Eski Qazaqstan bizge ne dayyndap jatyr?
Songhy kezde birinshi preziydentimiz, qazir ózi aitqanday qatardaghy zeynetker, Núrekeng býgingi kýngi ózining mәrtebesine sәikes kelmeytin belsendilik tanytyp jatqanyna bәrimiz kuә bolyp jatyrmyz.
Ózining inisi, Qazaqstannyng «bas rekiyteri» Bolat Nazarbaevtyng asyna barlyq eski Qazaqstannyng betke ústar serkelerin jinauy, «Mening ómirim» atty memuar kitabyn shygharyp, onyng túsaukeserin ótkizui, «Astana klub» forumyn ótkizip, onda kólemdi bayandama jasauy jәne kýni keshe Mәskeuge baryp Resey preziydenti Putinnen audiyensiya súrap, kezdesui, osynyng bәri Qazaqstan halqynyng kóniline kýmәn tudyryp, ol qazirgi zandy biylikke qarsy bir is-qimyldar dayyndap jatqan joq pa degen oy tudyrady. Bizding osynday qorytyndygha keluimizge tek qana zeynetker Nazarbaevtyng belsendiligi ghana emes, sonymen qatar onyng otbasyna qatysty basqa da túlghalargha tiyesili salalar men kәsiporyndarda oryn alyp jatqan kýmәndi ister sebep bolyp otyr. Sózim dәleldi bolu ýshin birneshe mysaldar keltire keteyin. Mýmkin men búl jaghdaylardy mysalgha keltire otyryp әsire kýdiktenip otyruym mýmkin, biraq múnyng bәrin men keybir sayasy jәne salalyq ekspertterding pikirine sýienip jazyp otyrmyn.
Bәrimizge belgili, ótken jyldan bastap elimizding kóptegen qalalarynda kommunaldyq sipattaghy apattardyng jappay oryn aluy jәne sol qalalardaghy iri-iri jylu elektr ortalyqtarynyng oligarh A. Klebanovqa qatysty «SATEK» aksionerlik qoghamynyng menshiginde ekendigin jәne Klebanov myrzanyng shapyrashty ruyna jatpaghanmen, sol otbasymen tyghyz baylanystaghy oligarh ekendigin eske alsaq, búl apattar teginnen tegin emes pe, búl da elde zandy biylikke degen halyqtyng ashu-yzasyn shaqyrugha baghyttalghan ister emes pe degen súraq tuady. Osy rette Klebanov myrzanyng jiyen inisining jaqynda ghana elimizding belgili jurnalisterine qoqan-loqqy jasap, ómirlerine qastandyq jasaudy úiymdastyrghanyn da úmytpaghan jón. Sol kommunaldyq apattargha qayta oralsaq, elimizding qalalaryndaghy jylu elektr ortalyqtaryndaghy qúral-jabdyqtardyn, jylu jýielerining magistraldyq jәne qalaaralyq qúbyrlarynyng kópshiligining eskirgenin de moyyndauymyz qajet. Sonymen qatar, qalalardaghy kommunaldyq sipattaghy apattardyng búryn da bolyp túratyny shyndyq. Biraq dәl qazirgi uaqyttaghy elimizde qalyptasqan jappay apattyq ahual jyldaghy qalypty jaghdaydan kóri arnayy úiymdastyrylghan diyversiyagha kóbirek úqsaydy.
Taghy bir mysal. Kýndelikti janalyqtardan kórip, estip otyrghanymyzday Manghystau ónirinde taghy da múnay salasynyng júmyskerleri eki aptadan beri ereuil úiymdastyryp jatyr. Búl joly Jetibay eldi mekenindegi múnay salasyna servistik qyzmet kórsetetin West Oil kompaniyasynyng júmyskerleri kompaniya basshylyghyna, Qazmúnaygaz últtyq kompaniyasyna jәne jergilikti biylikke óz talaptaryn qoyyp, olar óz sheshimin tappasa ereuil toqtamaytynyn jariyalap otyr. Kompaniya basshylyghy jәne Qazmúnaygaz últtyq kompaniyasynyng ókilderi qoyylghan ýsh talaptyng bireuin merzim-merzimmen oryndaytynyn, al qalghan ekeuining oryndaluy qisyngha kelmeytinin ýzildi-kesildi jariyalady. Kompaniya kýn sayyn ereuilding nәtiyjesinde jiyrma million tengening ýstinde shyghyn shegip otyrghanyn aityp, sotqa jýgingen bolatyn. Sottyng sheshimi boyynsha ereuil zansyz dep tanylyp, ereuil qatysushylarynyng tiyisti jauapkershilikke tartylatyny eskertildi. Búl aitylghandardyng bәri songhy kýnderi búqaralyq aqparat qúraldary men ghalamtor kenistiginde keng taralyp jatyr. Múny qaytalap otyrghanym kóptegen belgili politologter men ekspertterding pikirinshe búl ereuilshilerding artynda belgili bir mýddeli túlgha nemese top túruy mýmkindigin aituda. Naqtylap aitatyn bolsaq onday túlgha búrynghy preziydentting ortanshy kýieu balasy Timur Qúlybaev boluy mýmkin degen joramal aityluda. Qandy qantar Manghystau ónirinde bastalghan beybit ereuilden bastalsa, al búl joly sol ssenariy qoldan úiymdastyryluy mýmkin.
Eski Qazaqstan ókilderinin, әsirese birinshi preziydentting belsendiligining artuy jәne jogharyda aitylghan jer-jerlerde memleketimizding sayasy әleumettik ahualyn ushyqtyryp, al qarapayym halyqtyng túrmystyq jaghdayyn qiyndatugha baghyttalghan sharalardyng bәri bir maqsatty kózdeui mýmkin. Ol bizding oiymyzsha qarapayym halyqtyng zandy biylikke degen ashu-yzasyn tudyru, sonyng nәtiyjesinde halyqty taghy da kóshege shygharyp, qantarda iske aspaghan oilaryn iske asyru, sóitip biylikke eski Qazaqstannyng ókilin әkelu boluy mýmkin.
Sayasy politologter men ekspertterding pikirinshe eski Qazaqstan ókilderining shamadan tys belsendiligi, eger zandy biylik tarapynan jedel de tiyimdi sharalar qabyldanbasa, elimizde ekinshi qantargha әkelip soghuy әbden mýmkin. Áriyne ol qanday sharalar boluy mýmkin degen zandy súraq tuyndaydy. Býgingi kýni eng bastysy Nazarbaevtyng ekpinin bastyryp, onyng qazirgi belsendiligine toqtau salatynday jaghday tudyru qajet. Búrynghy Preziydentting sanasyna, eger ol sabasyna týsip, tynyshtalmasa, oghan qatysty qylmystyq is qozghaluy mýmkindigin jetkizu qajet. Qazaqstan Respublikasynyng «Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti turaly» konstitusiyalyq Zanynyng 36-babynda «Respublikanyng eks-Preziydenti, memleketke opasyzdyq jasaghan jaghdaylardy qospaghanda, ózining Respublika Preziydenti ókilettigin atqaruymen baylanysty is-әreketi ýshin jauap bermeydi» delingen. Al endi búrynghy Preziydent ózi qyzmet atqarghan merzimde memleketimizge opasyzdyq jasady ma? Eger jaqsylap oilansaq Núrekenning shkafynda onday skeletter barshylyq. Bәrimizding esimizde shyghar eki mynynshy jyldardyng basynda bolghan «qazaqgeyt» dau-damayy. Atalghan dau-damay AQSh Ortalyq barlau basqarmasynyng agenti Djeyms Giffen men Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng arasyndaghy qylmystyq sóz baylasugha baylanysty tuyndaghan bolatyn. Nәtiyjesinde Qazaqstan Respublikasy men batystyng transnasionaldyq korporasiyalary arasynda múnay gaz salasynda memleketimizding mýddesine orasan zor mólsherde zalal keltirgen airyqsha tiyimsiz kelisim-sharttar jasaldy. Kóptegen ekspertter men tiyisti mamandardyng pikirinshe sóz bolyp otyrghan kelisim-sharttar ýshin Qazaqstannyng búrynghy Preziydenti ýlken somada «otkat» alghan. Búl kelisim-sharttardyng auyr saldaryn elimizding ekonomikasy býgingi kýnge deyin tartyp keledi. Búl memleketimizge jasalghan opasyzdyq pa, joq pa? Mening oiymsha osylay dep aitugha tolyq negiz bar. Ony elimizding qúqyq qorghau organdary tarazylay jatar. Áriyne biz – qazaq halqy óte keshirimdi halyqpyz. Mәsele mindetti týrde ony týrmege otyrghyzuda emes. Tek halyqtyng auzynan jyryp, syrtqa shygharghan milliardtaghan dollarlardyng bir bólegin, tek ózinikin ghana emes, býkil otbasynyn, elge qaytaryp, al ózi qarapayym zeynetker esebinde tynysh ómirin sýrse bolghany.
Bayqonyrov Sәmet Yqylasúly,
Aqtau qalasy
Abai.kz