2023 jyldyng kýntizbesi ayaqtalyp keledi. Endi az kýnnen song 2024 jyldyng jana paraghy ashylady. Abai.kz aqparattyq portaly jyldaghy dәstýrmen, jyldyng basty oqighalaryna sholu jasay bastadyq.

Biyl eldi eleng etkizgen, halyq qyzu talqy jasaghan, eldi quandyrghan, múnaytqan qanday manyzdy oqighalar oryn aldy? Kimdermen qoshtastyq, kimdermen dostastyq? Áttegen-ay degen tústarymyz qaysy? Jyl qorytyndysynyng alghashqy toptamasyn oqyrman talqysyna úsynamyz...

Biylghy jyldyng eleuli oqighalary qataryna:

MÁJILIS SAYLAUY

2023 jyldyng 19 nauryzynda Qazaqstanda ótken kezekten tys Mәjilis deputattarynyng saylauyn jatqyzamyz. Nege deseniz, 2022 jylghy referendumda Qazaqstan Konstitusiyasyna engizilgen ózgeristerge sәikes Mәjilis deputattaryn 70%‑y partiyalyq tizim boyynsha, 30%‑y bir mandatty okrugterden saylau turaly sheshim qabyldanghan bolatyn. Búl sheshmdi Qazaqstan halqy shynayy demokratiyagha bet búru dep qabyldap, osy saylaudan kóp ýmit kýtti.

Múnda «eski Qazaqstan» men «jana Qazaqstan» arasynda qatty tartys boldy. «Eski Qazaqstannyn» óz pozisiyasyn әli de myghym ústap otyrghanyn kórdik. Qatty ókinish boldy, ashu da, sharasyzdyq ta oryn aldy... «Endeshe múnyng nesi janalyq?» deuge bolatyn shyghar. Biraq osy saylaudyng nәtiyjesinde otyz jyldan astam avtoritarly biylikpen ýzbey jaghalasyp, halyq ýshin, últtyq mýdde ýshin kýresken birneshe tanymal azamattardyng «Mәjilis deputaty» atanuy Qazaqstannyng jana tarihyndaghy «eleuli oqigha» ekenin,  sóitip, qanshama jyldar «letargiyalyq úiqygha» ketken Mәjiliste «tirshilik nyshany» payda bolghanyn moyyndauymyz kerek...

PREZIYDENT JOLDAUY HÁM «ÁDILETTI QAZAQSTAN» ÚGhYMY

Biylghy jyldyng taghy bir eleuli oqighalary qataryna 1‑shi qyrkýiektegi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng «Ádiletti Qazaqstannyng ekonomikalyq baghdary» atty Qazaqstan halqyna Joldauynda atalghan «Ádiletti Qazaqstan» úghymynyng ómirge keluin jatqyzar edik. Osynyng aldynda «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «Jana Qazaqstan» «memleketti basqaru prinsiypi» retinde qyzmet etuge jaramsyz, ony «Ádiletti Qazaqstan» dep ózgertu arqyly ghana atqarushy biylikting aldyna naqty talaptar qonggha bolady dep syny maqala jariyalanghan. Sondyqtan biz Joldauda aitylghan «Ádiletti Qazaqstandy» jyly qabyldadyq. Áriyne, azamat retinde «osydan keyin Qazaqstan biyligi týgelimen әdilettenip ketedi» degen jalang oidan aulaqpyz.

Biraq, biz ýshin onyng eleuli manyzy basqada: Tәuelsizdikten keyin  (mýmkin, «azattyqqa jetkennen keyin» degen dúrys pa?) alghash ret biylikting shynynan aitylghan «әdilettilik» sózi búiyghyp jatqan búqaralyq sanada terbelis tughyzdy. Osy sózben qanattanghan qara halyq jer‑jerde biylikten «әdilettilikti» talap etudi kýsheytti. Ol jergilikti biyliktegi búrynghy yryqsyz ketken korrupsiyagha, «ózim bilem» degen ór kókirektikke, ymyralasqan sybaylastyqqa jәne basqa últtyq mýddege qarsy әreketterge shekteu qoya bastady, biylikting «narsistik kelbetin» ózgerte bastady... Sol arqyly Qazaqstan halqy ózining tól qasiyeti – «әdilettilikti» memleket qúrudyng sara jolyna (prinsiypine) ainaldyru әreketin bastaugha mýmkindik aldy... Qazirgi «Eski Qazaqstannyn» jantalasqan әreketine qaramastan, halyq endi osy joldan qaytpaytynyna senimdimiz. Erte me, kesh pe – halyq degenine jetedi!

TEMIRTAUDAGhY APAT. MITTALDYNG ELDEN KETIRILUI

Ýshinshi eleuli oqigha qataryna Qazaqstan ekonomikasynan búrynghy biyligimiz qoldan jasaghan, «qarghayyn desem jalghyzymsyn, qarghamayyn desem jalmauyzymsyn» deytindey alpauyt Lakshmy Mittaldyng «ketiriluin» aitar edik. IYә, ol ózi ketken joq, ol – ketirildi! Eng ókinishtisi, ol jәy ketpey, kombinatty basqarghan jyldary 200-den astam azamattarymyzdyng ómirin jalmap ketkeni bolyp otyr: eki jýz ýzilgen taghdyr, qanshama adamnyng qayghysy, oryndalmaghan armandar, ómirge kelmey qalghan sәbiyler... Búl orny tolmas qayghy ‑ «Eki kózden móltildep jas keledi, elim‑ay»...

Sonda daghy, múny «eleuli oqigha» dep atauymyzdyng taghy bir eleuli sebebi bar, ol – osy «mittal ket!» oqighasy ózge alpauyttaryn Qazaqstan jerinen «ne keteri, ne qalary» turaly qatty oigha jeteleytini der edim. Olar osydan keyin «Qazaqstan baylyghyn emin‑erkin sora beruge bolady» degen jymysqylyqtan arylatyn shyghar degen oidamyz. Aryla almasa – óz obaldary ózderine!

QAZAQ TILIN QOLDAUGhA QARAJAT BÓLINE BASTADY

Tórtinshi eleuli oqigha dep juyrda ghana preziydentting ózi bastamashy bolyp, «Halyqaralyq Qazaq tili qoghamyna» endaument qoryna dep jeti million tenge qarjy audaruyn aitugha bolady. Odan keyin qoghamgha әrtýrli biznes ókilderi elu‑jýz milliondap aqsha audara bastady. Endi, osy qordan týsetin investisiyalyq qarjy qazaq tilining damuyna júmsalatyn bolady.  Múnyng eleuli bolatynynyng taghy bir sebebi mynada: búryn qazaq tilin damytu ýshin qogham atyna milliardaghan aqsha bólinetin. Biraq qogham onyng esh paydasyn kóre almaytyn. Óitkeni, aqsha qoldy bolyp, eshkim ol ýshin jauapqa tartylmaytyn. Al, qazirgi endaumenttik jýie boyynsha Qogham qoryna ay sayyn belgili bir payyzdyq qarajat týsedi. Búl Qazaq tili qoghamyna túraqty júmys jasaugha mýmkindik beredi, әri týsken qarjynyng maqsatty júmsaluyn kýsheytedi. Ol turaly janayqayymyzdy biz de kezinde Abai.kz sayty arqyly biylikke jetkizgen bolatynbyz... Sol ýshin de búl mәseleni erekshe atap otyrmyz desek bolady...

SYNGhA ÚShYRAGhAN ÁKIMDER SAYLAUY

Besinshi eleuli oqigha – 7‑qarashada Qazaqstanda alghash ret ótken 42 audan jәne 3 oblystyq dengeydegi әkimderdi saylaudy aitugha bolady. IYә, saylaugha kóbine‑kóp búrynghy әkimder qatysyp, olar «kóp qinalmay‑aq» jeniske jetkenin joqqa shygharmaymyz. Sondyqtan búl saylau syngha úshyrady. Degenmen, osy saylauda ýmitkerler alghash ret mandaylary terlep, ózderi jauapty ónirdi damytu turaly josparlar jasaugha, baghdarlamalaryn halyqqa kórsetuge mәjbýr boldy. Endi, osy baghdarlamlargha qaray otyryp halyq naqty talaptar qoya alady. Sóitip, halyq alghash ret ózin «basqaru obektisi» dep emes, memleket isine aralasushy «subekt» retinde sezinuge ýirene bastady. Búl demokratiyalyq ýrdisting bastamasy jәne әlippesi bolyp tabylady. Sol ýshin de búl saylau eleuli.

Biylghy jyldyng eleuli oqighalary qataryna:

• Atyraulyq filosof‑jazushy Beket Qarashin «Jyldyng ýzdik jazushysy» atandy. Onyng «QR Enbegi singen qayratkeri» ataghyn aluyn jatqyzamyz. Sebebi, bizde búryn ómir boyy әdiletsizdikpen kýresip kelgen jazushyny qúrmetteu dәstýri joq bolghan. Endi – bar;
• Qonaev qalasynyng Qúrmetti azamaty Iztileu Toyshybaevtyng Astana qalasynda «QR Jyl adamy» nominasiyasyna ie boldy. El jany súlu adamyn jaqsy kóredi. Biylikting te osyghan bet búrghany – jaqsy yrym;
• «Týrki әlemi Ústasy» ataghynyng iyegeri, QR Enbegi singen qayratkeri, «Aghayyndy ýsh temirshi ústalar» atymen Qazaqstangha jәne әlemge tanymal bolghan bauyrlardyng ortanshysy Maqmút Qúlmentegi ústanyng osy aida QR «Qúrmet» Ordenimen marpattaluy. Búryn kóp jaghdayda ústalardyng enbegin әrýrli kórmeler ne әkimder paydalanyp keldi. Kórme ótken son, ústalar әdettgidey eleusiz qala beretin... Biyl Maqmút ústa Astana qalasynda óz tuyndylaryn Fransiya preziydenti Emanuel Makrongha kórsetti. Fransuzdar ony qyzygha tamashalady. Sondyqtan búl sheberge layyqty marapat. Qúttyqtaymyz!

Jalghasy bar...

Oqighalar tizbegin qúrghan Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz