Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 3392 1 pikir 11 Qantar, 2024 saghat 13:05

Kóshpendi men otyryqshy ómir aiyrmashyghy

Batys pen Shyghys órkeniyetining aiyrmashylyghy ýlken. Onyng sebebi, kóshpendi jәne otyryqshy ómir saltynyng yqpalyna baylanysty. Búl aiyrmashylyqtyng sebebin bilu ózimizding últtyq bolmysymyzdy tolyghyraq týsinuge mýmkindik beredi.

Ejelgi adamdar ómirin zertteytin HH ghasyrda payda bolghan paleoantropologiya ghylymy boyynsha adamzat ómiri jýzdegen myng jyldargha sozylghan kóshpendilikten bastalghan. Áuelde jemis-jiydek terip, balyq aulap, anshylyq qúryp kóshpendi ómir sýrgen adamdar keyinnen maldy qolgha ýiretip ómir sýrgen. Alghashqy otyryqshy ómir Tayau Shyghysta tek songhy 10-13 myng jylda bastalyp, Europada songhy 4-5 myng jylda ghana jalghasqan. Osylay adamzattyng ómiri ózgermey, birqalypty boluy onyng kópshilik ómiri kóshpendi bolghandyqtan, degen tújyrym beredi. Al adam ómirining jәne tabighattyng ózgeriske týsui otyryqshylyqqa ótu kezeninen, jәne óte qysqa merzimde bolghan. Osylay qazirgi zattyq órkeniyetten shyqqan adamzat zardaptarynyng sebebi – otyryqshy ómir salty ekenin kóremiz.

Biraq osy qarapayym týsinikti batys adamdary qabylday almaydy. Onyng da sebebi bar. Batys adamy basymen ómir sýrse, al Shyghys adamy – jýregimen. Basta my ornalasqan, sondyqtan batys adamy ómirdi oilau jýiesimen, intelekt arqyly qabyldaydy. Jýrekte jan ornalasqan, sondyqtan shyghys adamy ómirdi jýregimen qabyldaydy. Tәn qúmary midan shyghady, al jan qúmary jýrekten shyghady. Batys adamy tәn qúmaryna jaqyn bolsa, al shyghys adamy – jan qúmaryna jaqyn. Olardyng ómirdi qabyldauy eki bólek. Sondyqtan keyde olar tipti birin-biri týsinbey jatady. Batys oy jýiesining ne sebepten kóshpendilerding ýnemi jenip otyratynyn týsinbeui de osy sebepten.

Qazaq shyghys adamy bolghandyqtan, jan qúmaryna beyim. Ol «janym – arymnyng sadaghasy» dep ary ýshin, yaghny úyat jolynda ólimnen de qoryqpaytyn bolghan. Ádilet jolynda oghan eshqanday kedergi joq. Tipti, ólimning ózi kedergi emes. Búl oghan erlik, jәuәnmәrttik qasiyet berdi.  Sondyqtan onyng jolynda qarabas qamy ýshin ar-úyatynan aiyrylghan otyryqshy elding adamy bóget bola almaytyn.

Aqyl zattyq әlemge jatatyndyqtan, batys adamy zattyq órkeniyetke jaqyn. Zattyq órkeniyetting damuy Europada on besinshy ghasyrdan bastalyp, býgingi kýnderi ýlken kýsh alyp otyr. Ol býkil adamzattyng oi-órisine sinip, qazirgi zamanda býkil әlemdi jaulap aldy. Sondyqtan býgingi adam ruhany kýshting ne ekenin bilmeydi, týsinbeydi de. Olar ýshin zattyq órkeniyeti joq elding barlyghy – jabayylar. Keybir qazaqtardyng batys oy jýiesin qabyldap, ózderining búrynghy ata-babasyn jabayylarmen tenep jýrgenderi de osy sebepten.

Al shyn mәninde, kim jabayy? Tabighatpen ýilesimdi ómir sýretin kóshpendiler jabayy ma, әlde tek ózining qarabas qamy ýshin býkil tabighatqa ziyan keltirip, adamzat ómirine qauip tóndirip otyrghan zattyq órkeniyet jabayy ma? Endi búl manyzdy súraqtyng jauaby kimge bolsa da týsinikti bolsa kerek.

Osylay halqymyzdyng últtyq bolmysynyng tarihyn  dúrys týsine otyryp, eurosenristik oy jýieden arylamyz. Evraziyanyng ýlken kenistiginde biyligin jýrgizip, imperiyalyq memleketter qúrghan halyqtardyng barlyghy da kóshpendiler ekenin kóremiz. Olar jersharyndaghy halyqtargha beybit ómir berdi. Kóshpendiler evrosentristerding oiynday «varvar» emes, adamzat ómirin algha tartyp otyrghan negizgi kýsh bolghan. Oghan eki dәlel keltiruge bolady.

Birinshi dәlel: kóshpendi ómir minsiz.  Kóshpendiler ózderin tabighattyng bir bóligi retinde sezinip, Tәnirge tabynghan. Tәnir degenimiz aspan, tabighatty bildiredi. Qazirgi kezdegi qazaqtardyng adam «óldi» demey, «qaytty» dep, tabighattyng kelesi dengeyine ótkenin bildirip, aruaqtardy úmytpay, olarmen ýnemi baylanysta otyratyny osyny bildiredi. Olar әlemder baylanysyn búzbay, tabighatpen ýilesimdi ómir sýrgen. Osylay kóshpendiler Tәnirge qúlshylyq etip, tabighat yqpalymen, ózderin bolmystyng bir bóligi retinde sezingen. Álemmen birtútas bolyp, birikken. Álemdi kemshiliksiz bir Jaratushy jaratyp, ony Ózi basqaryp otyrghandyqtan, múnday ómirde de kemshilikting boluy mýmkin emes. Endeshe kóshpendiler ómiri de kemshiliksiz boldy. Jan tabighat ayasynda evolusiya boyynsha ýzdiksiz jetilu barysynda. Kemshiliksiz kóshpendiler býkil adamzat ómirin rettep, bir baghytqa salyp otyrghan negizgi kýsh boldy desek artyq bolmaydy. Tәn qúmaryna berilip, evolusiyalyq joldan shyqqan halyqtardy jónge salyp, olardy ýilesimdi ómirge qaytaryp otyrghan. Kóshpendilerding otyryqshylardy baghyndyryp, úly memleketter qúrghanda elde tynyshtyq ornap, ózara qarym-qatynastyng jaqsaruy, halyqtyng ómiri bir qalypqa kelui osynyng dәleli. Kóshpendiler osylay adamzat ómirining evolusiyalyq órkendeuinde negizgi kýsh bolghan. Onyng sebebi de bar. Kóshpendi ómir salty ólsheusiz Alla taghalanyng qúdiretimen jasalghan minsiz, al otyryqshy ómir – adamnyng shekteuli aqylymen payda bolghan jasandy, mini kóp ómir. Adam balasy ózining shekteuli aqylymen Ólsheusizding jasaghanyn jasamaq týgili, ony týsine de almaydy. Abay ózining otyz segizinshi qara sózinde «Alla taghala – ólsheusiz, bizding aqylymyz – ólsheuli. Ólsheulimen ólsheusizdi biluge bolmaydy» dep jazady. Endeshe Ólsheusiz jasaghan kóshpendi ómirdi shekteuli jasaghan otyryqshy ómirmen qalay salystyra alamyz? Al shekteuli jasaghan ómirdi Ólsheusiz jasaghan ómirden artyq degennning ózi, islam túrghysynan (tipti qay din túrghysynan bolsa da) alghanda Jaratushygha kýmәn keltiru bolyp shyghar edi. Búl – jabayylardyng otyryqshylardan kem emes, kerisinshe artyq ekenine bir dәlel.

Ekinshi dәlel: órkeniyet pen jabayylyqtyng arasyndaghy tartys – jan qúmary men tәn qúmarynyng ýzdiksiz kýres ainasy. Jan qúmary tәn qúmarynan joghary ekeni aityldy. Tәn qúmary jenip, jan qúmary kýizelgende kóshpendiler kelip jan qúmaryn qayta qalpyna keltiredi. Mysaly, kóshpendiler irip-shirigen Búhar handyghyn, ózara kýresip birige almay jýrgen orys knyaziderin, ruhany qúldyraghan ertedegi Rim imperiyasyn osylay qútqardy. Jany sau adamnyng tәni de sau, sondyqtan ol tәn qúmaryndaghy adamnan joghary túrady. Onyng ruhany kýshi bar. Ruhany kýsh pen zattyq kýsh kýreskende әrdayym ruhany kýsh jenedi. Sebebi ruhany kýshting qoldaushysy – Joghary Jaratushy. Oghan sýiengendi eshqanday kýsh jene almaydy. Al zattyq kýsh tek qana ózine ghana sýienedi. Sondyqtan, ol әrqashan jeniliste. Ruhany kýshi bar kóshpendiler tәn qúmarymen әlsiregen otyryqshylardy onay jenip, olardy týrtip, úiqydan oyatyp otyrady. Osylay kóshpendiler adamzat órkeniyetining qozghaushy kýshine ainalghan. Eger osynday kýres bolmasa adamzat ruhy әldeqashan tereng úiqygha batyp, qogham irip-shirip, keybir úly imperiyalar tәrizdi jer betinen joyylyp ta keter me edi, kim bilsin.

Kóshpendi ómirding әlem ýilesimdiligining bir kórinisi ekenin bile otyryp, últtyq bolmysymyzdyng qalay qalyptasqanyn týsinemiz. Osynday jolmen qalyptasqan últtyq bolmysymyz – bizding negizgi ruhany baylyghymyz.   Búrynghy qazaqtyng er minezdi boluynyng sebebi de osynday últtyq bolmystyng boluynan desek artyq bolmaydy.

Abay múrasyn qoldana otyryp kóshpendi elderding tarihiy-әleumettik jaghdayyn osylay týsinip, tarazylay alamyz. Osylay, kóshpendi ómir sýrgender jabayy emes, kerisinshe, otyryqshy ómir sýrgenderden artyq bolghanyn týsinemiz. Sebebi kóshpendi ómir otyryqshylyqqa qaraghanda ýilesimdi ómir.

Dosym Omarov,

Abaytanushy, teolog-ghalym

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5413