan bastalady ghoy. Sonyng bir bútaghy Shynghys han – Joshy han – Toqay Temir – Óz Temir – Qoja – Badaghúl Oghlan – Orys han – Qúiyrshaq han – Baraq han – Áz Jәnibek han (Abu-Saiyd) – Jәdik – Shyghay han – Esim han – Salqam Jәngir – Uәly han – QaHarly (Qanisher) Abylay han – Kórkem Uәly han – Abylay han.

Dýnie jýzinde dәl osynday tegi bar birde-bir úrpaq kezdespeydi. Búny keltirip otyrghanym ýlken bir maqtanysh ýshin emes. Osydan bir ýlken súraq tuyndaydy. Ol Shynghys hannyng úrpaghymyz, dep jýrgen bizderge – tórelerge, osy jogharyda keltirilgen úlylardyng úrpaghy bolu «Sor ma, әlde baq pa?» - degen saual. Menimshe, onyng baq boluy mýmkin, eger bizder, sol úlylardyng ruhyna layyq nemese layyqtau bolsaq, onda sóz bólek. Al bizder solardyng ruhyna mýldem layyq bolmasaq, sordyng naghyz ózi emes pe? Bizder – tóreler osynyng baghasyn bilinkiremey, mәn bermey jýrmiz-au dep oilaymyn. Osy saualgha sizder men bizder Shynghys hannyng qazirgi úrpaktary – Tóreler, qanday jauap bere alamyz?.. Oilanayyqshy, aghayyn!.. Osynshama nege aramyz suyp ketti? Biz úly handardyng úlysy Shynghys hannyng úrpaghy emespiz be? Osyny týzetuge bola ma, aghayyndar? Bizderge tórelerding qanday bolatynyn eshkim ýiretken joq, sondyqtan aldymen ózimiz tóre boludy ýireneyik, sodan keyin úrpaqtarymyz jas súltandargha tóre boludy ýireteyik. «Tórede de bauyr bar...» degen maqaldyng synalar túsy osy.

Sóz sonynda aitarymyz, qazirgi kezde jer sharynda úly handardyng úlysy Shynghys hannyng 24-30-shy úrpaqtary ómir sýrip jatyr. Mynanday nәrseni eske salsaq artyq bolmas. Myna mening jas kezimde qalghan es-sanamda, búrynyraqtaghy bizding tóre azamattary shetinen ór, әri er minezdi, seri-symbatty, segiz qyrly, bir syrly azamattar bolghandyqtary qalypty. Múnyng Shynghys babamyzgha tikeley baylanysty ekeni sózsiz. Óitkeni Úly atalyq tizbekting aq bastauy – danqty babamyzdyng ózi. Búl mәsele genetika ghylymynda sózsiz dәleldengen. Deytúrghanmen, óse kele es jighan song « Erte kezderde osy tórelerding shesheleri kimder bolghan dep oilap», tariyhqa kóz jýgirtsek, olardyng analary qazaq halqynyng bay-bekteri, batyrlarynyn, danalarynyn, biylerining qyzdary eken. Búl degenimiz, sol kezdegi tóreler ózderining tekqoryn qazaq halqynyng eng asyl qasiyetterimen qúnarlandyryp, núrlandyryp, bayytyp otyrghan. Sondyqtan da kóptegeng tóre úrpaqtarynyng tabighatynda QAZAQ halqynyng eng jaqsy qasiyetteri jinaqtalyp, kórinis tapqan deuge bolady. Biraq sol asyl qasiyetterding odan әri býrshik jaryp, el iygiligine ainaluy kesheuildep jatqanday jәne oghan súranys ta joq. Han Shynghystyng úrpaghy oyanatyn kýn bolghay dep tileu tileymin! Bir Alla, Jaratqan IYem jar bolghay!

Súltan Aman ShOTAEV,

Ghylymdar doktory, professor,

«Tezek Tóre»

halyqaralyq qoghamdyq

qorynyng preziydenti

Shynghyshan» jurnaly №2(3) 2012 jyl