Songhy kezde keybir sheneunikter mәselening bayybyna barmastan, tilining úshyna oralghan pikirdi býkpesiz aqtara salatyndy shyghardy. Al bylayghy júrt elding týrli salalaryn basqaryp jýrgen basshylargha qarap boy týzeydi desek, qatelespeymiz.

Joghary lauazymdy qyzmetti qolyna alghan vedomstvo basshylary әueli memlekettik, qoghamdyq mýddeni basty oryngha qoyy tiyis. Dese de, keyde ózderining kýmәndi ústanymdary men shiyki úsynystaryn sol kýiinde mәlimdey salu beleng alyp otyrghany jasyryn emes. Múnday jaghdaydyng el arasynda týsinbestik, dýrdaraz pikirler men kiykiljinder tudyratyny taghy bar. Búlay deuimizge ne sebep? Jaqynda Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekova mәjilistegi bir otyrysta: «Auyl túrghyndary mayly et jeuden bas tartsyn! Ony mayyn sylyp alyp tastap jesin. Áytpese, olargha tikúshaqpen «Festal» taratyp beruge memleketting aqshasy joq», – dep qoy kórmegenning sózin qoyyp qalypty. Ministr hanymnyng osylaysha «alandaushylyq» bildiruin qalay týsinuge bolady? Búl basqa-basqa, barsha halyqtyng býgingi ahualyn kórip-bilip otyrghan ministrding tarapynan aitylatyn uәj be edi? 

Songhy kezde keybir sheneunikter mәselening bayybyna barmastan, tilining úshyna oralghan pikirdi býkpesiz aqtara salatyndy shyghardy. Al bylayghy júrt elding týrli salalaryn basqaryp jýrgen basshylargha qarap boy týzeydi desek, qatelespeymiz.

Joghary lauazymdy qyzmetti qolyna alghan vedomstvo basshylary әueli memlekettik, qoghamdyq mýddeni basty oryngha qoyy tiyis. Dese de, keyde ózderining kýmәndi ústanymdary men shiyki úsynystaryn sol kýiinde mәlimdey salu beleng alyp otyrghany jasyryn emes. Múnday jaghdaydyng el arasynda týsinbestik, dýrdaraz pikirler men kiykiljinder tudyratyny taghy bar. Búlay deuimizge ne sebep? Jaqynda Densaulyq saqtau ministri Salidat Qayyrbekova mәjilistegi bir otyrysta: «Auyl túrghyndary mayly et jeuden bas tartsyn! Ony mayyn sylyp alyp tastap jesin. Áytpese, olargha tikúshaqpen «Festal» taratyp beruge memleketting aqshasy joq», – dep qoy kórmegenning sózin qoyyp qalypty. Ministr hanymnyng osylaysha «alandaushylyq» bildiruin qalay týsinuge bolady? Búl basqa-basqa, barsha halyqtyng býgingi ahualyn kórip-bilip otyrghan ministrding tarapynan aitylatyn uәj be edi? 

Shyn mәninde, ministr hanym auyl túrghyndarynyng bәrining «mayly et jep, auzynan sary may aghyp jýrgenin» qaydan kóripti? Dәl osylay aitpastan búryn, qazirgi auyl halqynyng jaghdayyna bir mәrte kóz jýgirtse qayter eken? Onyng týk te qiyndyghy joq. Ministr hanym bir-eki kýn shalghaydaghy elge issaparmen barsa bolghany. Tipti, halyq ýshin júmys isteytin ministrlik eldi mekenderdegi búqaranyng әleumettik túrmysyna qanyq pa?

Densaulyq saqtau ministri S.Qayyrbekova orynsyz pikir aitamyn dep, kópshilikting yzasyn tughyzghan siyaqty. Sebebi, býginde bayaghyday órisi tórt týlikke toly auyl joqtyng qasy. Qora-qora mal baqqan uaqyt kelmeske ketkeli qashan. Jyldan-jylgha auyl tozyp, maldyng basy kýrt azayyp barady. Atap aitqanda, 2013 jyldyng 1 shildesinde qústyng sany 38 390,3 mynnan 37 785,2 myngha, qoy-eshki 23 553 mynnan 19 911 myngha, iri-qara 6977,4 mynnan 6971,7 myngha, týie 194,1 mynnan 183,2 myngha tómendegen. Sosyn eki qolgha bir kýrek tappaghan júrt qalany panalap, nәpaqa tabuda. Ol ol ma, auylda túrsa da, qorasynda tyshqaq laghy joq otbasy jeterlik qazir. Tipti, keybiri mayly etti óni túrmaq, týsinde siyrek kóre bastaghan. Shyny kerek, «mayyn sylyp alyp tastamaq» týgili, aryq etke de әreng qol jetkizip jýrgenderdi de kórip kelemiz sol auyldan. Sóite túra, ministr hanym «auyl túrghyndary mayly et jeuden bas tartsyn!» deydi júrtty mazaq etkendey bolyp. 

Qazir halyqtyng densaulyghy mәz emes. Mәselen, býginde medisinanyng betpe-bet kelip otyrghan mәselesi – qanazdyq. Búl auru qúnarly tamaq auzyna tie bermeytin adamdarda jii kezdesedi. Songhy kezde auyl túrghyndary, onyng ishinde jýkti әielderding 85 payyzy qanazdyq auruynan zardap shegedi. Sebebi, olardyng aghzasy ministr hanym jeuge tyiym salghan «mayly etke» shóldep túr. Eger bolashaq ana etti kýndelikti tútynsa, qanazdyqty jenetin búdan asqan tagham joq eken. Ertede kóshpendilikpen ómir sýrgen zamanda mayly et jegen qazaq densaulyghyna ókpe artpaghan. Kerisinshe, qazaqtyng «et – etke, sorpa – betke» deuining ózi et jemese túra almaytynyn anyq anghartqanday. Al Salidat hanym «mayly et» jegen auyl túrghyndaryna dәri-dәrmekti óz qaltasynan beretindey, «memleketting aqshasy joq» dep, Últtyq qorynda 64 mlrd. dollardan astam aktiv qarjysy jinaqtalghan Qazaqstangha jany ashyghansidy. Ol ol ma, qiyandaghy auyl halqyna dәri tikúshaqpen jetkizilipti degendi alghash estigende tandanystan esten tanyp qala jazdady keybireuler. 

Kezinde densaulyq saqtau salasyn basqarghan eks-ministr Jaqsylyq Dosqaliyev te 2011-2015 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama jobasyn әzirleudi qolgha alyp, Qyzyljar qalasyna barghan issaparda: «Densaulyq saqtau ministrligi 2011 jyldan bastap alkogolidik ishimdik pen temekiden zardap shekken adamdardy tegin emdeuden bas tartpaqshy. Ziyan әdetterding kesirinen nemese tehnika qauipsizdigin saqtamaghannan zardap shekken adamdar jartylay aqysyn tólesin!» degen kýmәndi ústanymyn aityp, júrttyng ashuyn keltirgen edi. Búdan keyin onsyz da korrupsiyanyng oshaghyna ainalghan medisina mekemeleri ishimdikten zardap shekkenderden jedel-jәrdem qyzmetin kórsetkeni ýshin aqy da súraghan. Soraqysy sol, eshqanday zandyq negizi joq búl úsynystyng dәrigerler arasynda qoldaugha ie boluy adamgershilikten góri, aqshanyng biyik túratynyn anyq dәleldedi. 

Árbir adam – memleketting zor baylyghy. Halyq bolmasa, týrli sheneunikterding de, Densaulyq saqtau ministrligining de týkke keregi joq. Ministr hanym әu basta qyzmetke taghayyndalar kezde kimning densaulyghyna jauapty ekenin jýregine jaqyn qabyldap, sezindi me eken? Elimizdegi 17 mln. halyqtyng densaulyghynyng jaqsaruyn qadaghalap, oghan barlyq em-domdy kórsetui tiyis ministrlik ózderining tikeley mindetin dúrys atqarmaularyn «mayly et» jegenderding óz moynyna artyp qoymaqshy ma? Búl әrbirden keyin Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng elimizde et óndirisining eksporttyq әleuetin damytu jóninde: «Ol ýshin etti mal sharuashylyghyn damytyp, 2016 jyly et eksportyn 60 myng tonnagha jetkizuimiz kerek. Búl mindetti oidaghyday oryndaudyng negizgi alghysharttarynyng biri, mal túqymyn asyldandyru bolyp tabylady. Ghylymy negizderge sýiensek et, sýt ónimderin mol әri sapaly óndiru ýshin asyl túqymdy mal basynyng ýlesi 30 payyzdan kem bolmauy tiyis» degen sayasatyna qarsylyghyn tanytyp otyrghan joq pa? Búl otandyq et óndiru isine keri әserin tiygizbey me? 

Ókinishtisi sol, әlgindey óreskel pikir basqa emes, taghy da Densaulyq saqtau ministrliginen shyqqandyghy. El-júrttyng arasyna jii shyghyp, auyl túrghyndarynyng әleumettik túrmysymen etene jaqyn boluy tiyis ministrding týske kiretin «mayly etti» jeuge tyiym salyp, memleketting «Festalgha» ketetin azyn-aulaq ashqasyn qorghap, buynsyz jerden pyshaq úruyn andamay sóilegenge jatqyza almaysyz. Ras, dәriger retinde jekelegen adamgha, pyshaghy maydan keppeytin, jýrekterin shylqa may basqan sheneunikter men minse tóbedey «Djipti» tenseltetin tórelerge «aghzanda holesterin kóbeyip ketken, etti az je» dep aituyna bolar. Al Salidat hanymnyng osy salany basqaryp otyrghan ministr retinde jalpy halyqqa «mayly et jeme nemese mayyn sylyp tastap je» deuine moralidyq jaghynan qúqy bar ma?! 

"Týrkistan" gazeti