Darhan dalamyzdyng kendigin dana da dara tuylghan babalarymyz erliginen bólip qarau qay kezde de әbestik bolyp sanalmaq. Óitkeni kók bayraghyn kýn sýigen azattyghymyz sol bahadýr babalarymyzdyng san ghasyrlyq armany ekeni dausyz.

         Osynday almaghayyp kezenderde ózining erligimen de, aqyl-parasat kendigimen de kózge týsken aituly túlghalardyng biri de bir egeyi Abylay han edi. At oinatyp jetken ata jauy Sharyshtyng basyn alyp, sharshy toptyng namysyn qorlatpaghan Ábilmansúr erligine tarih kuә.  Al  Abylay atanyp taqqa otyryp, alty alashqa úran bolghany da boyamasyz aqiqat edi.

         Jasyrpatyny joq, songhy jyldar babalar erligine bas súghyp, aruaq attap aqyl aitatyn «basbúzarlar» kóbeyip ketti. Naqtyraq aitsaq, ótken jyl boyy basylym betterinde Ábilqayyr handy ardaqtap Abylay handy jamandap, bolmasa kerisinshe jauap qaytaryp júrtshylyqty jaulyqqa jetelegen jandayshaptar dodasy bolghanyn kózqaraqty oqyrman jaqsy biledi. Álde qashan ruhtary әlem sharlap, topyraqtary tozghan babalarymyzdyng aruaghyn qozghap, mazasyn alghan misyzdardyng kózdegeni ne eken sonda?! Tanym bar. Qalay bolghan kýnde de tarih sahnasyna kóterilgen búl eki túlghanyng  ghasyrlar boyy qan keshken qazaq tarihynan alar orny erekshe.

Darhan dalamyzdyng kendigin dana da dara tuylghan babalarymyz erliginen bólip qarau qay kezde de әbestik bolyp sanalmaq. Óitkeni kók bayraghyn kýn sýigen azattyghymyz sol bahadýr babalarymyzdyng san ghasyrlyq armany ekeni dausyz.

         Osynday almaghayyp kezenderde ózining erligimen de, aqyl-parasat kendigimen de kózge týsken aituly túlghalardyng biri de bir egeyi Abylay han edi. At oinatyp jetken ata jauy Sharyshtyng basyn alyp, sharshy toptyng namysyn qorlatpaghan Ábilmansúr erligine tarih kuә.  Al  Abylay atanyp taqqa otyryp, alty alashqa úran bolghany da boyamasyz aqiqat edi.

         Jasyrpatyny joq, songhy jyldar babalar erligine bas súghyp, aruaq attap aqyl aitatyn «basbúzarlar» kóbeyip ketti. Naqtyraq aitsaq, ótken jyl boyy basylym betterinde Ábilqayyr handy ardaqtap Abylay handy jamandap, bolmasa kerisinshe jauap qaytaryp júrtshylyqty jaulyqqa jetelegen jandayshaptar dodasy bolghanyn kózqaraqty oqyrman jaqsy biledi. Álde qashan ruhtary әlem sharlap, topyraqtary tozghan babalarymyzdyng aruaghyn qozghap, mazasyn alghan misyzdardyng kózdegeni ne eken sonda?! Tanym bar. Qalay bolghan kýnde de tarih sahnasyna kóterilgen búl eki túlghanyng  ghasyrlar boyy qan keshken qazaq tarihynan alar orny erekshe.

         Abylay hannyng tuylghanyna 300 jyl toldy. Búl turaly tarihyn týsinip, túghyrly túlghalar turaly oilanatyn ziyalylar aityp ta, jazyp ta jatyr. Ókinishtisi, on jyl sayyn úlyqtalyp otyratyn «úlylar» qatarynda ýsh ghasyr tolyp otyrghan Abylay hannyng bolmaghany. Shyn mәninde Abylay han eleusiz ghana elimiz kóleminde emes, YuNESKO dengeyinde toylanatyn bir tuar úly perzent. Ashy da bolsa aitayyn, atam qazaqta «Abylaydyng asynda shappaghanda...» degen sóz bar ghoy. Tartysqa týsken teksizder últtyng úlysyn úlyqtaudan góri óz babasyn úly atandyrugha tyrysqan myna zamanda Abylay handy әlemdik dengeyde toylaugha jete almaytynymyz haq. Sondyqtan azat memleket tarapynan tektilik jasalyp, últ bolyp úiysyp Abylaydyng asynda shapsaq bәrimiz ýshin mәrtebe bolar edi. Sózimning sonyn ótken jyly dau-damaygha týsip, han qúlaghyn shulatqan «bilgishterge» arnap jazghan «Abylaydy aqtau» atty ólenimmen ayaqtaghym keledi. Baba ruhy bәrimizge jar bolghay.

A, qúdaylap atqa qonghan alashtan,

Abylaydan artyq úl joq baghy asqan.

Erligine ýn qospaghan erlerdin,

Ezderim-ay, esimine talasqan.

Aruaqtan alaryng ne azghandar?!

Kerek bolsa últ ruhyn qozghandar.

Ólisine ókpe artpaghan el edik,

Kerisumen tozbandar.

Alash ýshin Abylay ne kórmegen,

Sýrinse de syryn jatqa bermegen.

Aqtangerge oq tiyip, sasqan kezde,

Kók dónenin Jәnibek,

Tartqan eken kóldenen.

Taqymynda kókdónen kókke atylghan,

Batyryna jýgindi esti aqylman.

Órligindi saghyndym baqqa tughan,

Ýshkirinseng ýsh jýzing sapqa túrghan.

Jaudan aman qútylyp dauda qaldyn,

Qylyghyna kektenem qay nadannyn?!

Moyyndaghan balasy bar ghalamnyn,

Ózi kuә isine sar dalannyn.

Azattyq ed armanyn, talghamyng da,

Jau antalap túrghanda jan-jaghynda.

Kókbar etip dodagha salghanymda,

Tynysh jata almassyng tar qabyrda.

Esimindi qorlasam esirgenim,

Kósilgenim Saryarqa, tósinde elim.

Jetesizge jón aityp jekirmedim,

Alashyndy Abylay «keshir» dedim.

Talapbek Tynysbekúly

Aqyn,

M.Áuezov atyndaghy

Ádebiyet jәne óner institutynyn

kishi ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz