Shettegi qazaqty elge alghash shaqyrghan Qonaev
Eskertu: Búl maqala qazaqtyng bir tuar azamaty, memleket jәne qogham qayratkeri, ýsh mәrte enbek eri Dinmúhammed Ahmetúly Qonaevtyng tughan kýni qarsanynda jazylghan!
Búl Dimash atany, zamannyng tau túlghasy Qonaevty úlyqtau kýni. Bar ómirin eline, tughan jerine, halqyna adal qyzmet etuge arnady. «Ádilet jenedi, biraq ol keshigip jýredi» -demekshi, әdiletting aq tany atty. Qonaev esimi ortamyzgha qaytyp oraldy. Almaty oblysynda ózi qazyghyn qaqqan Qapshaghay qalasyna Qonaevtyng aty berildi. Alyp jýrekti ýlken adam Qonaevtyng esimi mәngi óshpeydi. Býgin Almatyda Qonaev atyndaghy sayabaqta, Qonaevtyng eskertkishi alanynda tughan kýn qúrmetine oray, kóp adam qatynasqan shara ótkizildi. 50-den asa beybitshilikting ak kógershini Tәuelsiz elding kók aspanyna úshyryldy. Búl atagha degen sheksiz qúrmet. Sonday-aq, Ystanbúlda Qazaqstan mәdeniyet jәne sauda ortalyghynda D. Qonaev foto-suret kórmesi ashyldy.
Men Qazaq televiziasynda tilshilik, jurnalistik qyzmet atqarghanymda Qazaqstannyng birinshi basshysy D. Qonaevty televiziyalyq týsiru tobynda tilshisi bolghanymdy zor mәrtebe sanaymyn.
Ótken bir tarihy kezendi eske alamyn. Týrkiya, Stambúl әuejayy, 1992 jyl, 11 qazan. Dinmúhammed Qonaev Anadoly jerine qadam basty. Áuejay manynda qarsy alushylar Týrkiya ýkimetining basshylary emes, osyndaghy Stambúlda túratyn qazaq qandastarymyz. «Aqsarbas, Aqsarbas» dep aiqaylap, eki qoshqardy qúrbandyqqa shaldy. Tura әuejay alanynda. Mine, Dimash atagha degen halyqtyng qúrmeti, aghayyndardyng yqylasy. D.Qonaevtyng janynda, jeke dәrigeri Ahat Mýlikov, jiyeni Diyar Qonaev, Týrkiyadaghy qazaq televiziyasynyng tilshisi Erjan Uәiis boldy.
Qazaq aghayyndar kóp túratyn Zeytinburnu audanyndaghy Qazaq-Týrik qoghamy (Kazak-Turk Vakifi) ýiinde Týrkiyada qonystanghan el aghalary Halifa Altay (qúrandy qazaq tiline birinshi audarghan kisi), Dәlelhan qajy (әkesi Shyghys Týrkistanda qarjy ministiri bolghan Janymhan Janaltaydyng úly), әkeli balaly Toqtabay jәne Fazyl Toply, Múhammed Qylysh, Nayman Hafyz, Sherizat Doghyru, aghayyndy Jaqyp jәne Kamal Dobaylar, Qyzyrbek Ghayretúllah, Ómer Bilgin, Mәnsýr Tәji, Dәuit Ashyqkóz, Ómer Jigit, Jaqyp Jan, Abduluaqap Qara, Shahmansur Deniz jәne taghy basqa jýzdegen azamattar qarsy aldy. Kezdesu tuysqandyq, bauyrmashyldyq joghary dәrejesinde ótti. Dimash ata Qonaevqa sóz berildi (jýrgizushi Erjan Uәiis).
«Qúrmetti aghayyndar, bauyrlar, býgin sizdermen qauyshqanyma Allagha myng da bir shýkirshilik, óte razymyn. Taghdyr tauqymetimen syrt elderde ómir sýrdinizder. Osy kezeng ýshin Týrik elining basshylyghyna, sol kezdegi sizderge qamqorlyq jasaghan premier-ministr Adnan Mendereske shynayy rizashylyghymyzdy bildiremiz. Bizding týbimiz Týrik, dinimiz Islam! Endi elimiz Tәuelsizdigin aldy, kók tuymyz jelbireude, elge, Qazaqstan degen Otandaryna qaytyndar. Ata-júrttaryng qúshaq jaya qarsy alady. Mening sizderge bergen aqbatam dep esepteysizder», - dep jaryqtyq Dimash ata qolyn jayghan edi.
Qazaq kәsipkeri Fazyl Toplynyng basshylyghyndaghy teri óndeu zauytynda әzirlengen arnayy qoy terisinen jasalghan tondy Dimash atagha kiygizdi.
Búl kezdesudi bastan ayaq televiziya lentasyna týsirip, Qazaqstan janalyqtaryna sol kezdegi Komiytet Tóraghasy Sherhan Múrtazagha jibergen edim. Al týsirgen foto suretter mening múrajayymda saqtauly.
Sonday-aq, Qazaq qoghamynda Dinmúhammed Qonaev atany eske alu sharasy ótti. Dýniyejýzi qazaqtar qauymdastyghynyng Týrkiyadaghy arnauly ókili, Stambúldaghy Qazastan mәdeniyet jәne sauda ortalyghynyng basshysy Erjan Uәiis «Alyp jýrekti ýlken adam – D.Qonaev» degen taqyrypta bayandama jasady. D.Qonaevtyng suretterimen әngime әserli bolyp otyrdy. D.Qonaev ata ruhyna arnayy qúran baghyshtady, dúgha etti.
1992 jyly 12 qantarda 80 jyldyq tughan kýninde Dinmúhammed Qonaevtan jeke súhbat alghanym tarihy qúbylys.
Osydan 5 jyl búryn Qyzylorda telearnasynan kórsetildi.
Erjan Uәiis,
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq D. Qonaev qorynyng alqa mýshesi. Stambúl.
Eskertu: Suretter Erjan Uәiisting jeke múraghattarynan alyndy!
Avtor turaly anyqtama:
UÁYIS ERJAN ÝBÁYDAÚLY
Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri. Ontýstik Qazaqstan oblysy, Otyrar audanynda dýniyege kelgen. Mayaqúm eldi mekenindegi orta mektepti altyn medalimen jәne S.M. Kirov atyndaghy Qazaqtyng memlekettik uniyversiytetin (әl-Faraby atyndaghy QazÚU) jurnalist mamandyghy boyynsha bitirgen.
Jurnalist – diplomat. Enbek jolyn Almaty qalasynda Respublikalyq Qazaq televiziyasynda rejisserding kómekshisi qyzmetinen bastaghan. 1969 jyldan 1992 jylgha deyin «Qazaqstan» aqparattyq baghdarlamasynda tilshi, redaktor, diktor, ekonomika sholushysy, Ýkimet pen Parlamenttegi arnauly tilshi, sayasiy sholushysy, bólim mengerushisi, bas redaktordyng orynbasary qyzmetterin atqarghan.
Mәskeu qalasyndaghy KSRO Memlekettik Teleradio komiytetining janyndaghy bilimin jetildiru jogharghy kursynda jәne Qazaqstan syrtqy ister ministrligining arnayy diplomatiyalyq bilimin jetildiru jogharghy kursynda oqyghan.
1978 jyly Kuba elining astanasy Gavanada ótken jastar men studentterding býkil dýniyejýzilik festivaline Qazaqstannan delegat bolyp qatysty.
Elimiz tәuelsizdik alghannan song shetelde akkreditasiyagha tirkelgen Túnghysh Qazaq Jurnaliysi, Qazaqstan televiziyasy men radiosynyng Týrkiya Respublikasyndaghy túnghysh túraqty arnauly tilshisi boldy.
1992-1993 jyldary Stambul qalasyndaghy respublikalyq «Egemen Qazaqstan», «Halyq kenesi», «Týrkistan» gazetteri men KazTAG agenttiginin, Germaniyadaghy «Azattyq» radiosynyng Týrkiyadaghy túraqty tilshisi qyzmetin qosa atqardy.
1993 - 1999 jyldary Týrik respublikasyndaghy Qazaq elshiliginde diplomatiyalyq qyzmet atqaryp, Stambul qalasynda Qazaqstannyng túnghysh Bas konsuly qyzmetterin atqaryp eki el arasyndaghy әriptestik, tuystyq qarym – qatynastyng qalyptasuyna aiyryqsha qyzmet etip, dostyq kópirining negizin qalaugha ýlesin qosty. Diplomatiyalyq erekshe shenderi bar.
Qazaqstan Respublikasy Últtyq - baspasóz klubynyng viyse – preziydenti bolyp búqaralyq aqparattyq qúraldary júmystarynyng damuyna yqpal etti.
«Qazaq SSR – ning enbek sinirgen mәdeniyet qayratkeri», «QR mәdeniyet qayratkeri», Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, Jurnalister Odaghy syilyghynyng iyegeri. Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 5 jeltoqsan 2008 jylghy Jarlyghymen «Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» ataghyn aldy.
Qazaqstannyng Tәuelsizdigi, syrtqy qatynastary, Qazaqstan men Týrkiya arasyndaghy baylanystar jәne Elbasy Núrsúltan Nazarbaev turaly arnayy týsirilgen televiziyalyq derekti filimderdin, Túnghysh Preziydentpen Qazaqstan turaly kórkem suretti birneshe fotoalibom – kitaptardyn (Týrkiyada basylyp shygharylghan) avtory.
1997 jyly Qazaqstannyng Stambul qalasyndaghy Bas konsuly qyzmetinde Saud Arabiyasynda Mekke, Mәdinada Qajylyq paryzyn oryndady.
2007 jyldan beri Qyzylorda oblysy әkimining arnauly tapsyrmalar jónindegi kenesshisi, oblys әkimining orynbasary.
2013 jyldan Qyzylorda oblysy tilderdi damytu basqarmasynyng basshysy qyzmetin atqardy.
Qorqyt Ata atyndaghy Qyzylorda uniyversiytetining Qúrmetti professory.
«Horasan Ata» respublikalyq qoghamdyq qorynyng preziydenti.
Qazirgi tanda oblys әkimi apparatynyng «Qoghamdyq kelisim» MM-ning bólim basshysy, Janaqorghan audanynyng qúrmetti azamaty.
Halyqaralyq «Beybitshilik әlemi» syilyghynyng laureaty, Dinmúhamed Qonaev Ordenining iyegeri. Halyqaralyq D.A.Qonaev qorynyng mýshesi.
Erjan Uays – Qazaqstan basshysy bolghan D.Qonaevti televiziyalyq týsiru tobynyng mýshesi – jeke tilshisi, N.Nazarbaev 1991 jyly 1 jeltoqsanda Qazaqstan Preziydenti bolyp saylanghanda birinshi súhbat jýrgizgen jurnalist. Shetelde akkreditasiyagha tirkelgen (Týrkiya) túnghysh qazaq tilshisi. El Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevpen Syrtqy ister ministri kezinde (Týrkiya. Stambuldaghy qazaq bas konsuly) 6 jyl birge qyzmet etken diplomat.
Ákesi Ubaydulla Uaysov – qarapayym enbek adamy, Mayaqúmda Ózbekәli Jәnibekovpen bir mektepte, bir synypta birge oqyghan. Atasy Uays aqsaqal Otyrardaghy Arystan bab әuliyede kóp jyl shyraqshy bolghan, arab, parsy tilderin jetik bilgen din ghúlamasy. Tughan aghasy Núrjan Uaysov Týrkistan qalalyq densaulyq saqtau bólimining basshysy – bas dәriger, medisina ghylymdarynyng kandidaty. Joldasy Anar Múhamedjanova Qazaq memlekettik uniyversiytetining filologiya fakuliteti, orys tili men әdebiyetining mamany.
Abai.kz
