Jana attaghan jana jyldyng býgin ýshinshi kýni... Merekeni atap ótip, bir-birimizben jýzdesip, qúshaqtasyp, bir arnada toghystyq.

Arnayy qúttyqtaular jiberip, syilyq ýilestirip, tosynnan da quantyp ýlgerdik. Osy merekelik kónil-kýy әr otbasynda ornady. Osy aurany men әr ýiden sezine aldym. Sol ýshin shyn quandym. Syrttay baqylap otyrsam, dastarhandy jaynatyp, as mәzirin erekshe etip úsynyp, aghayyngha syi-qúrmet jasap jýrgen ýidegi әielder, analar, apa-sinliler. Er azamattardy da baqylaghan tipti qyzyq. Olar da sauda ortalyqtarynda asyghys syilyq tandap, bazardan azyq-týlik toltyryp, zyr jýgirip jýr. Qúshaghynda gýl men tort, keybirinde oiynshyqtar, jana jyldyq tәttiler. IYә, osynday keremet ýilesim tapqan әr ýide baqyt, bereke, balalardyng shat kýlkisi. Otbasylyq idilliya bar ortada jana jyldyq kesh osylay ótedi. Aytpaghym ne? Tek mereke emes, aptanyng qay kýni de baqytty otbasy ýshin este qalady. Búl jana qoghamnyng irgetasyn qalaytyn naghyz otbasynyng kelbeti. Alayda, «shynayy oqighalargha negizdelgen» mysaldar jarqyn sәtterding byt-shytyn shygharady. Áyelge júdyryq ala jýgiru, auyr soqqygha jyghu, tipti kýsh salystyrugha kelmeytin tústa sanasu, tómendetu, janshu siyaqty oqighalar tipti týniltip jiberedi. Al balagha qatysty jasalghan qylmysqa qaray almaysyn...

Jana jyldaghy memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyng alghashqy súhbaty atalghan mәseleni qayta qaraugha kýsh berdi. «Egemen Qazaqstan» jalpyúlttyq gazetine bergen súhbatyn oqyp, onda aitylghan әr saliqaly oigha salmaqty qaraudy talap etedi. Zang men tәrtip ornaghan qoghamnyng bolashaghy zor ekenin eskertken Preziydent birtútas últtyng órkendeuine ýles qosugha shaqyrdy, jalpyúlttyq biregeyligimizden ajyrmay, últtyq qúndylyqtardy joghary ústanudy úsyndy. Al túrmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy is-qimyldy janalau, zandy kýsheytuge baghyttalghan ózgerister kónilge qondy. Túr­mystyq zorlyq-zombylyq jasa­ghan­dargha әkimshilik jәne qylmystyq jauapkershilik edәuir kýsheytilgeni, jәbirlenushining qayta-qayta qysymgha úshyramauy ýshin búdan bylay múnday iske qatysty taraptargha ekinshi ret tatulasu mýmkindigi berilmeytini, sonday-aq әielder men balalargha jasal­ghan zorlyq-zombylyqqa qatys­ty qylmystardy tergeumen әiel tergeushiler ainalysatyny senim úyalatty.

Odan bólek ishki ister organdarynda әielderdi zorlyq-zombylyqtan qorghau­men shúghyldanatyn maman­dar shtaty qalpyna keltirilip, olardyng qúzyreti kýsheytiletini mәseleni sheshuge jasalghan naqty qadam ekeni bayqaldy. Biraq qoghamda ozbyrlyq pen zorlyq-zombylyqtyng kez kelgen týrine mýldem tózbeytin týsinik qalyp­taspayynsha, búl ózgeris­terden esh payda joq. Qabyrghanyng ar jaghyndaghy jan úshyra kómek súraghan dauysyna ýn qatpasaq, jәrdemdespesek, zannyng qúdireti bolmaydy. Men búl pikirdi minberlerden jii aityp jýrmin. Qoghamdyq kólikte, ortada, újymda, otbasynda oryn alghan kelensiz oqigha súrausyz qalmauy kerek. Nege, ne ýshin dep sebebi súralyp, saldarymen kýres jýrui qajet. Preziydent osy túrghyda qolgha alynghan naqty sharalardy atap kórsetti. Olay bolsa, qozghalys bar, jylju bar, tek onyng ong baghytta, dúrys sheshimder qabyldanuyna әser etu manyzdy. Osy maqsattaghy ortaq ister atqarugha kýsh salamyz.

P.S. Otbasylyq merekeler, atauly kýnder sýiiktiler men sýie bilgender, shynayy qúrmettep, syilasa bilgender jadynda saqtalady. Sondyqtan osy jyly jadyraghan jyly estelikter kóp bolsyn!

Qaraqat Ábden,

QR Mәjilis deputaty

Abai.kz