«Qazirgi tanda, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti oralmandardy tiyimdi ornalastyru ónirlerin aiqyndaudy, oralmandardyng kóship kelu kvotasyn, kvotagha engizilgender ýshin tólenetin aqshalay tólemdi belgileudi alyp tastaudy, Qazaqstan azamattyghyn tek Qazaqstan Respublikasy aumaghynda keminde bes jyl zandy negizde túraqty túryp jatqan etnikalyq qazaqtargha berudi kózdeytin etnikalyq kóshi-qon salasyn retteytin jana tәsilderdi әzirleude» .

Búl – «Aq jol» partiyasy jetekshisinin  «Oralmandardyng kóshin dúrys úiymdastyryp, otandastarymyzdyng elge oraluyn, olardyng jana ómirge tezirek beyimdeluin retteytin jýieli sharalar qabyldau» turaly jibergen deputattyq saualyna oray Ýkimet basshysy Serik Ahmetovtyng qoly qoyylghan jauaptyng toq eteri eken (http://old.abai.kz/node/40310) .

Negizi, búl dynghyrdyng shyqqanyna biraz uaqyt bolghan.  «Zang jobasy» Parlamentke osy jyldyng basynda kelip týsken bolatyn. Júmys tobynyng jetekshisi qazirgi QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, «Núr Otan» HDP Sayasy kenesining mýshesi, Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining tóraghasy Rahmet Jeldibayúly Múqashev myrza. Ýkimetting tapsyrmasyna say ózgertuler men tolyqtyrular engizip, jana Jobany úsynghan da osy kisi.

 «Qazirgi tanda, Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti oralmandardy tiyimdi ornalastyru ónirlerin aiqyndaudy, oralmandardyng kóship kelu kvotasyn, kvotagha engizilgender ýshin tólenetin aqshalay tólemdi belgileudi alyp tastaudy, Qazaqstan azamattyghyn tek Qazaqstan Respublikasy aumaghynda keminde bes jyl zandy negizde túraqty túryp jatqan etnikalyq qazaqtargha berudi kózdeytin etnikalyq kóshi-qon salasyn retteytin jana tәsilderdi әzirleude» .

Búl – «Aq jol» partiyasy jetekshisinin  «Oralmandardyng kóshin dúrys úiymdastyryp, otandastarymyzdyng elge oraluyn, olardyng jana ómirge tezirek beyimdeluin retteytin jýieli sharalar qabyldau» turaly jibergen deputattyq saualyna oray Ýkimet basshysy Serik Ahmetovtyng qoly qoyylghan jauaptyng toq eteri eken (http://old.abai.kz/node/40310) .

Negizi, búl dynghyrdyng shyqqanyna biraz uaqyt bolghan.  «Zang jobasy» Parlamentke osy jyldyng basynda kelip týsken bolatyn. Júmys tobynyng jetekshisi qazirgi QR Parlamenti Mәjilisining deputaty, «Núr Otan» HDP Sayasy kenesining mýshesi, Zannama jәne sot-qúqyqtyq reforma komiytetining tóraghasy Rahmet Jeldibayúly Múqashev myrza. Ýkimetting tapsyrmasyna say ózgertuler men tolyqtyrular engizip, jana Jobany úsynghan da osy kisi.

Qaytalay qaraugha tapsyrys berilgen Zang jobasynyng mәtinin kórip, qazaq deputtardan búryn ózge últ qalaulylarynyng ózi shu ete týsipti: Halmuradov Rozaqúl Satybaldyúly agha múnday zang qabyldap qazaqtyng qarghysyna qalghansha, parlamentten óz erkimmen ketkenim jaqsy dep aighay salsa, Kikolenko Oliga Andreyqyzy apay ShQO oralmandar eng kóp qonystanghan aimaq, men erteng olardyng jýzine qalay qaraymyn dep betin shymshypty. Soghan qaramastan búl zang jobasy býgin Senattan ótip, Elbasynyng qol qongyna jiberilipti.

Sonda Qazaqstan Respublikasy Túnghysh  preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng bayaghy «Qymbatty otandastar! Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ata qonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan ata-mekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» («Egemendi Qazaqstan» 1992 jyl 1 qantar) degen shaqyruy qayda?! 

2011-jyly 22-shildede qoldanysqa engen QR Azamattyq turaly zanynyng 16-1-babynda «Jenildetilgen tәrtippen (tirkeu tәrtibimen), túratyn merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túraqty túratyn: tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen últy qazaq adamdar ótinish bergen kýnnen bastap, ýsh ay ishinde Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyna qabyldanatyny» ashyq jazylghan bolatyn.

Tәuelsiz Qazaqstan endi qandastaryna enekókirek etip kele jatqan osy jalghyz bapty da kópsingen kórinedi. Ishinde «ÚLTY QAZAQ» degen qasiyetti sózi bar qadirli tarmaq bir meyirimsiz, qatygez, satqyn... qolmen syzylyp tastalghaly túr. Jalpy, Qazaqstan qazir «Qazaq» atauy bar nәrsege ýrke qaraydy. Áueli «Qazaqstan» degendegi «Qazaqty» da qyrqyp tastay ma dep qorqatyn boldyq. Sóitip, elimiz endi Ýkimeti dayyndaghan «etnikalyq kóshi-qon salasyn retteytin jana tәsilder» arqyly QAZAQ KÓShI degen úghymdy joyyp, shetten keletinderding barlyghynyn, últynyng kim ekenine qaramastan, «mәrtebesin» tenestirmek. Sol arqyly syrttan oralatyn qazaqtardy barynsha azaytyp, eldi typ-tynysh, jym-jyrt ústap otyrmaq. Bara-bara bәleden aulaq dep  esikti tars jappaq.

Azat eli, aqsaqal Preziydenti túryp, alystan keletin aghayyndardyng migrasiya tasqynymen kelip-ketip jatqandarmen  teng «mәrtebeli» boluy asqan qorlyq. Búdan artyq  qorlyq joqta shyghar búl dýniyede?!  Mәselening kókesi, dau-damaydyng ýlkeni endi tuyndaydy. Qazir Atajúrtqa oralghan qandastarymyzdyng sany bir millionnan artylyp jyghylady. Búl onay kýsh emes! Onyng ýstine búl kelgenderding Otanyna degen mahabbatynda shek joq. Managhy Núrekeng aitqan «Týtini de ystyq tughan jerdin» jolynda óletinder – naghyz osylar. Shettegi bes million qazaqtyng taghdyryna balta shapqan, Qazaq kóshining toqyrauyna әkelip soqtyrghan  sayasat naghyz goloshe­kindik nәubet boldy. Kóshi-qon kvotasynyng toqtatyluy, azamattyq aludaghy jónsiz kedergiler, jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq, jabylghan jala men jaghylghan kýieler atalmysh topty barynsha ashyndyryp, sayasilandyryp jiberdi. Jýz myndaghan otbasy ekige jaryldy. Búlar endi basqagha kónse de, tap osy qorlyqqa tózbeydi! 

Basqa – basqa, búl qazaq biyligi isteytin tirlik emes edi. Eger, myna «kóshi-qon salasyn retteytin jana tәsil» shynymen zang kýshine enetin bolsa,   20 jyldan artyq el basqarghan N.Nazarbaevtyng da bar enbegin juyp-shayyp, masqara etetin bolady búl qadam. Ghúlama Áuezovtyng qazaqqa qaratyp eskertip aitqan bir sózi esimizde shyghar:  "El bolamyn desen, besigindi týze". Endi býgin biz "El bolamyn desen, "bes jylyndy" týze" degeli túrmyz. Óitkeni syrttan aryp-ashyp kóship kelgen qazaqtyng bes jyl boyy azamattyq ala almay, túraqty tirkeuge ilinbey, el sanatyna qosylmay Ataqonysynda josylyp jýrgeni jaqsylyqqa aparmaydy. Búl - Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ózi jetegine alghan qazaqtyng úly kóshin birjola toqtatyp tynu degen sóz.

Sondyqtan Alash júrty búnday kelensizdikke jol bermeui tiyis!

           10.10.2013

Abai.kz