Bismillay Rahmany Rahiym.

«Qazaq әdebiyeti» gazetindegi (№51, 22.12.2023 j.) abaytanushy, fәlsapashy, akademik Gharifolla Esimnin: «Abaydy oqyrmannan adastyrmayyq», - degen shaghyn maqalasy aqyl iyeleri men ghalymdardy ýlken ilimy talqy alanyna shaqyryp túrghanyn kórip, tórelik aitu maqsatynda emes, pikir qosu retinde ilesudi maqúl kórdim.

Maqala - belgili әdebiyetshi, jazushy, filologiya ghylymdarynyng doktory, abaytanushy, әuezovtanushy, alashtanushy Túrsyn Júrtbaydyn «Egenmen Qazaqstan» gazetining ótken jyly 4 jeltoqsanda jaryq kórgen «Jan jәne «Europanyng jaghalauy» atty maqalasyna baylanysty jazylypty. (Búl maqala «Júldyz» jornalynyng ótken jylghy №7-11 sandarynda «...Bir kemel» (Abaydyng ishki (batiyn) әlemi: әdeby salystyrmaly risala)» degen taqyryppen de jaryq kórdi).

Búdan búryn da: «...Qayyp Múhamedhanov basqasha aityp edi, Múhannyng myna keyipkeri nege týsiniksiz?..» - dep, óz-ózine súraqtar qoyyp, jauap berude, jinaqtalghan maghlúmattardy tekseristen ótkizip baryp, logikalyq tújyrymyn jazyp jýrgen ghalym Túrsyn Júrtbay, búl enbeginde qatanyraq ketip, Abay tanu ilimi payda bolghaly, aqynnyng tek qana filosofiyalyq, psihologiyalyq kózqarasyna qatysty otyzdan astam doktorlyq jәne kandidattyq diysertasialar  qorghalghanyn, sol qorghaghandardyn  birde-bireui, Abaydyng ózi ýshke bólip jazyp ketken, Europadaghy pedogogikalyq qaghidattardyng (teoriyalardyn), psihologiyalyq ilimderding negizin qalyptastyrghan Beneke Fridrihtyng «Jan quatyndaghy» quattyng ýsh týrin, ony Abay qaydan alghanyn («...Abay anyqtap túryp atap ótken «jan quatyn»...), onda ne aitylghanyn kórsetip bere almaghanyn (?) algha tartypty. Sol enbekter qataryna 2012 jyly «Foliant» baspasynan jaryq kórgen akademik Gh.Esimning «Hakim Abayyn» da qosyp, «...kandidattyq, doktorlyq diysertasiya qorghap, oqulyq jazyp, qalay akademik atanugha bolady?..» - dep tiyisip qana qoymay, sonynda: «Sol kemshilikti toltyrugha biz yaghni, tintuyr oidyng iyesi (programma injeneri), abaytanushy Súltan Ybray ekeumiz dittegen maqsatymyzgha jetip tynghanymyzdy, sonday bir qanaghattanghan senimmen atap ótkim keledi. Qaytalap aitamyz, abaytanu ilimining jýz jiyrma bes jyl tarihynda eshkim boylamaghan búl janalyghymyzdy, izdenushi retinde kәdimgidey maqtanysh etemiz». («Júldyz» №10, 127 bet) - dep jazuy: «...Elde janasha oilau jýiesin qalyptastyrdym. Mening jolym - Abay joly, Abay hәkim» - dep jýrgen akademik Gharifolla Esim myrzanyng býiirine shanshuday qadalghan siyaqty...

Búghan shamdanghan ghalym: «...Eduard Benke zamany - Europanyng adasu zamany. «Býgingi kýnde Abay ilimining jana arnasy Europada, hristian әleminde» deu nendey týsinikke, úghymgha jatady? «Endi abaytanu ilimining jana aranasy Eduard Benkeden bastalady» - dep, sen Abaydy bilmestigindi nemese bilging kelmegendigindi (?) jariya etip otyrsyn. Hristian ilimining nasihatshysy Eduard Benke kim? Músylman әlemining ghúlamasy Abay kim?  Europada Jan turaly eshqashanda dúrys baghytta tújyrym bolghan emes. Bolmaydy da. Sebebi, Europa - hristian әlemi. «Ýsh anyqta» Jan turaly Shәkerim naqty aitqan. Oqyp al!

Túrsyn myrza, sen filosofiyanyng nendey bilim salasy (?) ekeninen habarsyz ekensin. Aytayyn, filosofiya - Europada qalyptasqan materialistik, ateystik bilim salasy. Abay filosofiyany bilgen, biraq moyyndamaghan. Abay - oishyl, din jolyndaghy músylman» («Q.Á». №51) – dep, ózi kandidattyq, doktorlyq ghylymy ataghyn, Túrsyn siyaqty filologiyadan emes, filosofiya boyynsha qorghaghandyghyn kózge shúqyp algha tartady. Búl dau ma, ghylymy baqastyq pa?..

Kesimdi tórelik aitqym joq. Búl jerde Ál Faraby bólgen: «Shyn filosof, dýmbilez filosof, jalghan filosof, óresiz filosof» tújyrymy túrghysynda sóz sabaqtasaq, talay daudy basqa tilep alarymyz taghy ras. Odan da ilimshi-dindar retinde: «Dinde – qarsylyspaydy, qoshtaydy, qol ústasady, birigedi» - degen ústanymda qalghan maqúl. Óitkeni, dinde: Ýkimdi Alla ghana aitady. Meniki, osy talastan oilanu ýshin: «betegeden biyik, jusannan alsa bolyp» pikir qosu.

Túrsyn búl enbeginde Abaydyng Qara sózindegi «Jetinshi sóz», «On ýshinshi sóz», «Qyryq ýshinshi sózindegi» Jan men Tәnge baylanysty tújyrymdaryn ghylymy zerdeleuge salyp, terenirek úmtylyp, әligi ghylymy ataghy bar ózi aitqan otyz ghalymyna «sýikenip» ótedi.  Ghalym, «telmirip tereng oidyng týbine týsip» (Abay), arnayy әdebiyetterdi salystyra oqyp, óz zerdeleuinde Abaydyng ishki batin amalyna deyin jetken. Izdenip, kóp kitaptardy ashyp, kóp ghúlamalardan demeu alghan. Abaydyng ózi atyn aitpaghan, Benekeni de sol izdenisting arqasynda tauyp, ekeui aitqan quattyng ýsh týrine («Podvijnoy element», «Sila prityagatelinaya odnorodnogo», «Vpechatliytelinosti serdsa») bәribir naqty anyqtama bolmaghanyna da batyl tújyrym aitqan. Osy jolda shyghys ilimshisi Múhammed Ikbaldyn; «Diny ambisiya - filasofiyalyq ambisiyadan joghary túrady. Erekshe qalypqa ie meditasiya nemese qúlshylyq, yaghni, dúgha etip jalbarynu, Joghary Aqiqatpen baylanys ornatugha mýmkindik beredi...»- degen ilimin, ekinshi bir ilim iyesi Nasyr Húsyrau aitqan; «Sanaly jannyng kemeldigi - ilim arqyly keledi, al bilim - sóz arqyly keledi...  Bilim - maghrifat pen tanudyng (shinaht) kilti»- degen ilimy tújyrymdaryn da keltirip, maqúldaydy. Biraq, óz boyy (?) ilimdi qabyldamaghandyqtan (Múny taqualar ghana úghady), tereng barmay, beriden qaytqan...

«...Qarpayymdap týsindirsek: «Men»- mynau on segiz myng ghalamdy jaratqan Jaratqan iyemnin, yaghni, Haqtyng ózi. Al «Meniki» - tek әr pendening jeke ózi iyelik etetin Tәni, tapqan mýlki, sýrgen ómiri» - dey kele: «...Abay da, sonday-aq Shәkerim de, osy Ýsh kitaptyng ýsheuimen de tanys boluy mýmkin. Ózderi attaryn atap silteme jasamaghandyqtan da, kesip piship aita almaymyz. Biraq, ol enbekterding ishki mazmúnyn sýzgiden ótkizip, oy sarasyn saralap, mәtini men mazmúnyn salystyru barysynda, «D-r Benekening tәrbie men oqytugha arnalghan ilimine jetekshi núsqau-qúralyndaghy Tәn men Jan turaly payymdaulary Abaydyng «Qyryq ýshinshi sózindegi» tәpsirleuimen bir qúralyptas, oilary saryndas, taldaulary bir izdi ekenine kózimiz anyq jetti. Tek, Benekedegi kýrmeui qiyn búrmalar men týsinikter barynsha qazaqy oilau jýiesine say, shyghys ghúlamalarynda kezdesetin «jibili» kәsiby t.b degen siyaqty ghylmy týiin sózder men úghymdardy qoldana otyryp, qarpayym tilmen bayandala mazmúndalghan. Tipti, pikirlerine tiyek retinde qoldanylghanyn, Beneke; «belgisizdikke», Abay: «Allanyng barlyghyna ilandyratynyn» («Júldyz» ,132 bet) aityp, ekeuinin  oiylary oraylastyghyn jetkizgen. Sonynda, Jan men Tәnning ózara baylanysy turaly mәsele mәnin mýlde moyyndaghysy kelmegen qúdaysyzdar uәjin nazardan tys qaldyra (Óte dúrys!) otyryp, naqty ghylymy tәjiriybelerding qorytyndysyn úsynghan. («JAN», «MEN» - «EGO» taqyrybyn algha tartqan). Ghalym osylay maqtansa, maqtanarlyq dәrejede izdengen. Biraq, Benekeni tapqan Túrsyn da ózi jetken ghalymdyq (?) dәrejede qalghan...

Osy jerde ileser (qosar) pikirding reti kelgen siyaqty. Mening bayqap jýrgenim, bizding keshegi bas Faraby tanushy Aqjan Mashaniyden bastalghan Abaytanushy ghalymdarymyz, onyng enbegindegi Ál Faraby izderi men tújyrymdaryn kórsetip keledi.  Biraq, birde bireui: «Abay - Ál Farabiydi bildi, onyng enbekterimen tanys» - dep, naqtyly derek keltirmeydi. Bar joghy, birining aitqandaryn ekinshisi qaytalap «Ál Farabiyding izi, tújyrymy bar» - deydi. Joramal. Túrsyn da Abaydyng kóp oilary Benkeden ekendigin, onyng enbegindegi jolma jol audarmalary arqyly kórsete otyryp, sol tújyrymdardy «qazaqy dәstýrge sәikestendirilgenin» jetkizedi. Neni aitsa da logikalyq oiynan ótkizip, naqty pikirin aitatyn Túrsyn, kóre túra: «Tújyrym Abaydyki me әlde, Benekeniki me?» - dep, nege tarazylamaghan? Osy rette, әlemdik ghúlama Aristoteli men Platondy bilgen, ony óz jazbalarynda kórsetken Abay - sol ghúlamalar enbekterin zerttey otyryp, týp núsqa qoljazbany Arab tiline islam dinine beyimdey otyryp audaryp, grek ghalymdaryn tarihtan joyylyp ketuden saqtap qalghan Ál Faraby turaly nege júmghan auzyn ashpaghan – dep, biz de logikalyq súraq jýgirtsek, oghan eshkim qarsylyq etpes. Osy jýgirtken súraq oiymyzdy Abay Qara sózderinde úshyrasatyn Yassauiy men Beneke oilaryna baylanysty da qaytalaugha bolady. Abay óz Qarasózinde nege belgili osy túlghalar esimin kórsetip atamaghan? Nege?.. Oy «jiyendigi» me?..

Olay dep aitugha taghy qaqymyz joq. Abay «Qara sózin» tolyq jazyp bitpegen. Bitirip, baspagha tapsyryp, sol qoljazbasynda, avtor ózi paydalanghan oy iyeleri iyesin kórsetpese sóz basqa... Osylay dey otyryp, myna úsynysty ortagha tastaymyn. Býginge deyin Abay «Qara sózderi» týpnúsqasy saqtalmaghandyqtan, Mýrseyitting kóshirme qoljazbalary rettik sandary jii ózgertilip, kitap shygharushylardyng týzetuimen (búl da bar), әr kez baspadan jaryq kórip keldi. Endigi kezekte qoljazbany tym bolmasa «Mýrseyitten jetken qalpy osynday edi» - dep salystyrma týrin kórsete otyryp jaryqqa shygharsaq qalay bolar eken?.. Abay  óz «Qarasózin» alghash jazugha otyrghanda; «...Oyyma kelgen nәrselerdi jaza bereyin..., kimde kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, «óz sózim ózimdiki»- dedim de, aqyry osyghan bayladym...» ( «Abay», Ekinshi tom, «Jazushy» baspasy, 2005 jyl, 282 bet).- dep bastap ketken ghoy.  Sonda, osynday «jaghymsyz» oidan da arylar edik...

Túrsyn aitqanday, osy tintuar oy ýstinde; «...Psiholog-professor V.A.Mazilov; Búl ilimning negizin slushy adam - qazir mýldem úmyt bolghan nemis psiholgi jәne filosofy Fridrih Eduard  Beneke (1798-1854). Ol filosofiya - empirikalyq psihologiyagha sýienui kerek- dep esepteydi. Onyng búl pikirin qostaghan V.Vund: «Óitkeni, psihologiya subiekting tәjiribiyesine tikeley zertteytin birden bir ghylym salasy, sondyqtan da, ghylymy tanymdy zertteuding negizinde osy sala ghana layyqty jauap beredi- degen dәiek úsynady. Sóitip, olardyng búl ústanymy psihologizm - degen atpen ghylymy ornyqty» - dep jazghan, Túrsyn tintuarlyqpen tapqan Evropa ghalymy Benekege baylanysty da, izdenimpaz ghalymdardy Evropany jaghalatpaytyn dәlel retinde, myna pikirdi aitqym kelip otyr. Búl jerde taghy: «Europada jan turaly esh qashanda dúrys baghytta tújyrym bolghan emes. Bolmaydy da. Sebebi, Europa - hristian әlemi» - degen Gharifollany tolyq bolmasa da (?) qolday otyryp, onyng «Falsafa tarihy» kitabynan әl Ghazaliyding myna sózin algha tartamyn: «...Men filosoftardy birneshe paragha, al olardyng ghylymy – birneshe satylargha bólinetinin kórdim. Biraq, ol tolyp jatqan paralardyng qaysysyna jatpasyn olardyng kóneleri men óte kónelerining jәne keyingileri men ertedegilerining arasynda birining shyndyqqa juyq, ekinshisining qashyq boluy maghanasynda úly alshaqtyq jatqanymen, barlyq filosoftarda sózsiz bir ghana tanba – senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy jatyr». («Falsafa tarihy», 131 bet).

Demek, diny senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy bar ghalymdardan dinge baylanysty әdil tәlim kýtuge bola ma? Europalyq Benekening ústanghan dini qanday? Al: «Gharifollany tolyq bolmasa da…» dep aityp otyrghanym, onyng myna jazghanyn jasyryp qalugha mening dәtim joq. Birge sabaqtayyqshy: «...Abaydy hakim desek qatelik joq, ol hakimge tek anyqtama berip qoymay, hakimdikting mәnin qarastyrghan. Ol aitady: búl dýniyede biz ýsh týrli adamdardyng sonyna eremiz, olar; әuliyeler, payghambarlar (nәbiyler) jәne hakimder.

Abay osylardyng bas basyna toqtalady. Alghashqy sóz әuliyeler turaly. Áuliyeler elden bezip, onasha ómir sýrip, Allanyng didaryna ghashyq bolyp, dýniyening qyzyghyn tәrki etushiler. Abay búl joldy qúptamaydy. Áuliyelikke syn aitady. Alla pendesine nәpsi beredi, oghan erik beredi. «Ýilen, bala ósir, mal baq» - deydi. Áulie bolsa búghan qarsy, ózining Allasy bergen nәpsisin tiushy. Abay: «Búl Allanyng aqiqat joly emes» - degen mәselege keledi.

Abay adamnyng dýniyege qyzyghuyn, «maghmúrlyq» - dep ataydy. Dýniyege, ómirge qyzyqpaytyn, onyng rahatyn izdemeytin adam joq. Sebebi, adamnyng dýniyege maghmúrlyghy da Allanyng әmirimen bolghan is. Payghambar sonynan ersek, olar «ol jalghan dýniye» (?!) turaly aitady. «Búlay bolghanda maldy kim baghady, dúshpandy kim toqtatady, kiyimdi kim toqidy, astyqty kim egedi, dýniyedegi pendeleri ýshin jaratqan qazynalardy kim izdeydi?» - deydi Abay.

Áulie men payghambardan keyin Abay hakimderge toqtalady. «Adaspay tura izdegen hakimder bolmasa, dýnie oiran bolar edi»- deydi. Mine, bizge Abaydyng qajettiligi (?!), oghan bizding zәruligimiz osynda. Hakim (?!)Abaylar bolmasa dýnie oiran bolady (?!)...». (119 bet). «...Sirә, shaytandyqtyng sebebi tek órshildikte emes, odan ózge basty sebep boluy kerek. Diny mifterde múny; «Jaratushynyng jer betine adamdy jaratqanyna narazylyq»- deydi. Onda shaytannyng kýnәsi Jartushy isine qol súqqandyghynda nemese onyng sheberligine shek keltirgendiginde. Bir sózben aitqanda Jaratushy haraketin tek qúptap qoymay, oghan min taqqanynda. Sonda oghan múnday ór sana (?!) qaydan kelgen. Sirә, múnday órshildik shaytangha Jartushynyng ózinen auysqan (?!), demek shaytandyqtyng sebebi – Jaratushynyng óz bolmysynda (?!!!) bar nәrse. Olay deytinim kóp keyin, ózi jaratqan shaytandyq әreketterdi qabyldap, jer betin shaytan isi qaptap ketpedi me?». («Qazaq filosofiyasy tarihy». Oqulyq. 120 bet.  2006 jyl.)

Oqulyqtaghy ghalym pikirimen tanystynyz ba?! (Keshegi ateist, filosofiya ghylymynyng doktory, qazir «Dintanu», «Islamtanu» oqulyghyn jazuyna siz qalay qaraysyz?). Sonda, Abay da, Abay turaly jazyp, aityp otyrghan Gharifolla da, shaytan - Qúdaydyng qarghysyna úshyraghanyn, Qúran talqylaugha jatpaytynyn, tek ózgerissiz qabyldanatynyn, býginge deyin jalghyz әrpi de ózgermegenin, qúran ahiyretke deyin solay baratyn múghjiza ekenin bilmegenderi me?! Sóz - Allanyng qazynasy. Tipti, oy da, oilanu da Allanyng qazynasy. Demek, sóz sóilep, oy aitudyng da jauapkershiligi bar. Mynau, qaranghyda janghan otqa úmtylghan shaytan kóbelekting beyshara jantәsilmi emes pe? (Álemdik músylman qauymy estimesin degenim ghoy...) Alla, saqtasyn!.. Qúranda mynanday ayat bar: «Negizinde, Biz jahannam oty ýshin kóptegen adamdar men jyndardy jarattyq. Olardyng jýrekteri bar, biraq (aqiqatty) sezbeydi. Kózderi bar, biraq (jaqsylyqty) kórmeydi. Qúlaqtary bar, biraq (Allanyng sózin) estimeydi. Olar hayuan sekildi. Tipti odan da tómen. Mine, naghyz beyqam jandar, solar...» («Aghraf», 179-ayat).

Býginde Pakistan memleketining ruhany әkesi sanalatyn aqyn-filosof Múhammed Ikbal (1938 j.q.b.) kýni keshe ghana, Abaydan keyin dýniyeden ótti emes pe. Ikbaldyng bir halyqqa ruhany әke boluy ilimdi iygerip, ony qaptaudan, sol jolda Allanyng yqylasyna bólenuinen. Abay - dara aqyn, aqyndyghyna eshkimning talasy joq. Qazaq ýshin ruhany túlgha kerek bolsa, jer әlem moyyndaghan әl Faraby túrghan joq pa?..

Negizi, Jan men tәn turaly sóz qozghau, jaratylys pen Jaratushygha túmsyq tireydi. Demek, dinge, qúrangha sayady. Qúran turaly Allanyng ózi ghana aitady nemese núr ruh qondyrylghan ilim iyeleri ghana dәrmendi. Dindi ózi ústanbay, din turaly aityp jýrgender – olar ekijýzdiler. Taza din –  dindi ózi ústanbaghangha esh uaqytta kiltin ústatpaydy, qúlpyn ashtyrmaydy.  Búl jayly diny ilim ne deydi? «...Bilim. Ghylym. Ilim. Ýsh sóz. Osy ýsh sózding dingegi bireu – din! Onyng naqty kórinisi – Qúran! Qúran – Allanyng sózi, dәleldengen dýniye. Alla dәleldegen dýniyeni qayta dәleldeuge bolmaydy, onyng ózgermeuin Allanyng ózi qorghaydy.

Al, «Bilim» - degen ne? Kózge kóringen oqighanyng neden payda bolghanyn bilu, búl – bilim. Kelesi satyda sol kórgenine qyzyghyp, ar jaq, ber jaghyn ashyp, bolghan nәrsening ekjey-tekjeyin zertteu arqyly qabyl etu búl – ghylym.  Osy, eki dýnie – bilu men anyqtau nemese bilim men ghylym, jer betindegi adamdargha, payghambarlargha berilgen enshi.

Al Ilim she? Ilim degen, ghalym kórmeytin, kóre almaghan, ony ózi oilap dәleldey almaytyn tandaulylargha ghana berilgen erekshe dýniye. Ghalymdar qansha jerden shulassa da, talassa da, ghylymy óz dәrejesinde ghana qalady. Ilim dәrejesi - ol óte biyik, ony Bilim men Ghylymgha qaraghanda, EREKShE dep aitady». («Bir býtin Qúran – mening taghdyrym», 10 bet. «Qazyghúrt» baspasy, 2016 j.). Demek, Ilim –Allahtyng qalauymen tikeden tik Ghayyptan beriletin, ne Tәnirding ózi qalaghan ruhtary arqyly Ghyzyrdyng jetekshiligimen  mýminder men taqualargha beriletin erekshe qasiyet.

Ál Faraby «Qayyrymdy qala» kitabynda: «Adamzattyng baqytqa jetui aspan әlemimen baylanysty» - dep múra qaldyrdy. Ol óz enbeginde: «Ilimning eng songhy bóligi – ghylym.  Filosof pen payghambar Tәnirden ayan alu jaghynan úqsas» - deydi. Túrsyn dәlel etip keltirgen shyghys ghúlamalary Múhammed Ikbal men Nasyr Húsyrau da ilim qúdiretin  algha tartqan. Ghayyppen ýn qatysqan. Al bizdegi din turaly sóz saraptap jýrgen teologtarymyz Farabiyding Pirlik joldy úsynghanyn, Yәssauiy әuliyelik joldy tútynghanyn ajyrata biler me eken?  Bilse, Yassauiy ruhpen ruhty qondyrar ýlgini alghannan keyin, halyq ýshin, din ýshin janyn qúrabandyqqa shalyp jer astyna ketkenin, ózining jaryq ómirin qaranghy ómirge salghanyn úghynar edi. Ol Allanyng razylyghy men ilim ýshin, din ózine ghana emes ózgege de kerek ekendigin úqqasyn, Allanyng eki dýniyede bizding janymyzda jýrgenin dәleldeu ýshin osylay etti. Ol jarty ómirin jer astynda Allamen tildesuge arnady. Arnady degenmen de – Alla oghan ony arnatty. Ol óz Hikmetterin ana dýniyede otyryp jazyp, osy dýniyege jetkizdi. Qúrandaghy o dýniyede bolatyn tirshilikti óz Hikmetimen sol jaqtan jazyp jetkizdi. Búl taqualyqtan da biyik qasiyet! Búl - әulie taghdyryn týsingenge - óz-ózin óltirui emes, ózin dinge sadaqa etkeni.

Yassauiy óz ilimin hikmet dedi. Nege? «Alla hikmetting iyesi». Ilim, hikmet turaly: «Hikmet - Sen estigen, estimegen, sen kórgen, kórmegen, sen sezgen sezbegen dýniyening iyesi» - dep jauap beredi.  Ol jerding astyna barghanda, әli de adam balasy búryn qasiyetin kórmegen, sezbegen zikirlerdi salyp, adam kórmegen dýniyeni kórdi de, Allamen sóilesken kitabyn Hikmet atady». Ilim osylay- dep jauap beredi. Sen kózinmen kórgenning de, kórmegenning de iyesi, sen sezip túrghanmen sezbey túrghannyng da iyesi, sen «bolady-au» - degenindi boldyrtyn da, boldyrmaytynnyng da iyesi, bar dýniyening basy» - degen sóz Hikmet. Ilimde Danyshpan dep Allahtyng bergen ilimin tazaday amanat etip qabyl alghan adam aitylady. Al sol amanat - danyshpandyqty tazalyqpen oryndaghan adam Parasat iyesi. Iassauiydi Alla parasat iyesi ataghan. Al Hakim – Alla. Bizding ghalymdar nege diny ilimge barmaydy? Barmaydy emes, bara almay keledi. Izdenude jalqau. Olar nәpsiden úzamay ghylymmen shektelip qalghandar.  Din ishinde jýrip, syrt ghalym bolyp, bir dәleldi anyghymen týsindirgen jan bolsa, ol soghan qatysty dýniyede ghana hakimdikti úqqan jan bolady, biraq ony qabyl almaghangha sanalady. Mysaly, qarghys atqan dindi bildi, «Yә Siindi» oqydy. Ol bәrin sezip, bilip túrdy. Biraq ol hakim biler ilimdi qabyl almady da – kәpir boldy. Bilgeni ózine payda bermedi. Ghylym degen - ilimning bir púshpaghy, ilim erekshe ghylym. Shyn dindar adam Qúran kómegimen Allamen tildese alady. Din – Alla adamdy jasamay túryp sonyng tirlik etuine dayyndaghan imani  joly. Dindar – Allamen tildesushi. Búl tújyrym; «Rabbylaryng búiyrady; Maghan dúgha etinder, jauap bereyin» («Ghafyr»,60) - dep Qúranda mórlengen. Dúgha – Rahmetting kilti. Alla Taghala; «Maghan keletin tura jol – din joly» («Hyjyr», 41) -degen.

Ómir- ilim. Alla seni o bastan neden jaratty? Ol; «Sol jaratuda ghana saqtaymyn» - deydi. Allam bizdi adam qylyp jaratqan song taghdyrymyz da, demimiz de topyraq pen tamshy sudan ekenimizdi aityp jaratty. Alla ólini tirige, tirini ózine baylady. Esh qashan da aruaqty aitudan qashugha bolmaydy. Aruaq bolmasa – adam joq. Adam - aruaq úrpaghy. Adamzattyng Alladan keyingi ústazy - aruaq. Aruaq – bar. Ruh ta – bar. Birinsiz birining tirshiligi kórinbeydi, aruaqsyz ruh qonbaydy. Aruaq kim? Keshegi ómirden ótken Iassauiy men әl Faraby siyaqty babalarymyz. Óli men tirining – tamyry bir. Óli – nәrdi tiriden alady. «Qúrandy oqyma, aruaq joq» - deytin bolsan, kóteriletin aruaq jaman. Aruaq tynysh jatsyn deseng dininmen bol. Mening búl jazuym, Shәkәrimnin; «Noqtasyz, nauqassyz sau aqylmen synauyna» ilesu.

Bizding elde: «Eldi el etetin – din» - ekenin týsinetin jandar az. Ózin: «...Eng songhy túyaq sopy menmin-au...» - dep aramyzda óz-ózin de, ózgeni de aldap jýrgen eki jýzdiler jetedi. Ghalym - kim? Ghalym degen Ilimde payghambarlar qylyghyn qaptay alatyndar, solardyng atynan sóiley alatyndar. Al Ghúlamalar Allanyng bar ekendigin, múghjizalarmen dәleldegen jandar.  Múhammed sallallahu ghalehy uә sәllәm (audarghan) tәpsirlegen Qúran adamnyng ruhyn qanattandyrady. Osy Qúran jolymen jýrmegender jýregine imansyz ruh ornalasady.  Haq Allam kókten adam balasyna ayan berip kelgen. Ayan beru arqyly Qúrandy da týsirdi. Qazir keybir dindi oqytyp jýrgen doktor symaqtarymyz: «Qúl - Hu Allahu Ahad - Qúl, qúlyma…» - degen sózding mәnin úqpay, Alla taghalanyng dinin qorghauda Allanyng ózi  ghana jarylqaytynyn úmytyp, deputattargha Hat jazugha deyin týsip ketkenin kórip otyrmyz. Dindi kimnen súrap, kimge amanattau kerek ekenin bilmegender din ghalymy bola ala ma? Mening býgingi pikir qosu ilesuimdegi týpki maqsatym da osy. Biz dinsizder azghyruynan - dinnen qol ýzip jatyrmyz. Osy orayda myqtap oilanyp, dindi, Allany izdep tabugha el bolyp beyimdeluimiz kerek. Adamnyng ýlken qazynasy - iship jegeninde emes, ústanghan dinin tereng biluinde. Dinnen tys - dinsiz tirshilik jasaymyz deu jay ghana tәkәpparlyq, sholaq oilylyq. Búl jolda arqa sýierimiz – Alla! Ei, qazaq, dinine qara, oghan janashyr bol!  Búl – últtyq iydeya!

Qúran: «Ey, adam balasy! Shýbәsiz senderdi bir er, bir әielden jarattyq. Sonday-aq bir birlerindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» («Hújyrat» 49 – 13) - dep eskertken. Qúran býginge deyin bir әrpi de ózgermegen jәne mәngi ózgermeytin Allanyng zany jәne ony ýnemi ózi ghana baqylyp otyrady.

Tayauda Preziydent Q.Toqaev Birikken Últtar úiymy minbesinen qúrandy vandalizmnen qorghau turaly Ýndeu tastady. Qúran - Allanyng adamgha kórsetken imany joly. Qúrandy qorghau - býkil әlem músylman memleketi retinde tanyp otyrghan elimizdi qorghau. Eldi eldegi jat júrttyq týrli budandasqan dinderden aryltyp, Iassauiy egip ketken óz dinimizben bolu. Din - bóten elden kóshettelmeydi, Alla búiyrtqan jerde, óz topyraghynda,  últyna, ruyna,  onyng dәstýrine qaray ósip ónedi. Allagha amanattasaq, Qúday – óz dinin ózi jolgha qoyady. Din -  sayasat emes, elding sarqylmas quaty.

Men: búl maqalamda joghary aqiqatpen baylanys ornatqan keshegi shyghys ilimshileri salyp ketken joldy janghyrtudyng qajettigi turaly әngimeni emeksitip, úshyn ghana shygharyp, ghylym men ilimdi qauyshtyrar sәt jetkenin jetkizip otyrmyn. Búl rette qazaqqa ekzistensializm ghylymynan góri, Últtyq Ghylym akademiyasy men Respublika diny basqarmasymen kelise otyryp, Týrkistanda ilim iyesi Iassauiy shanyraghy janynan «Danalar Ýiin», nemese Ilim akademiyasyn ashu qajet bolyp otyr. Adam qúrannan oqyp aitady, ghayyp ilimmen jetkizedi. Allahtyng ilimine san jetpes ruh qatysady. Ghalymdar: «Álem tartylu kýshimen tirshilik jasap túr» - degen tújyrym aitady. Biraq sol kýsh qúran ekenin aitpaydy. Álem qúrannyng kýshimen túr. Qúran ketse jerden quat ketedi. Ilim - qúrannyng kópshilikke týsiniksiz osynday arghy betterin týsindiretin dýniye...

Songhy týiin, eki ghalymnyng shygharmasyn jariyalaumen talqy alanyna múryndyq bolghan basylymdar, osy júmysty odan әri óz betinde óristetse ghylymnyng damuy men elde dinning últtyq dәstýrde óris aluyna jol ashar edi...

Baqtybay Aynabekov,     

«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining Tóraghasy,

Ilimger-jazushy

Abai.kz