Júma, 22 Qarasha 2024
Biylik 3385 20 pikir 3 Qantar, 2024 saghat 11:31

Qasym-Jomart Toqaev: Biz ozyq oily últ retinde tek qana algha qarauymyz kerek

foto: Aqorda saytynan alyndy

Býgin «Egemen Qazaqstan» gazetinde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng belgili ghalym, «Qazaq gazetteri» JShS Bas diyrektory Diqan Qamzabekúlyna bergen keng kólemdi súhbaty jaryq kórdi. Biz atalghan súhbatty Abai.kz portalynyng oqyrmandaryna úsynghandy jón kórdik.


Qasym-Jomart Toqaev: Biz ozyq oily últ retinde tek qana algha qarauymyz kerek

– Qasym-Jomart Kemelúly, uaqy­tynyzdyng tyghyzdyghyna qara­mastan «Egemen Qazaqstan» gazetine súhbat beruge keliskeniniz ýshin riza­shylyghymyzdy bildiremiz. Sizding qoghamdy tolghandyratyn mәseleler turaly pikiriniz qazaq baspasózi ýshin óte manyzdy. Sondyq­tan týrli taqyrypta ózinizben ashyq әngime órbitkimiz keledi. Ótken jyl nesimen esinizde qaldy?

– Osy mýmkindikti paydalanyp, barsha otandasymdy taghy da Jana jyl meyramymen qúttyqtaymyn!

2023 jyl elimiz ýshin manyzdy oqighalargha toly jyl boldy. Biz negizgi sayasy reformalardy ayaqtap qaldyq. Konstitusiyalyq Sot júmysyn bastady. Mәjilis jәne barlyq dengeydegi mәslihat deputattary jana ereje boyynsha saylandy. Alghash ret audan jәne oblystyq manyzy bar qala әkimderin sayladyq. Auyl jәne audandyq manyzy bar qala әkimderin saylau jalghasty. Byltyr 700-ge juyq auyl әkimi saylandy.

Biz әdil jәne bәsekeli ekonomika jýiesin qúrugha kiristik. Ekonomikany әrtaraptandyru jәne monopoliyadan aryltu, infraqúrylymdy janghyrtu, biznesti qoldau, investisiya tartu júmystarymen myqtap ainalystyq. Áleumettik salada qordalanyp qalghan mәseleler birtindep sheshile bastady. Elimizding týkpir-týkpirinde bilim oshaqtary, onyng ishinde, «jayly mektepter» boy kóterude. Auyldarda densaulyq saqtau nysandary salynyp jatyr. Áleumettik túrghydan osal toptaghy azamattargha keshendi týrde qol­dau kórsetu ýshin Áleumettik kodeks qabyldandy. Ziyandy enbek jagh­dayynda júmys isteytin azamat­tar ýshin arnayy tólemaqy engi­zil­di. Tabighatty qorghaugha jauapty me­ke­melerding qyzmetkerlerine olar­dyng ómiri men densaulyghyna tóne­tin qauip-qaterge qatysty ýsteme­aqy tólenetin boldy. Medisina qyz­met­kerlerinin, mektepte, kolledj­de jәne balabaqshada júmys isteytin pedagogterding jalaqysy ósti. Últtyq qordan balalargha qarjy beru mәselesin retteytin zang kýshine endi. Negizgi ekonomikalyq kórsetkishterdi, onyng ishinde inflyasiya dengeyin eskere otyryp eng tómengi jalaqyny anyqtaytyn әdisteme qabyldandy.

Osy júmystyng bәri 2024 jyly da jalghasady. Biz tiyanaqty jәne josparly әreket jasaymyz, maqsatqa jetu ýshin ýzdiksiz algha úmtylamyz. Búl – airyqsha manyzdy jyl bolmaq. Óitkeni osy kezeng elimizding aldaghy bes jyldaghy damuyna negiz bolady.

– Al jana jyldan ne kýtesiz? Eli­mizding aldynda qanday mindetter túr?

– Men ótken qyrkýiektegi Jol­dauym­da jana ekonomikalyq ýlgige kósheti­ni­mizdi aittym, 2029 jylgha qaray jalpy ishki ónimdi qazirgiden eki esege arttyru mәselesin basty stra­te­giya­lyq maqsat retinde belgiledim. Kóp úzamay Ýkimetting keneytilgen otyry­sy ótedi. Onda elimizding byl­tyr­ghy әleumettik-ekonomikalyq damu qo­ry­tyndysy shygharylyp, aldaghy júmystyng amal-tәsilderi aiqyndalady.

yapr

Últtyq qúryltaydyng otyrystary iydeologiya salasyndaghy mәselelerdi, últtyng jana sapasyn qalyptastyru isin, qoghamnyng qúndylyqtar jýiesin janghyrtu jayyn talqylaytyn tiyimdi pikirtalas ornyna ainaldy. Búghan deyin jazdygýni shaqyrylyp kele jat­qan Qúryltaydyng otyrysyn biyl sәl erterek, kóktemde ótkizetin shygharmyz.

Osylaysha, biyl ekonomikalyq, qoghamdyq-sayasy jәne gumanitarlyq salalarda atqarylatyn júmystyng negiz­gi baghyt-baghdary birinshi toq­sanda-aq aiqyndalady.

Biz últ mýddesin eskere otyryp, syndarly әri saliqaly syrtqy saya­satty jalghastyramyz. 2024 jyly elimizde birqatar auqymdy sammiyt, forumdar ótedi. Qazaqstan birneshe bedeldi halyqaralyq úiymgha, atap aitsaq, Shanhay yntymaqtastyq úiymyna, Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymyna, Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim sharalary jónindegi keneske, Týrki memleketteri úiymyna, Araldy qútqaru halyqaralyq qoryna, Azyq-týlik qauipsizdigi jónindegi islam úiymyna tóraghalyq etedi.

Dýniyejýzilik kóshpendiler oiynyn ótkizu de elimiz ýshin aituly oqiy­gha bolmaq. Bayraqty bәseke últtyq sport pen salamatty ómir saltyn dәrip­teu jaghynan da, Úly daladaghy kósh­pendiler órkeniyetining múrageri sanalatyn bauyrlas halyqtardyng mәdeniy-gumanitarlyq baylanysyn arttyru túrghysynan da manyzdy ekeni sózsiz.

El tarihynda erekshe orny bar túlghalargha qúrmet kórsetu dәstýri elimizding jalpyúlttyq biregeyligin nyghayta týsuge zor septigin tiygize­di. Biyl әigili ghalym Qanysh Sәtbaev­tyng tughanyna 125, danqty batyrlar Saghadat Núrmaghambetov pen Raqym­jan Qoshqarbaevtyng tughanyna 100 jyl to­lady. Sonymen qatar tarihshy­lar­dyng payymdauynsha, Joshy úlysy­nyng irgesi qalanghanyna – 800 jyl. Mem­leket­­tiligi­miz­ding tamyry tym teren­de jatqanyn әigi­leytin osy aituly datagha oray keng auqymdy zertteu­ler qolgha alynady. Biyl Qazaqstan tariy­hynyng kóptom­dyghyn әzirleu júmys­taryn da ayaq­taymyz. Búl – ózimizden 200-den astam, shetelden 60-qa juyq maman júmyl­dyrylyp, tynghylyqty jasalyp jatqan ýlken sharua.

pa

Osynday manyzdy oqighalardan bólek, kýndelikti atqarylugha tiyis júmystar da az emes. Búl jyldyng el tarihynda qanday oryn alatyny barsha azamatymyzdyng erik-jigerine de baylanysty. Men janajyldyq qúttyqtauymda biyl bәrimiz tútas últtyng ósip-órkendeuine kuә bolatynymyzdy aittym. Biraq osy maqsatqa jetu ýshin biz bir el bolyp, bilek sybana júmys isteuimiz kerek.

– Qasiretti Qantar oqighasynan beri tura eki jyl ótti. Qantar Qazaqstan tarihyndaghy jana dәuirge jol ashqan betbúrystyng belesi boldy. Siz búghan deyingi sóz­deri­nizde, súhbattarynyzda sol qay­ghyly oqighagha naqty bagha berdi­niz. Degenmen, әli de birqatar súraq bar. Qantar oqighasyna әrtýrli týsinikteme beretinder de kezdesedi. Almaghayyp kýnderden beri birshama uaqyt ótti. Qazir Siz sol oqighany qalay sipattar ediniz? Onyng basty sebebi nede jәne oghan ne týrtki boldy dep oilaysyz?

– Men búl turaly kóp oilandym, әli de jii oilanamyn. Meninshe, qasi­retti Qantar oqighasyna jyldar boyy qordalanghan әleumettik-eko­no­­mikalyq problemalar, jalpy toqy­raudyng biylik pen qoghamdy azdyryp-tozdyruy sebep boldy. Búl – aitpasa da týsinikti jayt.

Men 2019 jyly Preziydent bolyp saylanghannan keyin memleketimiz saya­sy jýieni demokratiyalandyrugha, qoghamdyq ómirge erkindik sipat beruge, ekonomikany monopoliyadan aryltugha bet búrdy. Reformalardy әzirleuge jәne ony jýzege asyrugha qogham ókilderi, belsendi azamattar, sarapshylar qatysty. Týrli dialog alandarynda, sonyng ishinde, mening úsy­nysymmen arnayy qúrylghan Últ­tyq qoghamdyq senim kenesining otyrys­tarynda kóptegen bastama kóterilip, jan-jaqty pysyqtaldy.

Ashyghyn aitsam, osy jana baghdary­myz keybir yqpaldy adamdargha mýlde únaghan joq. Olar búl ózgeristi elimizde әbden tamyr jayghan jýiege jәne biylik qúrylymyndaghy ózderining «erekshe mәrtebesine» tóngen qater dep qabyldady. Múnday adamdar eldegi ózgeriske astyrtyn, keyde tipti ashyq qarsylyq bildire bastady. Aqyr sonynda reformanyng betin qaytaryp, ózderine ynghayly búrynghy qalypqa oralu ýshin bәrin tas-talqan etuge sheshim qabyldady.

Joghary lauazymdy túlghalardan túra­tyn búl toptyng kýshtik qúrylym­dargha da, qylmys әlemine de orasan zor yqpaly boldy. Sondyqtan biylik­ti kýshpen basyp alugha bel budy. Tergeu mәlimetterine jýginsek, olar 2021 jyldyng ortasyna taman da­yyn­dyqqa kirisken. Sosyn Ýkimet súiy­tylghan gazdyng baghasyn kýrt ósiru turaly jan-jaqty oilastyrylmaghan, qúqyq­tyq negizi joq sheshim qabylda­dy. Man­ghystau oblysynda arandatushy­lar­dyng aitaghyna ilesken júrt sheruge shyqty.

Sol kezde Ýkimet mening tapsyrmammen arnauly komissiya qúrdy. Onyng mýsheleri qogham ókilderimen kezdesip, ortaq mәmilege kelu ýshin birden ai­maqqa bardy. Biraq narazylyq sheru­leri ekstremistik sipat aldy. Ony qas­kóiler dereu óz mýddesine paydalandy.

Bas prokuraturanyng tergeuinen qantar oqighasynyng birneshe tolqyn­men órbigenin kóruge bolady.

Sheruler aldymen Manghystau oblysynda bastaldy. Kóp úzamay basqa da ónirlerge jayyldy. Ortalyq biylik jәne әkimdikter jaghdaydy retteuge tyrysqanymen, el ishindegi ahual shiye­­lenisip ketti. Ortaq mәmilege kelu ýshin jýrgizilgen kelissózder men dia­lo­g­ke tolqudy úiymdastyrushylar esh moyyn búrmady.

Kóptegen aimaqta alghashqy qaqty­ghys­tar bastaldy. Múnyng bәri arnayy dayyndalghan jansyzdary arqyly jaghdaydy odan әri ushyqtyrugha tyrysqan qaskóiler ýshin «izdegenge súraghan» bolyp shyqty. Osynday asa kýrdeli jaghdaydyng ózinde qúqyq qorghau organdary kýsh qoldanbay, sabyr saqtady. Búl – ekinshi tolqyn.

Jetekshileri ymyralasqan toptyng aitqanyn eki etpeytin jәne lankes­ter­men, onyng ishinde syrttan kelgen lan­kestermen baylanysy bar qyl­mys­tyq toptar órshelene iske kiris­kende ýshinshi tolqyn bastaldy. Olar arnauly tehnologiyany, arandatushylar men qaraqshylardy paydalanyp, beybit sherulerdi jappay tәrtipsizdikke úlastyrdy. Úryp-soghu, qiratu, órteu, ózgening mýlkin qasaqana jong beleng aldy. Dýrbeleng kezinde qaruly radikaldar men lankes­ter bir mezette, bir ghana búiryqpen mem­lekettik organdardyng jәne kýshtik qúrylymdardyng ghimarattaryna, qaru-jaraq dýkenderine, qúqyq qorghau mekemeleri men әskery bólimderding qoymalaryna shabuyl jasady. Múnday oqigha Almatyda ghana emes, birqatar oblys ortalyghynda da boldy. Qantar oqighasy kezinde ýsh mynnan astam qaru qoldy bolghanyn aita ketken jón. Onyng ishinde avtomat, pulemet, tipti granatomet jәne basqa da atys qú­raldary bar. Oghan qosa, kólik iyn­f­ra­qúrylymy jәne telekommunikasiya ny­sandary shabuylgha úshyrady. Qaraq­shylar men lankester ózara úiym­dasyp, bir-birimen tyghyz baylanysta әreket jasaghanyn taghy da qaytalap aitqym keledi.

Qaskóilerding memlekettik tónkeris jasamaq bolghan josparyn jýzege asyru ýshin ekstremister, qylmystyq top­tar jәne әsire dinshilder birge qiy­myldady. Olardyng maqsaty el ishi­ne ýrey tughyzu, memlekettik ins­tiy­tut­tardyng qyzmetin túralatu, kons­tiy­tusiyalyq qúrylymnyng irgesin shayqau, aqyr sonynda biylikti basyp alu edi.

Sol kezdegi ahual óte kýrdeli boldy, elimiz qúrdymgha ketuge shaq qaldy. Búghan jol bermeu ýshin barlyq is-әreketti kýndiz-týni jәne saghat sayyn tikeley ózim baqylap otyrdym. Ishki ister ministrligi arqyly Aqorda reziydensiyasyna týrli shabuyl jasalghaly jatyr, soghan jýk kólikteri paydalanylady degen aqparat jetti. Maghan bas saughalap, reziydensiyadan ketu, tipti shetel asu turaly úsynys birneshe ret aityldy. Biraq men búghan ýzildi-kesildi qarsy boldym. Teledidar arqyly jasaghan mәlimdemelerimning birinde qanday jaghday bolsa da júmys ornymda qalatynymdy ashyq aittym. Eki apta boyy tapjylmay, Aqordada boldym, kýn-týn demey, shúghyl jinalystar ótkizdim. Sol alasapyran kýnderde memleketimizdi saqtap qalu, eldegi zang men tәrtip ýstemdigin qalpyna keltiru eng basty mindet edi.

– Qazaqstangha Reseyding әske­ry qyzmetshilerin shaqyru qansha­lyqty dúrys sheshim boldy? Bizding mem­leketti sol kezde Resey qút­qaryp qaldy degen pikir kórshi elde jii aitylady.

– Aymaqtarda jappay tәrtipsizdik beleng alyp, jergilikti biylik dәrmensizdik tanytqanda, Qauipsizdik kenesi Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymyna jýginu turaly sheshim qabyldady. Qazaqstan onyng bitimgerlik kýshterin túraqtylyq pen qauipsizdikti qamtamasyz etu ýshin ghana qysqa merzimge engizudi súrady. Búl jerde myna jaytqa basa mәn beru kerek. Biz búl qúrylymnyng mýshesi retinde Reseyge emes, Újymdyq qauip­sizdik turaly shart úiymyna jýgindik.

Sol kezde osy úiymnyng tóraghasy Armeniya edi. Biyl ÚQShÚ-gha Qazaq­stan tóraghalyq etedi. Qúrylym jasaghy, shyn mәninde, bitimgerlik ról atqa­ryp, qasiretti kýnderde eldi jayla­ghan jýgensizdikti toqtatugha septigin tiygizdi. Úiymgha mýshe-memlekettermen kelisilgendey, búl bitimgerlik kýshter aldyn ala eshqanday talap qoymastan, onyng ýstine merziminen búryn Qazaqstannan syrtqa shygharyldy.

ÚQShÚ bitimgerlik kýshteri lankes­tikke qarsy operasiyalargha qatys­qan joq, birde-bir oq atqan joq. Armeniya jasaghy «Aqsay» nan zauytyn jәne «Almaty su» mekemesin, Belarusi jasaghy Jetigendegi aerodrom­dy, Tәjik­stan men Qyr­ghyz Respub­lika­synyng әskery qyzmetshileri Almaty qalasynyng birinshi jәne ekinshi jylu elektr ortalyqtaryn, Resey jasaghy ýshinshi jylu elektr ortalyghy men telekommunikasiya nysandaryn kýzetti. Osy manyzdy nysandargha lankestik shabuyldar jasaluy mýmkin degen qauip boldy. Sondyqtan bitimgerlik kýshter solardy kýzetuge jiberildi. Eng bastysy, sol arqyly óz kýshterimizdi lankestikke qarsy operasiyagha júmyl­dyrugha mýmkindik tudy.

– Demek búl jýzege aspay qal­ghan memlekettik tónkeris qoy. Endeshe Qantar oqighasyn halyq kóterilisi, tipti revolusiya dep atap jýrgenderge ne aitar ediniz?

– Bastapqydaghy beybit sheruler jappay tәrtipsizdikke, órteu men qiratugha úlasqan qayghyly oqighalargha býkil әlem kuә boldy. Kim beybit sheru­ge avtomat, tapansha jәne suyq qaru ús­tap barady?! Niyeti dúrys adam әske­ry qyzmetshilerdi úryp-soghyp, óltire me, olardy tiri qalqan etip, әkim­shilik ghimaratqa shabuyl jasay ma?! Beybit sherude dýkender men bankter qiratylyp, tonalyp, kólikter órtele me?! Biylik organdarynyng ghimarattary men polisiya bólimderine jasalghan shabuyldy aitpay-aq qoyayyn. Osynday jappay tәrtipsizdikting saldarynan ýsh milliard dollargha juyq shyghyn keldi.

Qantar oqighasynyng sebep-saldaryn búrmalap kórsetuding qajeti joq. Turasyna kóshsem, búl halyq kóterilisi boldy degen pikirler qyl­mys­tyq әreketterdi aqtau ýshin aitylu­da. Baryp túrghan búzaqylardy ba­tyr­gha balap, júrtty arandatatyn әri jauapkershilikten júrday synar­jaq payymdar qylmystyq psihologiyanyng qogham sanasyna sinuine әkep soqtyrady. Múnday әngimeler – últtyq qauipsizdikke jәne halyqtyng jaymashuaq ómirine qater tóndiretin jappay tәrtipsizdikke shaqyrumen para-par. Búl – óte qaterli ýrdis. Sondyqtan osynday jýgensizdikti syngha alu mәselesine kelgende memleket pen qoghamnyng ústanymy ortaq boluy kerek. Men búghan senimdimin.

– Onda azamattar biylikting is-әre­keti únamaytynyn qalay bildire alady?

– Elimizde biylikting is-әreketine jariya týrde kelispeushilik bildiruge tolyq mýmkindik bar. Azamattar ózin tolghandyratyn mәsele turaly ashyq aita alady. Men memlekettik organdardan «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasyna sәikes, qoghamnyng pikirimen sanasudy talap etip kelemin. Elimizde beybit jinalystardy retteytin demokratiyalyq sipattaghy zang bar. Jaqynda petisiya­lardy tapsyru jәne qarau tәrtibin retteytin zang qabyldandy.

Sondyqtan bir nәrseni anyq biluge tiyispiz. Beybit sheruge tyiym salynbaydy, al jappay tәrtipsizdikting kez kelgen týrine qatang tosqauyl qoyylady. Elimizde zang men tәrtip qana ýstemdik qúrugha tiyis. Búl – men ýshin myzghymas qaghida. Demokratiyanyng besigi sanalatyn batys elderine qara­nyzdar, eshkim de kóshede jappay tәrtip­sizdik jasaghan, memlekettik organ­dargha shabuyldaghan adamnyng man­dayy­nan sipap, óbektep otyrmaydy.

Polisiya jappay tәrtipsizdikti úiymdastyrushylardy, yaghny biylikting zandy talaptaryna qarsy shyghugha ýndegen, qaru-jaraq әkelip taratqan, jaghdaydy ushyqtyryp, adamdardy kýsh qoldanugha, manaydaghynyng bәrin qiratugha, órtep-talqandaugha azghyrghan adamdardy anyqtap, әshkereledi. Al tәrtipsizdikke kezdeysoq qatysqan, bilmestikpen arandap qalghan adam­dar­dyng búzaqylargha qatysy joq. Olargha mening bastamammen raqym­shylyq jasaldy. Búghan deyin sottal­ghan 1205 adamnyng 1095-i osy raqym­shylyqqa ilikti. Al jappay tәrtip­sizdik­ti úiym­dastyrghandar men lankes­tik әre­keti, memleketke sat­qyndy­ghy, biylik­ti kýshpen basyp alugha tyrys­qany jәne basqa da auyr qyl­mys jasaghany ýshin sottalghandar jazasyn tolyghymen óteytin bolady.

– Kelesi súraq sizge únamauy mýmkin. Biraq búl saualdy qoy­mas­qa taghy bolmaydy. Siz 2019 jyly Preziydent lauazymyna saylanghannan keyin elimizde qosar­langhan biylik jýiesi qalyptasty-mys degen sóz tarady. Keybireuler bizding sayasy jýiemizdi Irannyn, Singapurdyng jýiesimen salystyrdy. Shynymen de, sol kezde elimizde eki biylik ortalyghy ornaghanday kórindi. Rasymen solay boldy ma?

– Tótesinen qoyghan súraghynyzgha tura jauap bereyin. Konstitusiyagha sәikes, Preziydent elimizding ishki jәne syrtqy sayasatynyng negizgi baghyttaryn aiqyndaydy, memleketimizding joghary lauazymdy túlghalaryn, Qaruly Kýsh­terimizding joghary basshylyghyn taghayyn­daydy jәne olardy qyzmeti­nen bosatady. Sonday-aq Memleket bas­shysy elimizding Jogharghy Bas Qol­bas­shysy sanalady.

Alayda bәzbireuler qosarlanghan biylik jýiesin ornatugha talpynghany, tipti, múnday әreketterdi әdeyi әri múqiyat úiymdastyrghany ras. «Biylik tranziyti» kezindegi ahualdy sayasattaghy ailakerler óz mýddesine paydalanyp, qosamjarlanghan biylik ortalyghyn qúrugha tyrysty. Elimizde Preziydent әri Jogharghy Bas qolbasshy lauazymy bir bólek, búrynghy Preziydent iyelengen Qauipsizdik Kenesining Tóraghasy lauazymy bir bólek boldy. Osy eki lauazymnyng iyeleri bir mezette qatar qyzmet atqardy. Týpting týbinde búl jaghdaydyng biylikte qatang teketires tughyzbay qoymasy anyq edi.

Múny az deseniz, dәl osy jaghday Qantar daghdarysyna әkep soqtyrghan alghysharttyng biri boldy. Óitkeni ymyralasqan qaskóiler ózderi oilap tapqan qosarlanghan biylik, yaghny «tandem» iydeyasyn dәriptep, ony óz mýddesine paydalanghysy keldi. Keybir lauazymdy túlghalardyn, onyng ishinde búrynghy Ádilet ministrining mәrtebe jaghynan Elbasy Preziydentten joghary túratynyn aitqany esterinizde shyghar. Keybir sheneunikter birese ana, birese myna kabiynetti jaghalap jýrdi. Olar oinaqtap jýrip, aqyry ot basty. Men keyinirek Núrsúltan Ábishúly Nazar­baevqa onyng jaqyn serikterining sayasy qiytúrqylyghy elimizding tas-tal­qa­nyn shyghara jazdaghanyn ashyq aittym.

Qalay desek te, memlekette ýlken jәne kishi preziydent degen bolmauy kerek dep sanaymyn. «Ketting be – qayy­ryl­ma!» Bolashaqta el tizginin ús­taytyn azamattar osy jaghdaydan sabaq alyp, múnday nәrseden qashyq bolugha jәne tek qana memleketting mýddesi men qoghamnyng bereke-birligin oilaugha tiyis.

Ókinishke qaray, ishki sayasy dagh­darysqa baylanysty tuyndaghan syn saghatta negizgi qúqyq qorghau organdary basshylarynyng betperdesi sypyrylyp, olardyng kәsiby biliksizdigi, qala berdi satqyndyghy әshkere boldy.

Ata zangha sәikes júmys isteytin ornyqty әri tiyimdi memlekettik instituttar jýiesin qúru auaday qajet ekeni Qantar oqighasynan aiqyn kórindi. Biz bir el bolyp, búl daghdarysty en­­ser­dik, qiyndyqqa qasqaya qarsy túryp, odan tipti shyndalyp shyq­tyq. Azamattarymyzdyng bekem birli­gining jәne barlyq dengeydegi biylik ókilderining batyl is-әreketi­ning ar­qasynda alapat apattyng betin qay­taryp, eldegi ahualdy túraqtandyra aldyq. Keyin keybir qaskóiler tergeu kezinde halyq jauapty sәtte júdy­ryqtay júmyla biledi, biylik qanday qaterge de qaymyqpay tótep bere alady dep esh kýtpegenin moyyndady.

– Qantar oqighasynan keyin Siz týbegeyli sayasy reformalardy jýzege asyrugha kiristiniz. Ony Batys ta moyyndap otyr. Endi keshe­gi kýnge oralmaytynymyz­dy anghartatyn «asudan» astyq deu­ge bola ma? Qaytadan keri ketpey­tinimizge qanday kepildik bar?

– Men sayasy reformalardyng 2019 jyly bastalghanyn aityp óttim. Sol kezde Últtyq qoghamdyq senim kenesi qúryldy. Keneste manyzdy zannamalyq bastamalar әzirlenip, jýzege asyryldy. Saylau, sayasy partiyalar, Parlament turaly zandargha eleuli ózgerister engizildi. Elimizde oligopoliyanyng diktaturasy turaly alghash ret ashyq aityla bastady.

Búl ózgerister sayasy jәne ekono­mikalyq monopoliya ýstem­dik qúryp túrghan kezde jalghandy jalpaghynan basyp jýrgenderge qauip tóndirdi. Sondyqtan olar uaqyt tegershigin keri ainaldyryp, búrynghy kýnine oralu ýshin jantalasyp baqty. Búdan esh nәtiyje shyqqan joq.

Qantar oqighasynan keyin bәzbi­reu­ler «endi biylik qylbúraudy qataytyp, rejimdi saqtap qalu ýshin baryn salady» dep qauiptendi. Biraq biz kerisinshe jasadyq. Kýrdeli bolsa da, dúrys joldy tandadyq.

Sayasy janghyru ýderisi 2022 jyly tyng qarqynmen jalghasty. Refor­manyng basty mindetining biri barynsha әdil әri tengerimdi sayasy jýie qúru boldy. Oghan qosa, at basyn artqa búru, yaghny sayasy ózgeristerdi keri qay­taru mým­kin bolmaytynday, sonymen birge reformalar qoghamdyq ómirdegi qalypty qúbylysqa ainalatynday ahual qalyptastyru manyzdy edi. Sol ýshin konstitusiyalyq reforma ayasynda kertartpalyqqa birqatar tosqauyl qoyyldy.

Birinshiden, biz Ata zannyng ýstemdi­gin qamtamasyz etetin, konstitu­siya­lyq baqylaudy jýzege asyratyn joghary organ – Konstitusiyalyq Sotty qayta qalpyna keltirdik. Bireu­lerge Konstitusiyalyq Kenesting aty ghana ózgergendey kórinui mýmkin. Shyn mәninde, onyng zaty týbegeyli ózgerdi.

Konstitusiyalyq Sot sheshimderining kýshin eshkim joya almaydy. Onyng sheshim­derine, sonyng ishinde azamattar­dyng konstitusiyalyq qúqyqtaryna qatys­ty baylamdaryna kýmәn keltiru­ge, Preziydentting de esh qaqy joq.

Ata zangha engizilui mýmkin kez kelgen ózgeris pen tolyqtyru Konstitusiyalyq Sottyng ong qorytyndysy bolsa ghana respublikalyq referendumgha nemese Parlamentting qarauyna shygharylady.

Konstitusiyalyq Sotta on bir qazy bar ekeni belgili. Sonyng altauyn, yaghny kópshiligin, Parlament palatalary taghayyndaydy. Al tóraghasyn Pre­ziydent taghayyndaghanymen, min­detti týrde Senattyng kelisimi qajet.

Ekinshiden, negizgi ústanymdar Konstitusiyada naqty aiqyndalyp, birjola bekitilgen. Mysaly, Ata zan­nyng 91-babyna sәikes, Konstitusiyada belgilengen memleketting tәuelsizdigi, birtútastyghy men aumaqtyq tútastyghy, ony basqaru nysany, Respublika qyzmetining týbegeyli prinsipteri jәne osy jerde airyqsha atap óteyin, Preziydent jeti jyl merzimge bir ret qana saylanady degen ereje esh ózgermeydi.

Ýshinshiden, reformalardyng nә­tiy­jesinde Mәjilis jana saylau jýie­simen, yaghny partiyalardyng tizimi jәne birmandatty okrugter arqyly jasaq­talatyn boldy. Mәjilisting ókilettigi de aitarlyqtay keneydi.

Bir sózben aitsaq, eski jýie kelmeske ketti. Qazaqstandaghy sayasy reformalar jýieli ghana emes, eshqashan keri qaytpaytyn týbegeyli sipatqa ie boldy dep senimmen aita alamyz. Múnyng elimiz ýshin airyqsha manyzy bar. Sebebi últtyng sayasy sana-sezimi týbegeyli ózgerdi. Júrt­tyng qúqyqtyq sauattylyghy men bel­sendiligi demokratiyalyq janghyrudyng basty kepiline ainaldy. Toqeterin aitsaq, keri ketuge halyqtyng ózi jol bermeydi jәne elge jana lep әkelgen osy ózgeristerdi tabandylyqpen qorghaydy. Men búghan bek senimdimin.

– Degenmen, biylikti synap jýrgender, onyng ishinde Batystyng ókilderi de, Qazaqstanda әli kýnge deyin sayasy tútqyndar bar dep jatady. Búghan ne deysiz?

– Sayasy qudalau bar dep aitu ýshin senzura, arnauly zandar men jazalau­shy organdar boluy kerek. Qazirgi Qazaqstanda múnyng eshqaysysy joq. Bizding zannamamyzda azamattardy saya­sy kózqarasy ýshin qudalaugha negiz bolatyn birde-bir jarlyq, birde-bir zan, birde-bir normativtik qújat joq.

Kerisinshe, reformalardyng nәtiyje­sinde adam qúqyqtaryn qorghau jýiesi nyghaya týsti. Zandargha qazylardyng tәuel­­sizdigin kýsheytetin týzetuler engi­zil­di. Alqa biylerding qarauyna jata­tyn isterding ayasy keneydi. Adam qúqyq­tary jónindegi uәkil instituty tolyq júmys istep túr. Oghan kons­tiy­tusiyalyq mәrtebe berildi. Men byl­tyr jeltoqsan aiynda adam qúqyq­taryna qatysty ekinshi Jarlyqqa qol qoy­dym. Múnyng bәri osy salada dәiekti әri týbegeyli ózgeris jasalyp jatqanyn kórsetedi.

yapr

Memleketting basty mindetining biri – zannyng mýltiksiz orynda­luyn, tәr­tipting qatang saqtaluyn tolyq qam­tamasyz etu. Sondyqtan zang búzghan kez kelgen adam jauapqa tartylady. Al zang men tәrtipti saqtau mәselesine azamattardyng iydeologiyalyq ústanymy men sayasy kózqarasynyng esh qatysy joq. Zang bәrine ortaq.

Keybireuler prokuratura organ­darynyng eskertuine qaramastan, adam týsinip bolmaytyn kesirlik kórsetip, zang búzady. Onday adamdar ózin zannan joghary qoyyp, «Atyng shyqpasa, jer órte» degen ústanymmen elge tanymal bolghysy keletin siyaqty.

Kóptegen tәuelsiz búqaralyq aqpa­rat qúraly júmys istep túrghan, saya­sy senzura atymen joq elde sayasy quda­lau bar deu qanshalyqty oryndy?

Ol az deseniz, jana zang qabyldanyp, beybit jinalys ótkizu ýshin rúqsat aludyng ornyna habarlau tәrtibi engizilgen son, Qazaqstandaghy beybit jiyndardyng sany eselep artty.

Men týitkilderding týiinin aiqay-shumen alanda emes, dialog ýshin arnayy qúrylghan oryndarda, eng aldymen, Parlamentte órkeniyetti jolmen, saliqaly týrde tarqatu kerek dep ýnemi aitamyn.

Qazir Parlamentte týrli kózqaras­taghy qogham ókilderining mýddesin bildiretin san aluan sayasy kýshter bar. Parlamenttik oppozisiya instituty zang jýzinde bekitildi.

Songhy saylauda Mәjiliske alty partiya ótti. Onyng ýsheui alghash ret deputattyq mandatqa ie boldy. Tipti qazir Parlamentte otyrghan partiyanyng biri – әuel bastan oppozisiyalyq ústanymdaghy úiym.

Kóptegen sheteldik sarapshylar men әriptester, sonyng ishinde Batys elderining mamandary, Qazaqstandaghy demokratiyalyq reformalardyng ozyq ýlgide ekenin aityp, oghan qoldau bil­dirip otyr. Shynymen de, biz geosaya­sy tóniregimizde auqymdy demo­kra­tiyalyq ózgeris jasap, adam qúqyqtaryn qor­ghau isinde zor tabysqa jetken birden-bir elmiz.

– Áleumettik jelide Preziydent Konstitusiyagha qatysty referendum ótkizip, 2026 jyly taghy da say­laugha týsudi josparlap otyr degen qaueset tarap jatyr. Búl ras pa?

– Búl – jalghan aqparat. Búdan bylay әrkim oiyna kelgenin istep, Ata zangha ondy-soldy ózgeris engize almaydy. Al osynday manyzdy mәselege kelgende, tipti mýmkin emes. Men búghan nyq senimdimin. Konstitusiyalyq reforma Ata zangha qalay bolsa solay ózgeris engize beru ýshin jasalghan joq.

Preziydent lauazymyna bir-aq ret saylanu turaly ereje endi eshqashan ózgermeydi. Búl talap memleketimizding tәuelsizdigi, birtútastyghy, aumaqtyq tútastyghy jәne basqaru nysany turaly normalar siyaqty myzghymastay etip bekitilgen.

Aqyry osy taqyryp qozghalghan eken, búghan qatysty keybir jaytqa kenirek toqtalyp, mәn-jayyn asha keteyin. Men jetijyldyq bir ghana merzim turaly iydeyany osydan 15 jyl búryn jabyq pikirtalastarda aityp jýrdim. Sol kezde úsynys asa qoldau taba qoymady. Ózim Preziydent bolyp saylanghannan keyin, osy bastamamnyng artyqshylyghy men kemshiligin әbden salmaqtap, ony qalay jýzege asyrugha bolatyny jóninde kóp oiladym.

Superpreziydentke tәn ókilet­tik­terdi joiy ýshin 2022 jyly Konstiy­tusiyagha birqatar manyzdy ózgeris engizildi. Men sol kezde jetijyldyq bir merzim iydeyasyn qayta úsyndym. Bastamama býkil halyq qoldau bildirdi. Osymen búl әngime tәmam.

– Ekonomika taqyrybyna oiyssaq. Siz byltyrghy Joldauy­nyz­da Ádiletti Qazaqstannyng jana ekonomikalyq baghdaryn jariya­ladynyz. Onda 2029 jylgha qaray últtyq ekonomikanyng kóle­min eki ese arttyryp, 450 milliard dollargha jetkizu kózdelgen. Alayda Halyqaralyq valuta qory men Dýniyejýzilik bankting boljamdaryna sensek, 2023-2024 jyldary el ekonomikasynyng ósimi 3-4 pa­yyz­dan aspaydy. Múnday qarqynmen maqsatqa jete alamyz ba?

– Áriyne, búl – jetuge bolatyn meje. Halyqaralyq valuta qorynyng sarapshylary 2023 jyl­dyng qorytyndysy boyynsha Qazaq­stannyng Ishki jalpy ónimi qazirgi baghamen eseptegende 259 milliard dollardan asady, yaghny 2022 jylmen salystyrghanda 15 payyzgha artady dep baghalap otyr. Búl – Ortalyq Aziyadaghy eng joghary aqshalay ósim. Jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim de ósip keledi. Búghan qatysty boljamdy kórsetkish byltyr 13 myng dollargha juyqtady.

Onyng jyl sayynghy ósimi 1,6 myng dollar bolady dep baghalanuda. Halyqaralyq valuta qorynyng boljamyna sәikes, 2028 jylgha qaray búl kórsetkish otyz payyzdan da kóbirek artyp, 16,8 myng dollargha jetedi.

Shyn mәninde, men ýshin makroeko­nomikalyq kórsetkishter sonsha­lyqty manyzdy emes, azamattardyng túrmys sapasynyng is jýzinde jaqsaruy odan әldeqayda manyzdyraq.

Halqymyz «Jaqsy sóz – jarym yrys» deydi. Ýkimet ekonomikany basqarudyng tyng tәsilderin qoldana alsa, jana aitylghan jaqsy boljamdar aqiqatqa ainalady. Osy orayda negizgi eki baghytqa toqtalayyn.

Birinshiden, elimizding órkendeuine jol ashatyn birqatar naqty mindetti sheshu qajet. Sonday mindetting biri – auqymdy ónerkәsip jobalaryn jýzege asyru. Qyrkýiektegi Joldauda Ýkimet­ke múnday jobalardy anyqtau jәne Infraqúrylymdy damytu jos­paryn әzirleu turaly tapsyrma be­rildi. Búl jobalar iri biznes ókilderi­men, institusionaldy investorlar­men jәne sarapshylarmen birge pysyq­talyp, naqty júmys jasalyp jatyr.

Taghy bir manyzdy mindet – investisiya tartu. Búl mindetti oryn­dau­gha jekeshelendiru jәne aktivter­di qaytaru nauqandary da septigin tiygizedi. Qomaqty investisiya bolsa, ekonomika qarqyny ýdeye týsedi jәne jana mýmkindikter payda bolady. Osy orayda men jaqynda Investisiya shtabyn qúru turaly Jarlyqqa qol qoydym. Búl shtabqa elimizdegi inves­tisiyalyq ahualdy jaqsartu jәne investisiyalyq jobalardy sapaly jýzege asyru ýshin auqymdy ókilettik berilgen.

Ekinshi baghyttaghy júmys ekonomiy­ka­nyng barlyq salasyna qatysty «oyyn tәrtibin» belgileytin jýieli refor­malardy jýzege asyru sharalaryn qamtidy.

Mening tapsyrmammen Ýkimet memleket pen biznesting qarym-qatynasyn qayta qaraugha mýmkindik beretin jana Salyq kodeksin әzirlep jatyr. Salyq jýiesin jetildirgende tek tólem jinau tәsilimen shektelip qalmau óte manyzdy. Bir jaghynan, investorlargha qolayly jaghday jasau kerek. Ekinshi jaghynan, budjet kirisining azayyp ketpeuine mәn bergen jón. Yaghny tarazy basyn teng ústau qajet.

Jana Budjet kodeksi de – óte manyzdy qújattyng biri. Biz «qazyna qarajatyna» degen kózqarasymyzdy ózgertip, ony tiyimdi, jónimen әri ýnemdep júmsaugha tiyispiz.

Búl rette memlekettik satyp alu isin jәne memleket pen jeke sektordyng seriktestigin retteytin jana zandar eleuli ról atqarady. Osy qújattar mem­lekettik satyp alu isining ashyq boluyn da qamtamasyz etedi. Sonday-aq ekonomikany damytugha qajet­ti qarajat qoryn qalyptastyrugha septigin tiygizedi.

Kvaziymemlekettik sektordyng tiyim­diligin arttyrugha kóp kónil bólu qajet. Qazir búl sektordy janghyrtu shara­lary aiqyndalyp, iske asyrylyp jatyr.

Sizding súraghynyzgha jauap bere otyryp, myna mәselege nazar audarghym keledi. Álemdegi eko­nomikalyq ahual bizding elge de salqynyn tiygizetini sózsiz. Alayda kez kelgen qiyndyq jana mýmkindikke jol ashady. Ýkimetting jel qaydan soqsa da jelkendi ózine ontayly búra alatynday, jan-jaqty oilastyrghan jospary bolugha tiyis. Ekonomikanyng ósimin yntalandyru sharalary men qúrylymdyq reformalar qatar jýrui kerek. Naqtyraq aitsaq, kәsipkerlik pen bәsekeni damytu, jekemenshikti qorghau, әdil sot tóreligi boluy óte manyzdy. Sonda ghana kózdegen maqsattarymyzdyng bәrine qol jetkizip, belgilengen merzimde últtyq ekonomika kólemin eki ese úlghayta alamyz.

– Nesiyesin ótey almay jýrgen adamdar bizding gazetimizge jii hat jazyp, qonyrau shalady. Jalpy, halyqtyng qaryzgha batuy kýrdeli mәsele bolyp túr. Osy mәseleni sheshu ýshin ne istelip jatyr?

– Men azamattarymyzdyng qaryz­gha belsheden batqanyna qatty alan­daymyn. Sebebi búl mәsele júrttyng әleumettik jaghdayyna jәne elimizdegi qarjy jýiesining túraqtylyghyna tikeley әser etedi. Men 2019 jyly Memleket basshysy retinde qol qoyghan alghashqy qújattyng biri qiyn jaghdaygha tap bolghan azamattardyng boryshyn azaytu turaly Jarlyq edi. Sol uaqytta 500 myng adamnyng kepilsiz alghan nesiyesi keshirildi. Búl birrettik shara bolatyn. Al 2023 jyly jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zang kýshine endi. Múnyng bәri mәselening ushyghyp ketpeuine yqpal etti. Osy jaghdaydy týbegeyli ózgertu ýshin byltyrghy Joldauymda Ýkimetke tyng sharalardy qolgha aludy tapsyrdym.

Negizinen, búl jaghdaygha júrttyng qarjylyq sauattylyghynyng tómendigi sebep bolyp otyr. Ekinshi jaghynan, tútynu nesiyesin beru tәrtibin jәne kollektor úiymdarynyng qyzmetin qatang retteu kerek.

Sol ýshin naqty sharalar qolgha alynyp jatyr. Mysaly, songhy jyldary bankter men mikrokredit úiymdaryna qoyylatyn tútynu nesiyesi kapitalynyng kólemine qatysty talaptar bes ese kýsheytildi. Tóleu merzimi ótip ketken bereshegi bar adamdargha nesie beruge tyiym salyndy. Sonday-aq qaryzyn uaqtyly ótey almaghan boryshkerge 90 kýnnen әri aiyppúl salugha bolmaydy. Kollektor agenttikterine túraqty tekseru jýrgiziledi.

Boryshkerler qúqyghyn qorghau ýshin nesie beru turaly zannamagha en­giziletin týzetuler әzirlendi. Búl óz­gerister bankterge, mikrokredit úiym­­daryna jәne kollektor agent­tik­terine talapty odan da kýsheyte týsedi. Nesiyelerdi kollektor kompaniyalary­na satudy shekteu úsynylady. Kollek­tor kompaniya­lary qaryzdy ózine al­ghan song mәseleni rettep kóruge min­det­ti bolady. Bank ombudsmenining óki­let­tigi de keneytiledi. Qazir búl qújat­ty Mәjilis deputattary qarap jatyr. Men búl bas­tamany qoldaugha dayynmyn.

– Qazir kóptegen otandasymyz qymbatshylyq beleng alghanyna, tariyf­­terding ósip jatqanyna, júmys­­syzdyq mәselesining shiyelenis­kenine jәne aimaqtardaghy jalpy ahual­gha alandap otyr. Kýndelikti kýiben­nen jәne ayaq astynan tuynday­tyn týit­kilderden bas kótere almay jat­qan qazirgi Ýkimetting strategiya­lyq mindetterdi iske asyrugha qau­qa­ry bar ma? Siz Ýkimet jú­my­sy­nyng tiyimdiligine qanday bagha beresiz?

– Kez kelgen elding Ýkimeti strate­giya­­lyq mindetteri men kýndelikti jú­my­syn qosa atqarady. Bizde de solay. Eng bastysy, tiyimdi josparlau jәne resurstardy oryndy paydalanu kerek.

Ýkimetting qazirgi qúramy byltyr kóktemde ghana jasaqtaldy. Konstitusiyalyq reforma jasalyp, Parlament saylauy ótken song aldynghy Parlamentting de, Ýkimetting de mandaty kýshin joydy. Konstitusiyagha sәikes búrynghy Ýkimet janadan say­langhan Mәjilis deputattarynyng aldynda óz ókilettigin toqtatty. Say­lauda eng kóp dauys alghan «Amanat» partiyasy Premier-Ministrding kandidaturasyn úsyndy. Áriyne, partiya múny Preziydentpen aqyldasa oty­ryp jýzege asyrghanyn jasyrmay­myn. «Amanat» partiyasynyng saylau al­dyndaghy túghyrnamasynyng ekonomiy­kagha qatysty bóligi qazirgi Ýkimetting baghdarlamasy negizinde jasaldy.

Býginde Ýkimetting ókilettigi aitar­lyq­tay keneydi. Qyrkýiek aiynda qúry­lymy ózgergen Preziydent Ákim­shiligi elimizding әleumettik-ekonomiy­kalyq damuyna qatysty strategiyalyq baghyttargha basa nazar audaratyn boldy. Endi Ákimshilik búrynghyday Ýkimetti, keybir ministrlikter men vedomstvolardy jetelep jýrmeydi. Preziydent Ákimshiligi atqarushy biylikting qyzmetine aralaspay, bas­ty sayasy shtab retinde ghana júmys isteydi. Osyghan deyin eki organnyng da qúzyrynda bolghan birqatar ókilettik Ýkimetke berildi. Týrli salagha qatysty sheshim qabyldau qúqyghy Ýkimetke jәne basqa da jauapty organdargha ótti. Aymaqtardyng budjetke qatysty derbestigi arta týsti.

Bir sózben aitsaq, qazir Ýkimetting ónimdi júmys isteui ýshin mýmkindikteri jetkilikti. Atqarushy biylikke jan-jaqty oilastyrylghan is-qimyl strategiyasy jәne óz mindetin tiyimdi jýzege asyrugha degen ynta-jiger ghana qajet. Derbestikke jәne qosymsha ókilettikke ie bolugha úmtylghan Ýkimet qalaghanyn aldy. Biraq «almaqtyng da salmaghy bar», olargha qoyylatyn talap ta kýsheydi. Ýkimet múny týsinuge tiyis.

– Elimizding otyn-energetika kesheni men kommunaldyq sharua­shylyghynyng ýzdiksiz júmys isteuin qamtamasyz etu – Ýkimetting mindeti. Qazirgi Ýkimet búl mindetin әupirimdep, әreng atqaryp otyr deu­ge bolady. Apattardyng saldarymen kýresip, qystyng kózi qyrauda elimizding týkpir-týkpirindegi eldi mekenderdi jylumen, jaryqpen, sumen shúghyl qamtamasyz etuge tura keledi. Qalaysha osynday jaghday qalyptasyp otyr?

– Jylu elektr ortalyqtaryn­daghy jәne túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghyndaghy mýshkil ahual – kóp jylghy salghyrttyqtyng saldary. Osy saladaghy týitkilder bir kýnde ayaq astynan payda bola qalghan joq. Onyng bәri jyldar boyy qordalanghan mәseleler ekeni barshagha mәlim. Ónirlerdegi jylu ortalyqtary men basqa da qúral-jabdyqtardyng 80 payyzy әbden tozghan. Ótken jyldarda kommunaldyq sharuashylyqqa salynghan investisiya búl salanyng qajetin óteuge jetkiliksiz boldy.

Elektr energetikasy nysandarynda bolyp jatatyn kishigirim oqigha­lardy darday qylyp kórsetip, jylu­men qamtamasyz etu isindegi bol­mashy olqylyqty «qasiretke ainaldyrugha» úmtylatyn әleumettik jelidegi belsendiler otqa may qúiyp, eldi dýrbelenge salyp jýr.

Býkil Qazaqstandaghy injenerlik infraqúrylymdy tolyq janghyrtu – óte auqymdy әri kýrdeli mindet. Búl mәsele birtindep sheshilip jatyr. Kóktem-jaz ailarynda Ýkimet pen әkim­­dikter jylu mausymyna dayyn bolu ýshin biraz júmys jasady. Jagh­dayy syn kótermeytin birqatar nysandy jóndedi.

Eng aldymen, kýrdeli apattardyng aldyn alyp, ýilerge jyludyng ýzdiksiz beriluin qamtamasyz etu kerek. Biraq jana quat kózderin ashu, jelilerdi birtindep janartu jәne kommunaldyq salany týgel janghyrtu basty mindet ekenin úmytpaghan jón.

Qazir jylu jelileri әreng júmys istep túr. Ýkimet pen әkimdikter batyl qimyldap, qajetti sharalardy dereu qolgha aluy kerek. Onsyz bolmaydy.

– Múnyng bәri elimizdegi energetiy­kalyq qauipsizdik nysandarynyng jay-kýii kónil kónshitpeytinin bildiredi. Siz Joldauynyzda AES salu-salmau mәselesi jalpyhalyqtyq referendum arqyly sheshiledi dep mәlimdediniz. AES «jasyl» energiya sanalghanymen, qoghamda búghan qatysty әrtýrli pikir aitylyp jýr. Múnday nysan salu turaly jospardyng geosayasy astary da joq emes. Sizding ústanymynyz qanday?

– Qazaqstan ýshin taza atom ener­giyasy­nyng mәni zor. Búl – el ekono­miy­kasynyng bolashaghyna tikeley әser etetin airyqsha manyzdy mәsele. Biz tabighy uran óndiru kólemi jaghynan әlemde birinshi oryn alamyz. Yadrolyq otyn komponentterin de ózimiz óndire­miz. Sol sebepti men elimizding auma­ghynda AES salu jayyna airyqsha mәn be­remin. Týptep kelgende, energetiy­ka qauipsizdigi mәselesin geosayasy mýd­de emes, naqty qajettilik pen mýmkin­dik­ter túrghysynan qarastyryp, ghylymy zertteuler negizinde sheshken jón.

El ishinde AES qúrylysyna ýzildi-kesildi qarsylyq bildirip jatqandar da bar. Búl – týsinikti jayt. Kópshilik Semey yadrolyq poligonynyng qasire­tin úmyta qoyghan joq. Múqiyat nazar audarudy qajet etetin basqa da kýr­deli jayttar bar. Mysaly, jobanyng qúny men ekologiyagha әserin qaperden shygharugha bolmaydy.

Sondyqtan búl bastamanyng mәn-manyzyn eskere otyryp, AES qúry­lysyna qatysty mәseleni jalpy­halyq­tyq referendumgha shygharudy úsyn­dym. Halqymyz ýshin asa manyz­dy osynday sheshimderding referendum arqyly ghana qabyldanatyny 2019 jyl­ghy saylau aldyndaghy bagh­dar­la­mamda naqty kórsetildi. «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» tújyrymdamasy men Ádiletti Qazaqstan qaghidattarynyng is jýzinde oryndaluy degenimiz – osy.

Bolashaqta әli talay qoghamdyq talqylau ótkiziledi. Azamattar referendumda dauys bergen kezde AES saludy jaqtaghan nemese qarsy bolghan sarapshylardyng dәiekti pikirlerin barynsha tarazylap, oy eleginen ótkizip baryp sheshim qabyldaugha tiyis. AES salamyz ba, salmaymyz ba – múny halyq sheshedi.

– Byltyr syrtqy sayasat salasynda auqymdy júmys atqaryldy. Qazaqstan týrli sammitter men forumdarda óz ústanymyn barynsha salmaqty jetkize bildi. Siz әlemdik dengey­degi kóshbasshylarmen kópte­gen kezdesu ótkizdiniz. Ásire­se, ónir­lik «S5+» ýlgisindegi basqosu­lardyng manyzy arta týsti. Mú­nyng bәrine Sizding әlemdik diploma­tiya­daghy abyroy-bedeliniz de belgili bir dәrejede yqpal etkeni anyq. Alda­ghy uaqytta syrtqy sayasatymyzda qanday aituly oqighalar bolmaq?

– Qazaqstan tiyimdi әri saliqaly syrtqy sayasat jýrgizu arqyly ózining últtyq mýddesin qorghap, strategiyalyq mindetterin oryndap keledi. Bizding ózgermeytin maqsat-múratymyz bar. Búl – elimizding egemendigi men aumaqtyq tútas­tyghyn saqtau, Qazaqstan azamat­tarynyng qúqyqtary men mýddelerin qorghau, ekonomikamyzdyng ornyqty damuyna barynsha qolayly jaghday jasau. Men on jyl Syrtqy ister miy­nistri bolghanda osy basymdyq­tardy aiqyndaugha tikeley atsalys­tym. Qazirgidey aumaly-tókpeli geo­sayasy jaghdayda bizge sheteldik serik­tes­terimizding bәrimen, әsirese, kórshi­lerimizben ózara tiyimdi yntymaq­tastyqty damytu manyzdy.

Siz «S5+» ýlgisindegi yqpaldastyq­tyng ózektiligi artyp kele jatqanyn dúrys anghardynyz. Ortalyq Aziya – geosayasy ahualgha qatysty óz payymy bar әri qarqyndy damyp jatqan aimaq. Býginde búl ónir sauda, inves­tisiya, biznes, innovasiya ýshin jana mýmkindikter orny bolyp otyr. Sol sebepti әlem elderi Ortalyq Aziyagha airyqsha nazar audaruda. «S5+» ýlgisi manyzdy dialog alanyna ainaldy.

Túraqty әri ózara senimge negizdel­gen joghary dengeydegi dialogter bolmasa, aimaqtaghy memleketterding basqa da yqpaldy eldermen qarym-qaty­nasyn qarqyndy damytuy neghay­byl edi. Songhy jyldary búl baghyt­ta birshama ilgerileu bar. Ási­rese, Orta­lyq Aziya memleketteri basshy­lary­nyng jyl sayynghy konsuli­tatiyv­tik kezdesuleri nәtiyjeli ótip keledi. Aytpaqshy, Qazaqstan tóragha retin­de biyl da osynday ýlgidegi kez­desu úiymdastyrady. 2024 jyly elimiz ónirlik jәne halyqaralyq dengey­degi birqatar yqpaldy úiymdar men bir­lestikterge tóraghalyq etetinin jana ghana aityp óttim.

Taghy bir manyzdy shara – Astana halyqaralyq forumy. Biylghy mau­sym aiynda ótetin alqaly jiyngha әlemning kóptegen kóshbasshysy men jahandyq dengeydegi kompaniyalardyng jetekshileri qatysady. Jiynda kliy­mat­tyng ózgerui, azyq-týlik tapshy­lyghy jәne energetikalyq qauipsizdik siyaqty barsha elderge ortaq mәseleler talqylanady.

BÚÚ Bas Assambleyasy ayasynda Fransiyamen birlesip «One Water Summit» halyqaralyq forumyn ótkizu turaly uaghdalastyqtyng mәn-manyzy zor. Búl basqosu klimattyng ózgeruine qatysty jahandyq qozghalysqa sýbeli ýles qosatyn jiyn bolmaq.

– 2024 jyldyng nauryz aiynda Resey­de preziydent saylauy ótedi. Búl oqiy­gha jahandaghy jәne aimaq­taghy ah­ualgha qalay әser etedi dep oilaysyz?

– Biyl Reseyde ghana emes, AQSh-ta, Úlybritaniyada, Ýndistanda, Ázer­bayjanda jәne basqa da memleketterde saylau ótedi. Sonday-aq Europarlament deputattary saylanady. Áriyne, biz osy saylau nauqandaryn jiti baqylap otyramyz.

Reseyde ótetin preziydent saylauy­nyng biz ýshin mәni zor ekeni sózsiz. Óitkeni Astana men Mәskeu arasynda óte joghary dengeyde qarym-qatynas ornaghan. Resey Qazaqstannyng negizgi seriktesi әri odaqtasy ekeni bar­shagha ayan. Ótken otyz jylda mem­leket­aralyq baylanystardyng irgesi beky týsti. Eki el arasynda 300-den astam shart pen kelisim jasal­ghan. Bar­lyq saladaghy ekijaqty yntymaq­tas­­tyq tetikteri júmys istep túr. Jogha­ry dengeydegi sayasy dialog qarqyn­dy damyp keledi. Biz kópjaqty qúrylymdar ayasynda, sonday-aq ónirlik túraqtylyq pen halyqaralyq qauipsizdikti qamtamasyz etu barysynda yqpaldasa әreket etemiz.

Byltyr Vladimir Putin Qazaq­stangha resmy saparmen keldi. Búl ekijaqty qatynasty jandandyra týsken negizgi oqighalardyng biri bol­ghany anyq. Biz kelissóz barysynda memleketterimizding strategiyalyq seriktestigi men qarym-qatynasy shynayy dostyq sipatynan ainymaytynyn taghy da naqtyladyq.

Resey – Qazaqstannyng negizgi sauda-ekonomikalyq seriktesi. Eki elding ta­uar ainalymy 2023 jyldyng bastapqy 10 aiynda 21,4 milliard dollar boldy. Óitetin jóni de bar, bizding shekaramyz qúrlyqtaghy eng úzyn shekara sanalady.

Ghylym-bilim jәne mәdeniy-gumaniy­tarlyq saladaghy qarym-qatynasty nyghaytugha әrdayym airyqsha mәn beri­ledi. Biyl orystyng úly aqyny Alek­sandr Pushkinning tughanyna 225 jyl tolady. Búl – Resey ghana emes, Qazaq­stan ýshin de manyzdy oqigha. Óit­keni Pushkin – hәkim Abay siyaqty, qos ha­lyqtyng dostyghy men mәdeny bayla­nystarynyng basty simvolynyng biri.

Resey Federasiyasynyng әlemdik saya­satta asa manyzdy ról atqaraty­nyn jәne BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqty mýshesi ekenin úmytpaghan jón. Resey Preziydenti Vladimir Putin – sózimen de, isimen de jahandyq ahual­gha yqpal etetin túlgha. Reseyding ústa­ny­mymen býkil әlem sanasatyny ja­syryn emes. Búl memleketting qaty­suyn­syz dýnie jýzinde birde-bir problema sheshilmeydi. Ol aidan anyq.

Sondyqtan Resey sekildi alpauyt eldegi preziydent saylauynyng halyqaralyq mәn-manyzy qashanda joghary jәne oghan әlemning kóptegen eli nazar audarady.

– Elimizding syrtqy sayasatynda Qytay­men qarym-qatynas manyzdy ról atqarady. Songhy jyldary Qazaq­­stan qoghamynyng shyghystaghy kór­­shige degen kózqarasy jaqsara bas­ta­ghany bayqalady. Bolashaqta QHR-men yntymaqtastyq qalay órbiydi?

– Býginde Qazaqstan men Qytaydyng qarym-qatynasy dostyq, tatu kórshilik jәne mәngilik strategiyalyq seriktestik ruhynda qarqyndy damyp keledi. Biz Tóragha Sy Szinipinmen birge Qazaq­stan men Qytay arasyndaghy yntymaq­tastyqtyng jana «altyn otyz jyl­dyghyna» qadam bastyq. Men byltyr Qytaygha bir emes, eki mәrte saparmen bardym. Búl – elderimiz arasyndaghy tyghyz yqpaldastyqtyng aiqyn dәleli.

yvpr

Qytay kóshbasshysymen Sianida jәne Beyjinde mazmúndy kelissózder jýrgizip, manyzdy uaghdalastyqtargha qol jetkizdik. Ony jýzege asyrudyng naqty joldaryn belgiledik. Osynday jeke jýzdesuler Astana men Beyjin­ning baylanystary joghary dengeyde ekenin kórsetedi. Býginde qazaq-qytay qatynastary kópke ýlgi bolyp otyr dep senimmen aita alamyn.

Eki elding ózara tauar ainalymy jyl sanap artyp keledi. Onyng kólemi 2023 jyldyng 10 aidaghy qorytyndysy bo­yynsha 24,3 milliard dollargha jetti. Búl – jana rekord! Qazir eksport­qa shygharylatyn otandyq tauar týrlerin kóbeytip, QHR-gha jýk ta­sy­malyn arttyru ýshin belsene júmys istep jatyrmyz. Qytay búryn­nan Qazaqstan ekonomikasyna mol qarjy qúighan iri investorlardyng qataryna kiredi. Osy uaqytqa deyin QHR elimizge 24 miyl­liard dollar investisiya saldy.

Qytaymen ortaq shekaramyzdyng boluy, Shyghys pen Batystyng arasyndaghy útymdy jerde túrghanymyz qytay tauarlaryn týrli baghytqa Qazaqstan aumaghy arqyly tasymaldaugha zor mýmkindik beredi. Óitkeni Beyjinde joghary dengeyde ótken «Bir beldeu, bir jol» atty ýshinshi forum ayasynda birqatar manyzdy qújatqa qol qoyyldy. Sonyng ishinen Transkaspiy halyqaralyq kólik dәlizin birlese damytu jónindegi kelisimdi jәne «Ayagóz – Tachen» baghytyndaghy temir jol qúry­ly­sy turaly memorandumdy atap ótuge bolady. Búl kelisimder elimiz­ding kólik-logistika salasyna tyng ser­pin beretinine senimdimin. Qazaqstan Qytay­­dyng «Bir beldeu, bir jol» mega­joba­­syn tolyghymen qoldaydy. Byl­tyr qazan aiynda Beyjinde ótken forumda sóilegen sózim – osynyng taghy bir dәleli.

Qazaqstan men Qytay arasynda viza­syz jýru rejimi kýshine endi. Mú­nyng mәni zor. Endi otandastarymyz kórshi elge emin-erkin baryp, kele alady. Azamattarymyz osy mýmkin­dikti ontayly paydalanady dep ýmittenemin.

Elimizde Qytaygha qatysty bayaghy qasang týsinikterge negizdelgen nemese bizge syrttan tanylghan jónsiz ýrey bolmaugha tiyis. Qazirgi Qytay – óte joghary damyghan, sonyng ishinde ozyq tehnologiya salasynda zor tabysqa jetken memleket. Múny býkil әlem mo­yyndap otyr. Sondyqtan shyghystaghy kórshimizben yntymaqta bolu, dostyq qarym-qatynas pen ózara senimning artyqshylyqtaryn tiyimdi paydalanu Qazaqstan ýshin asa manyzdy.

– Siz jaqynda ótken «Paryz» jәne «Altyn sapa» syilyqtarynyng lau­reattaryn marapattau rәsiminde otan­dastarymyzdy tek qana algha qa­rap, alysty kózdeytin maqsatqa úm­tylugha shaqyrdynyz. Eskilikke tym boy úrmau, ósip-órkendeu jolynan ainymau kerektigin atap óttiniz. Osy ar­qyly neni menzediniz? Qogham ne nәr­sege mәn berui qajet dep oilaysyz?

– Kýndelikti mindetterden bólek, úzaq merzimge arnalghan maqsattargha den qoydyng mәni zor. Biz bolmashy nәrselerge basa nazar audaryp, úsaq-týiekti talqylaugha býkil kýsh-quaty­myzdy sarp etemiz. Odan da soraqysy, әldekimderding jalghan sózine erip, aramter bolamyz. Múnday paydasyz isterge alandap, últtyng strategiyalyq baghdarynan janylmaugha tiyispiz.

Bayaghyda úly halyq bolghanbyz dep masattanyp nemese búrynghy ókpe-renishterdi qozdatyp, qyzylkenirdek bolyp aitysudyng qajeti qansha?! Búlay eskilikke boy úrugha әste bolmaydy. Álbette, tarih – bizding jalpy­últtyq biregeyligimizding manyzdy bóligi. Sondyqtan memleket dәl qazir búl baghytta jýieli júmys jýrgizip otyr. Atap aitsaq, týrli taqyryptaghy kitaptar kóptep shygharyluda. Jana ghylymy mekemeler qúrylyp, búrynghy instituttar janghyrtylyp jatyr. Jaqynda stalindik repressiya qúrban­daryn aqtau jóninde auqymdy zertteu júmysy ayaqtaldy. Bir sózben aitqanda, san ghasyrlyq tarihymyzdy zertteu, tarihy әdildikti qalpyna keltiru bizding negizgi mindetimizding biri bolyp qala beredi.

Alayda bizding búryn kim bolghany­myz­dan qazir kim ekenimiz, eng bastysy, bolashaqta kim bolatynymyz әl­deqayda manyzdy. Sondyqtan qanday qiyn­dyqtan ótkenimizdi baghamday­tyn kezde ghana auyzbirshilik tanyt­pay, bayandy bolashaqqa da birge qadam basuy­myz qajet. Biz ótkendi an­saumen ómir sýr­meuimiz kerek. Keri­sinshe, kele­­she­gi­mizdi kemel etuge úmtylyp, últ­­tyng úly­lyghyn naqty ispen dәlel­­deuge tiyispiz. Dýniye­tany­my­myzgha jat mәdeniyetterge kózsiz elik­teu­den, jalghan patriotizmnen, dan­ghoylyq pen daraqylyqtan saqtanuy­myz kerek. Halqymyzdyng boyyndaghy kemshilik­terge kóz júma qaramay, odan aryluy­myz qajet. Múnyng bәri kýn sa­yyn qúby­l­ghan túrlausyz zamanda ómir sýrip jatqan Qazaqstannyng keleshegi ýshin airyqsha manyzdy.

Sondyqtan últymyz ósip-órkende­sin desek, biz jaqsydan ýirenip, jamannan jiyrene biluimiz kerek. Qoghamda enbekqorlyq pen jasampazdyq jogha­ry baghalanugha, bilimpazdyq pen ja­na­­­shyldyq saltanat qúrugha tiyis. Son­day-aq ómirge degen baysaldy jәne ba­yypty kózqaras basym bolghany jón. Ashyghyn aitayyn, ózin «últtyng qaymaghymyz» dep sanaytyn keybir ziya­ly qauym ókilderi osy missiyasyn óz dengeyinde atqaryp jýrgen joq. Olar últqa ýlgi-ónege kórsetuding ornyna, úsaq-týiek әngimelerdi qozdatudan, әdettegidey «bizding halyq asa danyshpan» dep qaytalay beruden nemese qara basynyng qamyn kýittep, biylikke «jaghdayymdy jasamady» dep ókpe artudan asa almay otyr. Osylaysha, últtyq iydeologiyanyng damu jolynda jalghandyqqa jol beriledi.

Biz ozyq oily últ retinde halqy­myz­dy ydyratatyn emes, biriktire­tin joldy tandap, tek qana algha qarauy­­myz kerek. Jalpyúlttyq qún­dy­lyq­tar bәrinen joghary túru­gha tiyis. Búl turaly ýnemi aityp jýr­min. Taghy da qaytalaymyn, enbek­qor­lyq, bilimpazdyq, kәsibiylik, bir­lik, yn­ty­maq, janashyrlyq, isker­lik, basta­ma­shyldyq, adaldyq, qarapayym­dylyq jәne ýnemshildik – naghyz otanshyl, adal azamatqa tәn qasiyetter men qún­dy­­lyqtar. Halqymyzdyng quatyn art­ty­ryp, tabysqa jeteleytin osynday qa­siyetter men qúndylyqtardy jan-jaq­ty dәriptep, úrpaq sanasyna siniru ar­qyly ghana sapaly últqa ainala alamyz.

– Taghy bir mәseleni aitpay ketuge bolmas. Keyingi kezde qoghamda zorlyq-zombylyq pen qatygezdik beleng alyp barady. Áyelder men bala­­lardyng әlimjettik kórgeni, soq­­qygha jyghylghany turaly aq­parat kýn sayyn shyghady. Osynday qyl­mys­tardyng tamyryna balta shauyp, birjola tosqauyl qong ýshin mem­leket tarapynan ne istelip jatyr?

– Múnday qylmystardyng aldyn alyp, jolyn kesu ýshin mening tap­syrmammen naqty sharalar qa­byldanuda. Áyelder men balalargha jasal­ghan zorlyq-zombylyqqa qatys­ty qylmystardy tergeumen әiel tergeushiler ainalysatyn boldy. Sonday-aq ishki ister organdarynda әielderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau­men shúghyldanatyn maman­dardyng shtaty qalpyna keltirilip, olardyng qúzyreti kýsheytildi.

Biz múnymen shektelgen joqpyz. Byltyr otbasyndaghy túrmystyq qúqyq búzushylyqpen kýres tәsilderin qayta qaradyq. 1 shildeden bastap polisiya jәbirlenushining shaghymyn emes, qylmystyng anyqtaluyn negizge alyp, qylmystyq isti tirkeuge kóshti. Yaghny múnday qylmystargha qatysty is qozghau ýshin zorlyq-zombylyqtan japa shekken adamnyng aryzy qajet emes. Túr­mystyq zorlyq-zombylyq jasa­ghan­dargha әkimshilik jәne qylmystyq jauapkershilik edәuir kýsheytildi. Jәbirlenushi qayta-qayta qysymgha úshyramauy ýshin búdan bylay múnday iske qatysty taraptargha ekinshi ret tatulasu mýmkindigi berilmeytin boldy.

Sonday-aq Mәjilisting bir top deputaty halyqqa Joldauymnyng ayasynda túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kýres­ting jana әri tiyimdi sharalaryn qarastyratyn zang jobasyn әzirlep jatyr.

– Ótken jyldyng qarasha aiyn­da er adamnyng әielin óltirui qogham­da ýlken dýrbeleng tughyzdy. Osy oqigha­dan keyin әleumettik jelide әielder men balalargha túrmystyq zorlyq-zombylyq jasaghandargha jazany qataytu turaly beyresmy petisiya jariyalanyp, oghan óte kóp qol jinaldy. Alayda «Petisiyalar turaly» zang biyl sәuir aiynda ghana kýshine enedi. Sondyqtan búl petisiya zansyz degen sóz shyqty. Kópshilik «Jabuly qazan jabuly kýiinde qalady» dep alandap otyr. Turasyn aitynyzshy, Siz túrmystyq zorlyq-zombylyq ýshin jazany qataytudy qoldaysyz ba?

– Men elimizde «zang men tәrtip» qaghiy­datynyng ornygha týskenin qalay­myn. Sondyqtan naqty jauap bere­yin, túrmystyq zorlyq-zomby­lyqqa qatysty jazany qataytudy tolyq qoldaymyn. Siz aitqan petisiya zang talabyna say kelse de, kelmese de, azamattardyng pikiri mindetti týrde eskeriledi. Oghan kýmәn bolmasyn.

Sonymen qatar qoghamda ozbyrlyq pen zorlyq-zombylyqtyng kez kelgen týrine mýldem tózbeytin týsinik qalyp­taspasa, zangha engizilgen ózgeris­terden asa qayyr bolmaydy. Júrt zorlyq-zombylyq jasaghandargha jazany qataytudy talap ete túra, qylmys әlemindegi shytyrman oqigha­largha tanday qaghyp, filimderding zandy belden basatyn keyipkerlerin ghana emes, tipti shynayy ómirdegi kәnigi qylmyskerlerding ózin pir tútyp jatady. Búl jaghday bir-birine mýlde kereghar jәne óte oghash kórinedi. Solay emes pe?! Biz qoghamdy ishinen irite­tin, adamgershilikke jat qylyqtardy aq­tau­­dy kózdeytin kez kelgen әreketke jәne qúqyqtyq nigilizmge tútas el bolyp tosqauyl qoiymyz kerek.

Biz zansyzdyq pen qatygezdikke bir kisidey, batyl qarsy túruymyz qajet. Sonday-aq qogham normalar men erejelerding jәne jalpy adamzatqa ortaq qúndylyqtardyng ayaqasty boluyn qatang aiyptap, onymen birlese kýresui kerek.

– Ózinizben birge júmys isteytin azamattar Sizdi óte talapshyl bas­shy deydi. Kadr sayasatynda qan­day qaghidatqa sýienesiz? Qol asty­nyzdaghy qyzmetkerlermen qarym-qatynasynyz qanday?

– Memlekettik qyzmetshiler ózine jýktelgen mindetti minsiz atqaratyn kәsiby maman ghana bolmauy kerek. Olar әrdayym bastamashyl, naqty isimen elge payda әkeletin jәne ózgeristerding ómirshendigin halyqqa kórsete alatyn azamat boluy qajet. Sonday-aq olar bilimdi-bilikti ghana emes, sózi men isi ýilesetin, tiyanaqty, tәrtipti jәne arly adam boluy shart. Qaramaghymda qyzmet isteytin azamattardyng maghan emes, Ádiletti Qazaqstandy qúru iydeya­syna adaldyghy әldeqayda manyzdy.

Barlyq dengeydegi sheneunikter men basshylar qoghamnyng tamyryn tap basa biluge, azamattardyng mún-múqtajyn tyndap-týsinuge, soghan sәikes der kezinde nәtiyjeli sharalar qabyldaugha jәne dúrys sheshim shygharugha qabiletti boluy kerek. Búl – eng basty talap. Olar «adam memleket ýshin emes, memleket adam ýshin» degen qaghidatty berik ústanugha tiyis.

– Kadr mәselesin odan әri jalghas­tyr­saq. Reformalardyng nәtiyjesin­de kópte­gen daryndy jas memle­ket­tik qyzmette ózderi­ning qarym-qabile­tin kórsetuge mýmkindik aldy. Qazir olar Parlamentte, mәslihat­tarda, ministrlikterde jәne basqa da mekemelerde júmys istep jýr. Siz jana buyn ókilderin údayy qoldap kelesiz. Alayda jas basshylargha tәjiriybe men payym-parasat jetispeydi degen pikir aitylady. Siz qalay oilaysyz?

– Men qazaq elining jastaryna senemin. Sondyqtan olardyng at­qaru­shy jәne zang shygharushy biylik tarmaqtarynda qyzmet etuine jol asha­tyn keshendi sharalar qabyldan­dy. Preziydenttik jastar kadr rezervi jasaqtaldy. Irikteuding birneshe satysynan ótken kәsiby jas maman­dar memlekettik qyzmette basshylyq lauazymdargha taghayyndala bastady.

Sayasy reformalar ayasynda partiya­lardyng saylau tizimin jasaqtaghanda jәne deputat mandatyn bólgende әiel­der, jastar jәne mýmkindigi shekteuli jandar ýshin kvota engizildi. Sonyng nәtiyjesinde kóptegen otanshyl jas Mәjilis jәne mәslihat deputaty atandy. Ókiletti biylikte jastardyng ýni jarqyn estile bastady. Osynday naqty qadamdar biylik organdarynyng qúramyn janartugha tyng serpin berdi.

Qazir әlem jyl sayyn emes, kýn sayyn ózgerip jatyr. Jana tehnologiya­lar, mamandyqtar jәne salalar payda boluda. Júmysty úiymdastyrudyng jәne basqarudyng әdis-tәsilderi qayta qaraluda. Osynday jaghdayda jana kәsiby daghdylardy mengeruge jәne ozyq bilimin tiyimdi paydalanugha qabiletti jastardyng róli arta týsedi. Oiy úshqyr jastarymyz bolashaqty bagham­day alady әri dәiekti damugha úmty­lady. Sondyqtan olargha parasat-payym jetispeydi degen pikir­men kelise almay­myn. Biraq biylik qúrylym­dary­na agha buynnyng tәjiriybesi de, jas úr­paq­tyng jana iydeyalary da kerek. Búl jerde eksperiyment jasaudyng qaje­ti joq. Keybir sarapshysymaqtar «Pre­ziy­­dent Toqaev jýieni túralatyp tas­ta­dy, eshqanday ózgeris bolghan joq, eski kadrlar ornynda qaldy» degen synar­jaq pikirin tyqpalaudan tanbay jýr. Múnyng astarynda qoghamnyng shyr­qyn búzyp, memlekettiligimizding irges­in shayqaytyn pasyq niyet jatyr. Asy­ghys­tyqtyng saldary auyr boluy mýmkin.

Jas basshylargha kóbine tәjiriybe jetispeydi. Menmendigi jәne ózine degen syny kózqarastyng әlsizdigi keyde olardyng óz qarym-qabiletin joghary dengeyde kórsetuine kedergi keltiredi. Soghan qaramastan, biz jana buynnan shyqqan kәsiby mamandargha mýmkindik berip kelemiz. Búl sayasat aldaghy uaqytta da jalghasyn tabady.

– Túnghysh Preziydentting memuary qoghamda qyzu talqylandy. Siz de ol kitapty oqyghan shygharsyz. Kóptegen sheshim men oqighagha tikeley kuә bolghan adam retinde qanday әser aldynyz? Ózinizding memuar jazatyn oiynyz bar ma?

– Búl kitap tәuelsiz memleket qúru isining jylnamasy retinde oqyrman qyzyghushylyghyn tughyzady dep oilaymyn. Kezinde bir aitqysh «Memuarda shyndyqtyng jartysy aitylsa da, ol tarihy oqighalardyng auqymyn baghamdaugha jetkilikti» degen eken.

Núrsúltan Nazarbaev – birneshe dәuirge kuә bolghan tarihy túlgha. Ol óz man­sabyn komsomol belsendisi retin­de Hrushev zamanynda bastap, ara­da alpys jyldan astam uaqyt ótken­­nen keyin qyzmetten ketti. Qazaq­stan­nyng tәuelsiz memleket bolyp qalyp­tasuy­na qosqan ýlesin bәri biledi. Ol – әdil tarihy baghasyn alugha layyq adam.

Men memuarlardy, publisistika­lyq shygharmalardy, sayasy ocherkterdi әrdayym yjdaghatpen oqimyn. Al súraqqa kelsek, men ýshin qazirgi kezeng memuar jazyp otyratyn uaqyt emes.

– Júrttyng aituynsha, Siz kezinde ónir basshylaryna Ózinizdi úshaqtan gýlmen qarsy alugha, asta-tók dastarqan jangha, dumandatyp konsert, shou ótkizuge tyiym salypsyz. Sol ras pa?

– Preziydent retinde alghash ret el aralaugha shyqqanymda, әkimder saltanatty sharalar úiymdastyrugha, kól-kósir dastarqan jaigha, bilbordtar ornatugha tyrysty. Qazir múnyng bәri tyiyldy. Men oblystargha júmys babymen ghana baramyn. Uaqyt óte kele jergilikti jerlerde de osynday júmys daghdysy qalyptasatynyna senimdimin. Halyqty jinap, qyruar qarjy shyghyndap, saltanatty sharalar úiymdastyru birjola toqtatylady.

– Qasym-Jomart Kemelúly, mazmúndy súhbat bergeniniz ýshin rahmet aitamyz. Jana jylda aituly oqighalar kóp bolady dep senemiz. Súhbatymyzdyng sonynda taghy bir súraq qoyayyn. 2024 jyldy qalay qarsy aldynyz?

– Jana jyl – әriyne, kýntizbe­ning jana paraghyn ashatyn manyzdy meje. Osy sәtte ótken jyldy qory­tyn­dy­lap, keleshekke jospar qúru әdetke ainalghan. Bir jaghynan, Jana jyl men ýshin qasterli mereke emes. Onyng ýstine, ózimizding tól jana jylymyz – Áz Nauryzdy esten shygharmaghan jón. Búl meyram – tirshilikti týlete keletin naghyz tabighy jyl basy.

Nauryz – janaru men janghyrudyng simvoly. Sondyqtan tól merekemizding mazmúnyn bayytyp, ony barynsha erekshelep, janasha atap ótuimiz kerek. Búl qadam qoghamdy úiystyryp, últtyq biregeyligimizdi aishyqtap, el birligin nyghayta týsuge yqpal etedi dep senemin.

Sóz sonynda barsha halqymyzgha baq-bereke tileymin! Eng bastysy, elimiz aman, júrtymyz tynysh bolsyn! Qasterli Qazaqstanymyz ósip-órkendey bersin!

Ángimelesken Dihan Qamzabekúly

Abai.kz 

20 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1462
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3229
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5299