Jeksenbi, 29 Jeltoqsan 2024
Jyl qorytyndysy 3177 15 pikir 27 Jeltoqsan, 2023 saghat 14:24

Jyl qorytyndysy: Otan otbasynan bastalady

Nemese zansyzdyqty zandastyrghan jyl

Jyl sayyn osy taqyrypqa úzyn-sonar maqalalar jazylady. Men bolsam osy joly qysqa qayyrayyn. Búl jyldyng auyz toltyryp aitar óz «bәrekeldileri» men «әttegen-aylary» boldy.

«Bәrekeldige» jatqyzarym mynalar:

Birinshisi. El aman, soghys joq. Qúdaygha shýkir, Jeltoqsan, Janaózen, Qantar qaytalanghan joq. Ishki jәne syrtqy qauip-qaterler boy kórsetse de, olar elimizding túraqtylyghyna yqpal ete almady: el memleket tútastyghyna kesirin tiygizer dýrligu men dýrbelennen ada.

Ekinshisi. Ekonomika men әleumettik salada belgili bir ilgerushilikter bar. Eski Qazaqstan túsynda syrtqa aghylghan zansyz qarjynyng qaytaryla bastaghynynyng ózi ne túrady. Ekonomikada naqty investisiyalyq jobalardy qolgha alu jýzege bastady.

Ýshinshisi. Sayasy túrghydan alghanda, eski Qazaqstannyng simvolyna ainalghan elbasizm iydeologiyasy birtindep óz kýshin joya bastaghanday. Eks-elbasy anda-sanda efirge shyghyp qoysa da, júrt bar senimdi Toqaevqa artyp, Nazarbaevty úmyta bastaghan syqyldy. Auyl jәne audan әkimderin halyq ózi tikeley saylay bastady. Azamattyq qoghamnyng belsendiligi artty. Ózim de, qansha oppozisiya bolsam da, Mәjilisting Qoghamdyq palatasynyng mýshesi boldym, әzirshe auzymdy eshkim jauyp jatqan joq. Mәselen, ótken jiyndarda Qantar turaly da, sóz bostandyghy turaly da ashyq aittym.

Tórtinshisi. Jana Qazaqstan túsynda halyqaralyq sayasatqa sony sipat, janasha mәn-maghyna berile bastaghan siyaqty. Preziydentting ózi kәsiby diplomat bolghany ma, әlde geosayasat mәselelerining óte-móte ózekti bola bastaghany ma – ol jaghyn bilmedim, әiteuir, preziydentting shet elderge saparlary men halyqaralyq sammiyterde Qazaqstannyng dausy erekshelinip, qol qoyylghan kelisim-sharttardyng naqty sipaty arta týskendey.

«Áttegen-aylargha» qosarym mynau:

Birinshisi. Ishki jәne syrtqy qauip-qater әli de seyile qoyghan joq. Memleketting Tәuelsizdigi - túghyrly, jeri - tútas boluynyng birden-bir kepili sol – pluralistik qoghamnyng osy eki qúndylyqty qorghau jolyndaghy iydeyalyq birligi. Yaghni, qoghamda bolyp jatqan prosester men oqighalargha әrkim әrtýrli kózqaras ústanuy mýmkin, alayda memlekettik, últtyq mýddeni qorghauda birge boluy tiyis. Búl shart oryndalmasa, elding shyrqy búzylyp, berekesi ketip, qolda barymyzdan airylyp qaluymyz әbden mýmkin. Keler jylda osy jaghyn býkil qogham bolyp eskeruimiz qajet dep sanaymyn.

Ekinshisi. Ekonomikada eski Qazaqstan túsyndaghy múnaygha ghana tәueldilikten әli de qútyla almay otyrmyz. Ekonomikany diyversifikasiyalau degen aita-ayta әbden jauyr bolghan úran úmytyla bastaghan synayly, ol jayynda ýkimet esep bermedi. Biyliktegi sayasatqa tikeley aralasqan at tóbelindey oligarhtardyng aty ózgerse de, zaty men dәti ózgermegen siyaqty. Bagha men tarifter sharyqtap barady, ýkimet inflyasiyany auyzdyqtap dep esep berip jatsa da, bazar men dýkenderge barghan júrttyng pikiri basqasha.

Ýshinshisi. Qoghamdyq-sayasy ómirde belgili bir ilgerileushilik bar bolsa da, tolyqqandy әri qoghamnyng barsha, sonyng ishinde, biylikke balama, syny kózqarasy bar, sonymen birge memlekettik, últtyq mýddelerdi qorghauda biylikpen kompromiske barugha yntaly kýshter janaru prosesine belsendi týrde qatystyrylyp otyrghan joq. Batpandap kirgen nәrse mysqaldap shyghady demekshi, syn aitqan kez kelgen adamdy memleketting jauy kóru ýrdisi әli de joyylmady.

Tórtinshi «әttegen-aydyn» moralidyq, kerek deseniz, adamgershilik astary bar.

Osy jyly otyz jyl boyyna aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolyp, eldi basybayly jekedara basqarghan eks-elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng estelik kitaby jyryq kórdi. Memuar degen subektivti janr. Búl jyly hәm búl jyly avtor bәrshagha besenden belgili bir «qúpiyanyn» basyn ashqanday boldy. Yaghni, resmy otbasynan basqa toqaly әri eki úly bar ekenin júrtqa «jayyp saldy».

Óz basym múny eski Qazaqstanda oryn alghan qúbyjyq hәm qaterli bir dәstýrding aiqyn kórinisi dep bilemin: Ata Zangha sәikes zayyrly qoghamnyng basty postulatynyng biri – otbasy, resmy júbayyna degen qúrmet sekildi  qarapayym qúndylyqtardyng qúldyrauy eng jogharghy dengeyde oryn aldy!

Al bizde synyqtan basqanyng bәri júghatyny taghy da belgili: ýlken bastyq solay etkennen keyin biylik hәm baylyq basyndaghylar da túrpayy «toqalizmge» salyndy, ekinshi (baylyghy asyp-tasyghandar – ýshinshi jәne tórtinshi) «qatyn» alu ózin «elita» sanaytyn topta danghaza dәstýrge ainaldy.

Meninshe,  búl jaytty Nazarbaev әdeyi moyyndady, óitkeni ertengi kýni otyz jyl boyyna jighan-tergen menshigine ie bolugha tiyis óz kindiginen taraghan úrpaghynyng zandastyryluyna jol ashqysy kelip otyr.

Biraq osynshama jyl tek qana resmy jalaqygha kýn kóruge tiyis preziydent óz aktivterin qalaysha zandastyrady eken?!

Onyng jolyn qughan basqa shendiler ne isteydi eken? Aghynan aqtarylyp memuar jaza ma eken?

Kele jatqan 2024 jyl qútty bolsyn!

Ámirjan Qosan

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1689
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2083