«Qyrghy qabaq soghysy» kezinde Amerikany ózek etken demokratiyalyq jýie men Kenes odaghyn tirek etken kommunistik jýiening iydeologiyalyq teke-tiresining negizgi qaruy – әue tolqyny, radio boldy.

Amerika bastaghan Batys elderining aqparattyq shabuyly óz jemisin berdi. Búdan 32 jyl búryn Kenes odaghynyng ydyraghanyn, eng bastysy Qazaq elining - «egemen el» atanghanyn radiodan estip, bildik. 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qytaydaghy bizder «Shanhay» markaly radiodan, «Azattyq radiosynyn» Almatydan taratqan tikeley efiyrinen Qazaqstan respublikasynyng tәuelsizdigin jariyalau sәtine kuә boldyq. Býge-shigesine deyin kónilimizde jattalyp qaldy.

Jinalys sonyna qaray sóz alghan әidik Qasen Qoja-Ahmet aghamyz alandaghy jastargha Qaratyp: «Sizder juas bolmanyzdar, bizge Qabanbay siyaqty batyr babalarymyzdyng aruaghy qondy. Men parlamentten jastargha qaru taratyp berudi súraymyn. Ol bireudi atu ýshin emes, ózimizdi qorghau ýshin kerek», - dedi. Batyr aghamyzdyng sózine ile pikir bildirgen әigili aqyn Múhtar Shahanov aghamyz aqylmen astaspasa, kózsiz erlikting ókinishke úryndyratynyn eskertti. Gorbachevting «qayta qúru men jariyalyghynan» keyin Qazaqstanda últtyq qozghalystar erekshe qarqyn alyp, sayasy ózgeristing basty baghytyna ainalghany belgili.

Qazaq ziyalylary bastamashy bolyp, óz elinde ógeyding kýiin keshken ana tilimizding mәrtebesin kóterudi maqsat etken «Qazaq tili qoghamy», qazaq últshyldyghyna sayatyn «Jeltoqsan» qozghalysy úiymy qúrylyp, belsendi júmys jasady. Eldik mәseleler ghana emes, jerding qayghysy da әlemdik dengeyge kóterildi. Suy tartylghan Aral men yadrolyq synaq alanyna ainalghan Semey qasireti jahangha jariya boldy. Qasen jәne Múhtar aghamyz da sol ýrdisting kósh basynda jýrgen edi. Kenes zamany emes, 32 jyldan beri tәuelsiz elde ómir sýrsede, ana tilin bilmeytin jastar biylikke kelip jatqan býgingi kýnning kózimen baghamdasaq ekeuine de «jenilgen jenimpazdar» dep bagha beruge bolady.

Kenes odaghy qúlaghanymen demokratiyalyq jýie men kommunistik jýiening teke-tiresi әli tolastaghan joq. Kenes odaghynyng kýireuine alyp kelgen josparly sharuashylyqtan bas tartyp, naryqtyq ekonomikagha kóship, Amerikamen sauda seriktesip ornatyp, shiyrek ghasyrda әlemning ekinshi ekonomikasyna ainalghan Qytay kommunistik biyligi Kenes odaghynyng orynyn basyp, Batyspen iyq tenestiretin basty oiynshygha ainaldy. Qytay basshysy Dýniyejýzilik ekinshi soghystan keyin qalyptasqan qazirgi әlemdik geosayay jýieni ózgertudi kózdeytin óz jobalary «Adamzat taghdyrynyng bir túlghalanuy», «Batystyng әlsirep, shyghystyng kýsheyip» kele jatqany turaly jii aita bastady.

Kenes zamanyna qaraghanda qazirgi iydeologiyalyq maydandaghy shayqas, aqparattyq alandaghy shabuyl óte kýrdeli. Adamzat qoghamy sandyq tehnologiya dәuirine kóshti. Áue tolqynynyng orynyn әleumettik jeli basty. Býgingi júrt bayaghydaghy biz qúlaq týrgen maqrúm Batyrhan Dәrimbetting Azattyq radiosynan ór dausymen oqityn «Qazaqstanda demokratiyagha oq atyldy» degen siyaqty janalyqtargha elendey qoymaydy. Qoldary júldyzdargha layk basudan, bloger, trengshilerding tikeley efiyrin kóruden qoldary bosamaydy.

Qoghamtanushylar internet-ghalamtordyng da «qyrghy qabaq» soghysynyng tuyndysy ekenin aitady. Amerika men Kenes odaghy – eki el arasyndaghy tynshylyq, aqparat úrlau qajeti ghylymgha da jýk salyp, tynshylar qolgha týsirgen qúpiya aqparattardy qauipsiz saqtau, jinaqtau niyetinen sandyq tehnologiya barlyqqa kelgen eken. Búl tújyrymgha kelispeske shara joq. «Tәuelsiz el boldyq» dep alaqaylaghanymyzben әli de Reseyding mәdeni, aqparattyq otary bolyp otyrghanymyz sonyng aighaghy. Ýkimet orghandarynyng qoldanatyn internet programmasy men qarapayym halyqtyng kýndelikti jýris-túrysynda paydalanatyn internet qosymshalary derlik Reseydiki ekeni belgili. Demek bizding sandyq mәlimetimizding bәri kórshi elding qolynda degen sóz.

2022 jyly 24 aqpanda orys әskeri Ukrainagha basyp kirgennen keyin, Kremli qojayyny Putinning «Kenes odaghyn qalpyna keltiru» armany qaljyng emes, pisip-jetilgen naqty maqsat ekeni aiqyn boldy. Resey sayasy bәsekede AQSh-qa, Qytaygha jol bergenimen, búrynghy Kenes odaghy aumaghynda yqpalynan  aiyrylghysy joq. Aymaqta demokratiyalyq jýiening etek aluyna da jol bergisi joq. Ózin tәuelsiz elder dostastyghy ayasyndaghy elderding sayasy elitasynyng tiregi sanaydy. Qazaqstandy 30 jyl basqaryp, attan týsken Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdik merekesi óter-ótpesten Mәskeuge baryp, Putinmen kezdeui sonyng nyshany.

Kenes zamanynda qalyptasqan adamdar ýshin Orys memleketi – úly, basshysy – mәngi jenimpaz.

Esbol Ýsenúly

Abai.kz